1-22-5153/5

(22730000128)Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Riigiprokuratuuri 30. juuli 2022. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X (registrikood XXXXXXX) lepinguline esindaja Toomas Pikamäe (XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta X lepingulise esindaja Toomas Pikamäe määruskaebus Riigiprokuratuuri 30. juuli 2022. a määrusele rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 06.05.2022. a registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris X lepingulise esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe kuriteokaebus koos lisadega, milles taotleti kriminaalmenetluse alustamist KarS § 384 lg 1 alusel Y OÜ juhatuse endiste liikmete C ja Q suhtes. Kuriteokaebusest ja selle lisadest nähtuvalt esitas 29.01.2019 Y OÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse Y OÜ pankroti välja kuulutamiseks. 13.08.2019 määrusega alustas kohus Y OÜ pankrotimenetlust. 04.03.2019 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande Y OÜ varade, maksejõuetuse ja selle tekkimise asjaolude kohta. 07.03.2019 kuulutas kohus välja Y OÜ pankroti, 28.05.2020 toimus Y OÜ võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati lõpetada ettevõtte pankrotimenetlus kompromissiga. Kompromissi tingimuste kohaselt kohustus Y OÜ tegema võlausaldajatele väljamakse, mille suurus võrdub 2,5%-ga võlausaldaja nõudest. 16.06.2020 lõpetas Harju maakohus Y OÜ pankrotimenetluse, kinnitades 28.05.2020 kompromissi. Kompromissi tulemusel vähenes kuriteokaebuse esitaja X nõue 11 894,37 eurot 297,36 euro suuruseks nõudeks. Kuriteokaebuse esitaja hinnangul oli Y OÜ rahalistes raskustes hiljemalt 2018. a esimeses pooles, mida kinnitavad võlgniku selgitus, halduri ettekanne ja pankrotiavaldus. Isegi kui oletada, et maksejõuetus ei tekkinud sel ajal, siis oli ettevõte ilmselgelt maksejõuetu hiljemalt 1 1-22-5153 30.06.2018 ning äriühingu juhatus pidi olema maksejõuetusest teadlik. Sellegipoolest võõrandas Y OÜ maksejõuetuse ajal, s.o augustis ja septembris 2018 ning jaanuaris 2019 osalused viies äriühingus, millega vähendati Y OÜ maksevõimet oluliselt. Y OÜ omas osalusi järgnevates ühingutes: T (Hongkongi äriühing, asutatud 08.06.2017), A OÜ (rg-kood XXXXXXXX, alates 27.08.2018 nimega U OÜ), R OÜ (rg-kood XXXXXX, alates 21.10.19 nimega X), G OÜ (rg-kood XXXXXXXX), B OÜ (rg-kood XXXXXXXX) ning võõrandas need järgnevalt: 1. 14.08.2018 sõlmis (sel ajal nimega S OÜ) notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu D OÜ-ga (uus nimi N OÜ), kellele võõrandas 3000 euro eest 100%-lise osalise ühingus A OÜ; 2. 14.08.2018 sõlmis notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu A OÜ-ga, kellele võõrandas 2000 euro eest 60%-lise osaluse ühingus R OÜ; 3. 14.08.2018 sõlmis notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu A OÜ-ga, kellele võõrandas 600 000 euro eest 100%-lise osaluse ühingus G OÜ; 4. 04.09.2018 võõrandas 100%-lise osaluse Hongkongi äriühingus T Q-le; 5. 15.01.2019 sõlmis notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu U OÜ-ga, kellele müüs 1500 euro eest 60%-lise osaluse ühingus B OÜ. Kuriteokaebuse esitaja hinnangul olid mõned osalustest võõrandamise hetkel oluliselt väärtuslikumad kui tehingus kajastati. B OÜ 60%-lise osaluse väärtus võõrandamise hetkel 15.01.2019 oli 218 500 eurot, ehk oluliselt suurem 1500 eurost, mille eest osalus tehingu järgi võõrandati. B OÜ tulevikuperspektiive ning ärilisi väljavaateid arvesse võttes ei saanud B OÜ 60%-lise osaluse väärtus olla 15.01.2019 seisuga 1500 eurot, hoolimata asjaolust, et 2018. aasta majandusaasta aruande järgi oli äriühingu müügitulu 2757 eurot ja kahjum 13 867 eurot, kuna seesugune kahjum on alustavate ettevõtete puhul tavapärane. Samuti pidas kaebuse esitaja oluliseks osaluse võõrandamise ajalist