Obsah (6)
§ 424§ 65§ 184§ 76§ 68§ 73KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-6112 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär
§ 424lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. Kr
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks vangistuse 1 aasta.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 22.12.2015 kohtuotsusega
§ 184lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o.
4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust võrra. Sergei Yankole mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab Sergei Yanko karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 9.06.2019 ja lõpp 16.02.2025. 18.05.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Sergei Yanko isikliku toimiku, otsustamaks Sergei Yanko vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta Sergei Yanko tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Sergei Yanko soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu Sergei Yanko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Kohtu põhjendused Sergei Yanko kannab vanglakaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
§ 76
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Yanko esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusest, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sergei Yanko on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral elektroonilisele valvele. Tartu Vangla kinnitusel on Sergei Yankol vabanemise korral võimalik elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxx, kus asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodu ning seal on täidetud ka elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused. Seega on täidetud
§-s 76 lg 2 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks tingimisi enne tähtaega vanglast. Vangla iseloomustuses on muuhulgas märgitud, et Sergei Yanko viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel ja PPA on algatatud 30.06.2020 elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Kuna käesoleva ajani pole kohtule teatatud, et süüdimõistetu elamisluba oleks kehtetuks tunnistatud, lähtub kohus vangla iseloomustuses märgitust, mille kohaselt süüdimõistetul on vabanemise korral Eestis kindel elukoht olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates 2
(5)tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt esitatud dokumente, leiab, et Sergei Yanko tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab Sergei Yanko ennetähtaegse vabastamise
§ 76
lg 4 kohaselt süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja osaliselt ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Yanko aastatel 2020-2021 korduvalt keeldunud osalemast vangla majandusabitöödel. Viimati karistati teda korduva tööst keeldumise eest distsiplinaarkorras 8.09.2021 kartseriga 5 päeva katseajaga 6 kuud. 25.08.2020-08.10.2020 läbis Sergei Yanko sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi 12 sammu meetodil. Sergei Yanko osales ajavahemikul 06.10.2022-15.06.2021 A2 riigikeele õppes, ajavahemikul 26.01.2021 kuni 13.04.2021 sotsiaalprogrammis „Igapäevane valik“ ning Tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Sergei Yanko lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend ja abikaasa. Kinnipeetava suhted abikaasaga on head, ema ja venna kontakte ei ole ta andnud. TÄITIS andmebaasi andmetel kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi pole. Vabanemisfondis 09.05.2022 seisuga on 1962 eurot. Vangistuse ajal on kinnipeetavat toetanud rahaliselt ema. Vabanemise korral on Sergei Yankol võimalik tööle asuda xxxxxxxxxx OÜ-s. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodus on kinnipeetaval võimalik osaleda alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis. Vangla iseloomustuses on muuhulgas märgitud, et Sergei Yankol on läbimata sotsiaalprogramm “Õige hetk“, kuid nimetatud programmi läbimist pole täimiskavast nähtuvalt süüdimõistetule üldse ette nähtud. Seetõttu kohus ei arvesta käesoleva asja lahendamisel vangla iseloomustuses märgitut sotsiaalprogrammi “Õige hetk“ kohta. Kohtumenetluse käigus on süüdimõistetu kohtule esitanud ka OÜ xxxxxxxxxxxxx garantiikirja, mille kohaselt on ka nemad valmis Sergei Yankod ennetähtaegse vabanemise korral tööle võtma. Sotsiaalprogrammides ja keeleõppes osalemine vanglas, vabaduses abikaasa toetus, töökoha olemasolu ning rehabilitatsiooniprogrammis osalemise võimalus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Sergei Yanko positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Sergei Yanko isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest tuleneb, et Sergei Yankol on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu 22.12.2015 kohtuotsusega on S.Yanko
§ 184
lg 2 p 2 järgi süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega 4 aastat ja 8 kuud.
§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o.
