TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1803 Määruse kuupäev 30. august 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X. (X) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks v

) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotleja esitas

1. augustil 2022 2 3-22-1803 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Esialgse õiguskaitse taotluse eest on riigilõiv tasutud.
2. Tulenevalt

§ 249

lõikest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist võimaldama talle ja tema vennapojale ja vennatütrele lühiajaline kokkusaamine
2. septembril 2022 ilma klaasist vaheseinata (

§ 251lõike 1 punkt 3).

Seega tähendaks taotluse rahuldamine käimasoleva vaidemenetluse eesmärgi saavutamist. Pärast soovitud kokkusaamise saamist muutuks põhivaidlus ainetuks.

1. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu
2. septembri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinev vajadus olema ülekaalukas.
4. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
5. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et ta vennapoeg lahkub Eestist
6. septembril 2022, kellega tal on eriline emotsionaalne side, kokkusaamise ärajäämine mõjuks lapsele negatiivselt. Vangla ei ole seadnud lapse huve esikohale.
7. Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhivaidlust ette ära otsustada ning taotleja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada.
8. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jääb taotlejal saamata lühiajaline ilma klaasist vaheseinata kokkusaamine vennalastega, ei ole kohtul alust arvata, et taotlejale tekiksid ilma klaasist vaheseinata lühiajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega olulised kahjulikud tagajärjed. Taotlejal tungiva esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist kinnitab see, et vangla
9. augusti
10. a seisukohast nähtuvalt on taotleja keeldunud vangla
11. augusti
12. a pakkumisest saada vennalastega klaasist vaheseinaga lühiajaline kokkusaamine taotlejale sobival päeval perioodil 1.-
13. september
14. Vangla on seejuures arvestanud asjaoluga, et vennapoeg elab välisriigis ning lahkub Eestist
15. septembril
16. Kohus nõustub taotlejaga, et kokkusaamine mõjub positiivselt sotsiaalsete suhete säilimisele, kuid ei näe, et ilma klaasist vaheseinata kokkusaamisel oleks võimalik taotleja peresuhet hoida oluliselt suuremal määral, kui seda oleks võimalik teha klaasist vaheseinaga lühiajalisel kokkusaamisel. Kohtu hinnangul 3 3-22-1803 on vangla püüdnud võimaldada taotlejal oma lähedastega siiski kohtuda ning sotsiaalsete sidemete katkemist vältida, kuid taotleja ei ole pidanud vangla pakutaval viisil kokkusaamist vajalikuks.
17. Eelnevast tulenevalt jääb X.X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
18. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4