konteksti, kuna tehing sooritati kaks nädalat enne 29.01.2019, mil Y OÜ esitas võlgniku pankrotiavalduse. Nimetatud aeg ja tehingu tingimused viitavad, et osaluse väärtus oli oluliselt suurem 1500 eurost. T 100%-lisel osalusel oli oluline rahaline väärtus. Ettevõtte 2019. a majandusaasta aruande järgi oli äriühingu müügitulu 2019. a 3 013 350 eurot ja kasum pärast tulumaksuga maksustamist 190 895 eurot. R OÜ 60%-lise osaluse müügihind ei vastanud tegelikkusele. R OÜ oli suure tähtsusega projekt, mille raames kavatseti käivitada konteinerrongi regulaarliin marsruudil Xian-Tallinn-Xian edendamaks HiinaEuroopa vahelist kahepoolset kaubandust. Projekt sai kajastust ka meedias. On alust väita, et R OÜ 60%-lise osaluse harilik väärtus oli võõrandamise hetkel 14.08.2018 oluliselt suurem kui osaluse eest tasutud 2000 eurot. Kokkuvõtvalt leiti, et Y OÜ võõrandas osalused tingimustel, mis kahjustasid äriühingut, kuna osaluste omandamise eest saadud tasu oli oluliselt väiksem osaluste turuväärtusest või ei saadud osaluste võõrandamise eest üldse tasu. 2. 16.05.2022. a teatisega jättis Põhja ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel. 3. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustas X lepinguline esindaja Toomas Pikamäe, kes palus tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.05.2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade nr 22730000128 osas, milles kriminaalmenetlus jäeti alustamata B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamise suhtes 15.01.2019, ja alustada selles osas kriminaalmenetlust. 4. 30.07.2022. a määrusega jättis riigiprokurör esitatud kaebuse rahuldamata, märkides, et nõustub kaevatava menetlusotsuse argumentide ja järeldusega kriminaalmenetluse aluse puudumises, neid üle kordamata, ning ka kaebuses Riigiprokuratuurile pole esitatud selliseid argumente, mis tingiksid menetlusotsuse tühistamise ja kriminaalmenetluse alustamise. 08.03.2022 laekus Riigiprokuratuuri dokumendihaldussüsteemi kaudu Eesti Euroopa delegaatprokurörile, riigiprokurör Kati Maitse-Pärknale Y OÜ lepingulise esindaja Toomas Pikamäe kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks Y OÜ juhatuse endiste liikmete C ja Q tegevuse suhtes KarS §-de 210 lg 2, 384 lg 1 ja 344 lg 1 tunnustel. 18.03 2022 alustas 2 1-22-5153 riigiprokurör kriminaalmenetluse numbriga 22730000072 KarS §-de 210 lg 2 ja 344 lg 1 tunnustel. Kuna kuriteokaebuses sisalduv teave võimaliku KarS § 384 lg 1 sätestatud kuriteo kohta ei seondu Euroopa Liidu finantsvahendite kahjustamisega, vaid viitab Y OÜ endiste juhatuse liikmete poolt võimalikule äriühingu maksevõime ja varalise seisundi kahjustamisele, edastas delegaatprokurör selles faktis kuriteokaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuurile kui siseriiklikule prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise küsimuse otsustamiseks. 28.03.2022 teatega jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata (nr 22730000081) KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, põhistades otsust järgmiselt. Kuriteokaebuse kohaselt võõrandasid Y OÜ endised juhatuse liikmed äriühingule kuulunud osalused neljas Eesti äriühingus ja ühes Hongkongi äriühingus vastusoorituseta. Seejuures võõrandati osalused ajal, mil oli välja kujunenud Y OÜ maksejõuetus. Kuriteokaebuse pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et Y OÜ endised juhatuse liikmed panid Y OÜ-le viies äriühingus kuulunud osalust võõrandades toime kohustustevastase teo, mis kahjustas osaühingu varalist seisundit ja see omakorda vähendas oluliselt osaühingu maksevõimet. Kui KarS § 384 lg 1 teokirjelduse kontekstis muutuvad vastava käitumise tagajärjel võlgniku aktivad ja kohustused samas ulatuses – st kui võlgniku vara tervikuna ei vähene – ei saa rääkida ka võlgniku maksevõime vähenemisest (RKKK 28.10.2011 otsus nr 31-1-49-11). Hongkongi äriühingu S Ltd. võõrandamise tingimuste osas puudub aga kuriteokaebuse esitajal igasugune info. Teada on üksnes see, et Y OÜ võõrandas S Ltd. osaluse 04.09.2018 Q-le. Seega ei saa antud juhul hinnata tehingu kahjulikkust ja selle mõju Y OÜ maksevõimele. Koos kuriteokaebusega esitati prokuratuurile ka 14.08.2018 ja 15.01.2019 kuupäeva kandvad osaühingu osa müügilepingud, millest nähtuvalt võõrandas Y OÜ osalused äriühingutes A OÜ, R OÜ, G OÜ ja B OÜ ning seda järgmiselt: • 14.08.2018 müüs Y OÜ 100%-lise osaluse äriühingus A OÜ D OÜ-le hinnaga 3000 eurot; • 14.08.2018 müüs Y OÜ 60%-lise osaluse äriühingus R OÜ A OÜ-le hinnaga 2000 eurot; • 14.08.2018 müüs Y OÜ 100%-lise osaluse äriühingus L Agency OÜ A OÜ-le hinnaga 600 000 eurot. • 15.01.2018 müüs Y OÜ 60%-lise osaluse äriühingus B OÜ U OÜ-le hinnaga 1500 eurot. Kolme esimese tehingu puhul viidatakse müügihinna tasumise osas 30.07.2018 lepingule Y OÜ ja A OÜ ning Y OÜ ja D OÜ vahel. Kuriteokaebuses toodud argumentide kohaselt ei saanud Y OÜ osakute müümise eest ilmselt raha ja 30.07.2018 lepinguid ei ole teadaolevalt olemas. Millistele asjaoludele sellised väited tuginevad, kuriteokaebuse esitaja täpsemalt ei selgita. Kuid olukorras, kus müügilepingute kohaselt on ostjad tasunud osaluste eest, müügilepingutes on viidatud 30.07.2018 lepingutele ning kuriteokaebuse esitajale ei ole teada, kas Y OÜ-le tasuti osaluste võõrandamise eest, ei ole prokuratuuril omakorda võimalik asuda seisukohale, et ostjad seda ei teinud. Juhul, kui Y OÜ-le tasuti osaluste eest (lisaks pangakontole tasumisega näiteks nõuete tasaarveldamisega, kohustuste ülevõtmisega jne), ei muutunud Y OÜ varade väärtus. Sellisel juhul ei saa ka rääkida Y OÜ maksevõime vähenemisest. Prokuratuuril ei ole alust arvata, et Y OÜ võõrandas osalused vastusoorituseta. Kuriteokaebuses viidatakse hinnangule, mille kohaselt riiklikult tunnustatud eksperdi arvates oli B OÜ osaku väärtus 15.01.2019 seisuga 218 500 eurot ning seetõttu on arusaamatu osaku müümine kõigest 1500 euroga. Kuid seejuures lähtus ekspert hinnangu andmisel ainult B OÜ 2019. a majandusaasta aruandest ja avalikest andmetest ega arvestanud asjaolu, et kuigi äriühing asutati 2017. a juulis, alustati reaalset majandustegevust alles 2019. a I kvartalis. Y OÜ võõrandas B OÜ osaluse 15.01.2019, seega ajal kui B OÜ-s veel reaalset majandustegevust ei toimunud. Hinnangu andnud eksperdil ei olnud juurdepääsu B OÜ raamatupidamise andmetele ega finantsaruannetele (v.a 2019 ja 2020 majandusaasta aruanded). Seetõttu ei saa eksperdi antud hinnangule tugineda B OÜ osaluse väärtuse tuvastamisel ja väita, et Y OÜ võõrandas B OÜ osaluse turuväärtusest madalama hinnaga. Kokkuvõtvalt leiti, et 3 1-22-5153 prokuratuurile esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik sedastada Y OÜ endiste juhatuse liikmete Q ja C käitumises KarS § 384 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o äriühingu maksevõime olulise vähendamise tunnuseid. Riigiprokurör märgib seonduvalt kriminaalmenetluse alustamata jätmisega nr 22730000081, mille peale esitatud kaebus jäeti Riigiprokuratuuri 22.04.2022 määrusega läbi vaatamata ja jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2022 määrusega nr 1-22-3201, järgmist. Kaebuse läbi vaatamata jätmine tähendab sisuliste motiivide esitamata jätmist ega tähenda seda, et kui Riigiprokuratuur tuvastaks kriminaalmenetluse alustamise vajaduse, jäetakse see tegemata vaid kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu. Uurimisasutuse/ringkonnaprokuratuuri määruse tühistamise õiguse annab kõrgemalseisvale prokurörile järelevalve korras KrMS § 213. Seega ei jätnud Riigiprokuratuur 11.04.2022 esitatud kaebuse pinnalt kaevatavat menetlusotsust sisuliselt hindamata. Kuna aga