← Eesti

2-22-113727/12

Obsah (7)§ 150§ 630§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2022. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-113727 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi A. K. vastu võ

§ 150

lg 1 p 2 alusel poole tasutud riigilõivu tagastamist Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428. 1.5 Kummagi Poole kompromissis kajastamata menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud kandnud Poole enda kanda. 1.6 Pooled on

§ 630

lõike 2 kohaselt kokku leppinud ja avaldavad, et loobuvad Kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kompromiss jõustub hetkest, mil kohus Kompromissi kohtumäärusega kinnitab. 1.7 Juhul, kui Kostja ei täida nõuetekohaselt kompromisslepingu punktis 1.1 märgitud kohustusi, on Hagejal õigus koheselt ja ilma Kostjale täiendavat tähtaega andmata pöörduda kohtutäituri poole kõigi käesolevas kokkuleppes kajastatud ja Kostja poolt tasumata summade sissemõistmiseks täies ulatuses.

  1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-113727 menetlus.
  2. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda.
  3. Tagastada Osaühingule Aktiva Finants pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 297,50 eurot, kandes nimetatud summa hageja palvel Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE
  4. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Osaühing Aktiva Finants esitas 11.07.
  5. a Tartu Maakohtule hagiavalduse A. K. vastu Telia Eesti AS-iga seadmete kasutuslepingust nr 519437 (sõlmitud 06.01.2017), järelmaksu müügilepingust nr 1315672 (14.04.2018), järelmaksu müügilepingust nr 1316893 (18.04.2018), järelmaksu müügilepingust nr 1314592 (09.04.2018), järelmaksu müügilepingust nr 1315668 (14.04.2018), järelmaksu müügilepingust nr 1317679 (20.04.2018), järelmaksu müügilepingust nr 1179887 (05.04.2018), järelmaksu müügilepingust nr 1180469 3 (06.04.2018), järelmaksu müügilepingust nr 1200784 (05.06.2017), järelmaksu müügilepingust nr 1201559 (06.06.2017), järelmaksu müügilepingust nr 1215747 (17.07.2017), järelmaksu müügilepingust nr 1313243 (05.04.2018), järelmaksu müügilepingust nr 1313251 (05.04.2018), järelmaksu müügilepingust nr 1314524 (09.04.2018), järelmaksu müügilepingust nr 1315128 (11.04.2018), järelmaksu müügilepingust nr 1315728 (14.04.2018) ja liitumislepingust nr 181084 (14.07.2017) tuleneva võla, intressi, võla sissenõudmiskulu ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3436,21 eurot, intressi 669,80 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 748,62 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus võttis hagi 12.07.
  6. a määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. 16.09.
  7. a esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja asja menetlus lõpetada. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada.

§ 430

näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi sõlmimist ja selle kinnitamist. Kohtu hinnangul on kompromiss täidetav, see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku avalikku huvi. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 661

lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et loobuvad käesoleva määruse peale edasikaebamise õigusest. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt kompromissis kokkulepitule jätab kohus kompromissis nimetamata menetluskulud

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

4 Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 208,12 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 386,88 eurot, kokku 595 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis on

§ 150

lg 2 p 1 alusel võimalik hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 297,50 eurot tagastada.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on vastava taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.