11.06 – 12.06.2015 s.o kaks päeva karistusaja hulka ja kandmata karistuseks loeti 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 73lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta ja 10 kuu pikkuse katseajaga. Katseajal pani 3
(5)Sergei Yanko toime uue kuriteo. Sergei Yanko juhtis korduvalt ( 26.07.2018 ja 23.05.2019) mootorsõidukit väga erinevatest narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest põhjustatud narkojoobes. Seega andis kohus (22.12.2015 otsusega) Sergei Yankole võimaluse oma elu vabaduses jätkata, kuid süüdimõistetu kuritarvitas seda kohtu usaldust, tarvitas erinevaid joovastavaid aineid ning pani toime uue kuriteo. Sergei Yankod ei hoidnud uue kuriteo toimepanemisest eemale ka hirm pika karistuse täitmisele pööramise ees. Sergei Yanko ei viibi vangistuses esmakordselt. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et tegemist on Sergei Yanko kolmanda reaalse vangistusega. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine õiguskorda on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Sergei Yanko tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Yanko narkootiliste ainete tarvitaja. Seda asjaolu ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil. Süüdimõistetu ütluste kohaselt soovib ta edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda ja osaleda turvakodus pakutavas rehabilitatsiooniprogrammis. Kohtuistungil avaldatu annab alust järeldusele, et süüdimõistetu hoiakutes on toimunud muutused ja see iseloomustab teda positiivselt. Vangla iseloomustuses on märgitud, et Sergei Yanko on narkootiliste ainete tarvitamist pärssivates tegevustes osalenud ka varem ( karistuse kandmise ajal 2015 läbis sotsiaalprogrammi „Convictus“, katseajal osales AN tugigrupi töös, läbis narkoloogi juures ravikuuri). Eeltoodule vaatamata jätkas Sergei Yanko narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist ning pani narkojoobes toime uue kuriteo. Seega ei täitnud varasemalt läbitud programm ega saadud ravi oma eesmärki – ei mõjutanud süüdimõistetut narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest hoiduma. Sergei Yanko on küll ka nüüd läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta vabaduses narkootilisi aineid ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on tekkinud vanglas, kus süüdimõistetu on narkootiliste ainete st eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, on narkootilised ained lihtsasti kättesaadavad, võib kõik kiiresti muutuda ja Sergei Yanko võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Sergei Yanko varasema käitumise valguses esineb kohtu hinnangul jätkuvalt väga suur oht, et Sergei Yanko jätkab vabaduses narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamist, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Ka elektrooniline valve ei maanda kõiki süüdimõistetu isikust tulevaid riske. Ka elektroonilise valve all viibides on võimalik narkootilisi aineid tarvitada. Kuigi süüdimõistetu on täitnud enamikku täitmiskavast ettenähtud tegevustest, pole ta täitnud töötamise kohustust. Sergei Yanko omab ka käesoleval ajal kehtivat distsiplinaarkaristust korduva töötamisest keeldumise eest. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses asjas nr 3-1-1-91-06 (punktis 8.1) avaldatud seisukohale, mille kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kinnipeetava poolt tööle asumise korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks. Kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2017 otsus nr 3-15-3133/29, p 17 ja 29.09.2015. a otsus asjas nr 3-3-2-2-15, p 26). 4
(5)Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tema töötamist takistanud terviseseisund ( astma), mille tõttu ta ei saa töötada koristustöödes kasutatavate kemikaalidega (näiteks klaasipesuvedelik). Vangla iseloomustuses on märgitud, et Sergei Yankol on füüsiline puue või krooniline haigus. Samas pole kinnitatud asjaolu, et süüdimõistetu tervislik seisund ei võimaldaks tööhõives osalemist. Asjaolu, et tervislikel põhjustel pole teda varem töötamisest vabastatud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Sergei Yanko ütluste kohaselt on ta vabastuse saanud alles perioodiks mai-juuni 2022. Töötamisest keeldumine osutab asjaolule, et süüdimõistetu suhtumine kinnipeetava õigustesse ja kohustustesse on valikuline. Süüdimõistetu on soovinud tegeleda üksnes endale meelepäraste tegevustega ega pole mõistnud vajadust alluda kõigile vangistuse kandmisega kaasnevatele kohustustele. Sergei Yanko on nõus kandma pigem distsiplinaarkaristust kui asuma tööle, mis viitab süüdimõistetu jätkuvale allumatusele. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral kuulub süüdimõistetu allutamisele käitumiskontrollile. Asjaolu, et Sergei Yanko pole suuteline alluma kõigile reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes, teeb kaheldavaks käitumiskontrolli tulemuslikkuse. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Sergei Yanko ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Sergei Yanko puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele ( täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Sergei Yanko positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Karistusaja pikkus võimaldab Sergei Yanko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist kohtul kaaluda veel edaspidigi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)