Riigiprokuratuur kriminaalmenetlust kaebaja soovitud KarS § 384 lg 1 tunnustel ei alustanud, tähendas see nõustumist Põhja Ringkonnaprokuratuuri teates märgitud seisukoha ja argumentidega kriminaalmenetluse aluse puudumisest. Kaebuses märgitakse, et „28.03.2022 teate õiguslik hinnang ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja ei peagi esitama uusi asjaolusid või uut teavet, vaid põhistama menetluses nr 22730000081 antud õigusliku hinnangu ekslikkust“. Seega kaebaja möönab, et esitatud on uus samasisuline kuriteokaebus, sedakorda kaebeõiguse võlausaldaja X nimelt. Põhja Ringkonnaprokuratuur viitab kaevatavas kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates nr 22730000128 oma varasemas, samasisulise kuriteokaebuse läbivaatamisel tehtud otsuses (nr 22730000081) esitatud argumentidele, ning selgitab ka uue kuriteokaebuse pinnalt, miks ei pea võimalikuks kriminaalmenetluse alustamist. Riigiprokurör jagab seda seisukohta. Kohtueelne menetlus kriminaalasjas nr 22730000072 on alles algstaadiumis. Kuigi kriminaalmenetlust alustati Y OÜ juhatuse endiste liikmete tegevuse uurimiseks KarS § 210 lg 2 ja § 344 lg 1 tunnustel, ei tähenda see, et kriminaalmenetluse arenedes ja kahtlustuse esitamise faasi jõudes ei võiks kaalumisele tulla ka mõni muu kuriteokoosseis (kasvõi kaebaja viidatud KarS § 384), tulenevalt menetluse käigus kogutud tõenditest. Kriminaalmenetluse alustamise küsimuse otsustamisel saab ja tuleb aga lähtuda hetkel olemasolevatest tõenditest ja nende pinnalt otsustada, kas on piisavalt kuriteole viitavat teavet. Riigiprokurör nõustub antud juhul ringkonnaprokuratuuriga, et KarS § 384 osas sellist menetluse alustamiseks piisavat teavet pole. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. 5. Riigiprokuratuuri määrusele esitas 30.08.2022. a kaebuse X lepinguline esindaja Toomas Pikamäe, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 30.07.2022 kaebuse rahuldamata jätmise määruse ning kohustada Riigiprokuratuuri vaatama X 27.05.2022 kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.05.2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale uuesti ja sisuliselt läbi. Asjaolu, et teises menetluses on väidetavalt samade põhjendustega taotluse alusel jäetud kriminaalmenetlus alustamata, ei ole KrMS § 199 lg 1 järgi kriminaalmenetluse alustamata jätmise aluseks. Seoses menetlusega nr 22730000081 on oluline märkida, et selles menetluses võttis 08.03.2022 kuriteokaebuse suhtes sisulise seisukoha vaid Põhja Ringkonnaprokuratuur 28.03.2022 teates. Seda põhjusel, et Riigiprokuratuuri 22.04.2022 määrusega menetluses nr 22730000081 jäeti Y OÜ 11.04.2022 kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ega võetud sisulist seisukohta küsimuses, kas 08.03.2022 kuriteokaebus on põhjendatud või mitte. Seetõttu on ebaõige 30.07.2022 määruse väide, et menetluses nr 22730000081 Riigiprokuratuur ei jätnud 11.04.2022 kaebuse pinnalt kaevatavat menetlusotsust sisuliselt hindamata. Kaebaja hinnangul, Põhja Ringkonnaprokuratuuri 28.03.2022 teate seisukoht menetluses nr 22730000081 on ebaõige. Näiteks, Põhja Ringkonnaprokuratuuri arvamus, et B OÜ 60%-lise 4 1-22-5153 osaluse väärtust tuleb hinnata äriühingu mineviku andmete alusel, on vastuolus Riigikohtu järjepideva seisukohaga, et üldjuhul tuleb õiglase hüvitise väärtuse määramisel arvestada äriühingu tulevikuväljavaateid ehk aktsionäride/osanike võimalust oma osalusest tulu saada – dividendi või aktsia/osa väärtuse suurenemise näol tulevikus (vt Riigikohtu 21.12.2004 otsus asjas nr 3-2-1-145-04, p-d 33 ja 34; Riigikohtu 20.11.2008 otsus asjas nr 3-2-1-101-08, p 12; Riigikohtu 08.04.2019 otsus asjas nr 2-14-51896, p 23.1). Kuna Põhja Ringkonnaprokuratuur lähtus menetluses nr 22730000081 B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamise õiguspärasuse