2-21-123619/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-123619 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi R. B. i vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 665 eurot 21 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harju maakond. Hageja esindaja: A. Ž. e-post XXX Kostja: R. B. (endine nimi F. ), isikukood XXX; viibimiskoht XXX. Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada tagaseljaotsusega osaühing Aktiva Finants hagi R. B. i vastu võla väljamõistmiseks.
3. Mõista R. B. ilt (B. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja: 2.
4. 628 eurot 18 senti (sealhulgas põhivõlg 462 eurot 86 senti, võla sissenõudmise kulu 30 eurot ja
5. detsembri 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 135 eurot 32 senti); 2.
6. viivis tasumata põhivõlalt 462 eurolt 86 sendilt alates
7. detsembrist 2021 kuni põhivõla 462 euro 86 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9. Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. Jätta menetluskulud R. B. i kanda.
11. Mõista R. B. ilt (B. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 265 eurot. 1
12. Mõista R. B. ilt (B. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi R. B. i (endine nimi F. ) (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 462 eurot 86 senti, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 135 eurot 32 senti ning viivise alates
13. detsembrist 2021 kuni põhinõude 462 euro 86 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja
14. oktoobril 2016 seadme kasutuslepingu nr XXX,
15. aprillil 2017 seadme kasutuslepingu nr XXX ja
16. juunil 2017 seadme kasutuslepingu nr XXX. Pooled sõlmisid tähtajatud seadmete kasutuslepingud. Kostja tarbis nende alusel internetti ja nuti TV, üüris seadet digiboks Arris VIP1113 ja optilise võrgu terminali Huawei Gron ONT HG8010H. Kostja nõustus lepingute allkirjastamisega Telia Eesti AS üldtingimuste ja seadme tagastamise tingimustega. Telia Eesti AS esitas ajavahemikul 30.11.2017 – 31.05.2018 kostjale arveid. Kostja ei tasunud alljärgnevaid teenuste eest esitatud arveid: arve nr 12201706689869 summas 33 eurot 97 senti (maksetähtpäev 20.12.2017), arve nr XXX summas 33 eurot 97 senti (maksetähtpäev 20.01.2018), arve nr XXX summas 33 eurot 97 senti (maksetähtpäev 20.02.2018), arve nr 2 XXX summas 35 eurot 47 senti (maksetähtpäev 20.03.2018) ja arve nr XXX summas 9 eurot 13 senti (maksetähtpäev 20.04.2018). Telia Eesti AS võib üldtingimuste p 6.7.
17. järgi ühepoolselt piirata kliendile teenuse osutamist kui klient on hilinenud teenuste eest tasumisega üle neljateistkümne kalendripäeva. Telia Eesti AS-il on üldtingimuste p 6.9 järgi õigus öelda leping kliendile ette teatamata üles, kui teenuse osutamist on piiratud õigusaktides, tingimustes või lepingus ettenähtud alusel ja piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul alates piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast. Kostja ei tasunud seadmete renditeenuse nõudeid ja teleripaketi teenustasusid arvetel näidatud tähtajaks. Kostjale teenuse osutamist piirati alates
18. veebruarist
19. Telia Eesti AS saatis
20. märtsil 2018 kostjale ülesütlemise aadressile XXX ning andis teada, et on lõpetanud kostjaga sõlmitud teenuslepingud
21. märtsi 2018 seisuga. Seadme tagastamise tingimuste p 4.3 näeb ette, et kui lepingus on märgitud seadme tagastamise kohaks Telia esindus, tagastab klient seadme Telia esindusse hiljemalt kolmekümne kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest konkreetse seadme osas. Kostja ei tagastanud seadmeid. Seadme tagastamise tingimuste p 4.
22. näeb ette, et kui klient ei ole seadet tagastanud või võimaldanud Teliale juurdepääsu seadmele kolmekümne kalendripäeva jooksul lepingu lõppemisest, loetakse, et Telia on kaotanud viivituse tõttu huvi seadme tagastamise vastu. Taolisel juhul loobub Telia seadme tagastamise nõudest ja Telial on õigus nõuda kliendilt seadme tagastamise asemel lepingus määratletud suuruses kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Telia Eesti AS-le. Kostjal on seega kohustus hüvitada seadmete väärtus. Lepingu nr XXX seadme kasutuslepingust tulenev seadme optilise võrgu terminali Huawei Gron ONT HG8010H väärtusehüvitis on 62 eurot 10 senti. Lepingu nr XXX seadme kasutuslepingust tulenev digiboks Arris VIP1113 väärtusehüvitis on 99 eurot. Lepingu nr XXX seadme kasutuslepingust tulenev digiboks Arris VIP1113 (seeria nr M91623EEI774) väärtusehüvitis on 74 eurot 25 senti ja seadme Ruuter Inteno DG200A väärtusehüvitis on 81 eurot. Seadmelepingutest tulenevate seadmete väärtuse hüvitamise nõue on arvel nr XXX summas 316 eurot 35 senti. Arve XXX tasumise tähtaeg oli
23. mai
24. Kostja ei tasunud arvet. AS Telia Eesti loovutas
25. detsembril 2020 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale edastati teatis nõuete loovutamise kohta. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäeva
26. detsembrini 2021 seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 135 eurot 32 senti. Kostjale edastati kolm tasulist meeldetuletuskirja. Kolme kirja saatmise kulu oli 25 eurot. Kostja makseviivitusega tingitud muud kulud on: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, kostjale vastamisega seotud kulud, kostjale tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Võla sissenõudmiskulud on kokku 30 eurot. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte
27. juunil
28. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud. 3 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 125 eurot ja esindajakulud 480 eurot. Riigilõiv on 125 eurot TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hagiavaldus esitati telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu, kahjuhüvitise, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Hageja esindajakulu on pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu teostatud toimingute osas seega vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on seega kokku 265 eurot (125 + 20 + 120 eurot). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 265 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 4