hindamisel ebaõigetest eeldusest, siis Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis selles menetluses ebaõigesti arvestamata riiklikult tunnustatud eksperdi AJ 04.03.2022 hinnangu, mille kohaselt B OÜ 60%-line osalus oli 15.01.2019 seisuga väärt 218 500 eurot. Kaebaja viitas eksperdi hinnangule ja sellele, et Riigikohtu seisukoha järgi tuleb B OÜ 60%lise osaluse väärtuse hindamisel lähtuda B OÜ võimekusest teenida tulevikus tulu. Järelikult, Põhja Ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur pidid vastavalt 16.05.2022 teates ja 30.07.2022 määruses kaebaja sellekohastele väidetele vastama, st põhjendama nende väidetega mittenõustumist. 16.05.2022 teate ja 30.07.2022 määruse põhjendavates osades ei mainita kordagi eksperdi hinnangut ega kaebaja viidatud Riigikohtu praktikat. Seetõttu, jättes kaebaja väited tähelepanuta, Põhja Ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur ei saa õigustada 06.05.2022 kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmist viitega menetluses nr 22730000081 tehtud otsusele. B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamine rohkem kui 145 korda osaluse turuväärtusest odavamalt ja kaks nädalat enne võlgniku pankrotiavalduse esitamist põhjustas võlgniku maksevõime olulise vähenemise. 15.01.2019 Y OÜ ja U OÜ (registrikood XXXXXXXX) sõlmisid notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu. Müügilepingu alusel Y OÜ müüs U OÜle 1500 euro eest 60%-lise osaluse äriühingus B OÜ (registrikood XXXXXXXX). Müügihinna tasumise osas väidetakse, et B OÜ on müügihinna tasunud enne müügilepingu sõlmimist. On märkimisväärne, et 1) 15.01.2019 osa müügileping sõlmiti kaks nädalat enne 29.01.2019, mil Y OÜ esitas Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse; 2) B OÜ 60%-line osalus müüdi U OÜ-le, mille üks juhatuse liige Q (kes osales ka U OÜ poolt osa müügilepingu allkirjastamisel) ja mille osakapitalist 50% kuulus osa müügilepingu sõlmimise ajal D OÜ-le, st Q-ga seotud ettevõttele; 3) B OÜ 60%-lise osaluse väärtus oli oluliselt rohkem kui 1500 eurot. B OÜ raamatupidaja Z koostatud tabeli järgi, B OÜ ainuüksi 2019. aasta seitsme kuu kasum ületas 158 000 eurot ja nii käive kui kasum suurenesid igakuiselt; 4) eksperdi hinnang järgi, B OÜ 60%-lise osaluse väärtus 15.01.2019 seisuga oli 218 500 eurot. Eksperdi hinnangut tuleb arvestada vaatamata sellele, et Y OÜ võõrandas B OÜ 60%-lise osaluse 15.01.2019, st ajal, mil viimase majandustegevus oli aktiivses kasvufaasis, sest eelmisel (s.o 2018) aastal olid tehtud majandustegevuseks vajalikud ettevalmistused (näiteks omandati postiteenuste tegevusluba, sõlmiti lepinguid) ja alustatud majandustegevusega. Riigikohus on olnud järjepidevalt seisukohal, et: (

1. a)aktsiaseltsi väärtust ei saa hinnata vaid raamatupidamisliku väärtuse järgi, kuna raamatupidamisliku väärtuse määramisel ei arvestata äriühingu tulevikuväljavaateid ega seega aktsionäride võimalusi tulevikus tulu teenida; (
2. b)üldjuhul tuleb arvestada õiglase hüvitise määramisel aktsiaseltsi tuleviku-väljavaateid ehk aktsionäride võimalust oma aktsiatest kasu saada - dividendi või aktsia väärtuse suurenemise näol ettenähtavas tulevikus; (
3. c)seega tuleb aktsiaseltsi ja ka aktsiate väärtuse hindamisel reeglina rakendada metoodikat, mis võimaldab tulevikuväljavaateid arvestada, kuna äriühingu väärtus koosneb eelkõige tulevikus tekkivast kasust, mida äriühing suudab saavutada oma olemasoleva vara, innovatsioonivõime, tootmise kujundatuse, turupositsiooni, sisemise 5 1-22-5153 ülesehituse ja juhtimiskorralduse baasil (vt Riigikohtu 21.12.2004 otsus asjas nr 3-2-1-145-04, p-d 33 ja 34; Riigikohtu 20.11.2008 otsus asjas nr 3-2-1-101-08, p 12; Riigikohtu 08.04.2019 otsus asjas nr 2-14-51896, p 23.1). Seetõttu on riiklikult tunnustatud ekspert AJ õigesti lähtunud B OÜ 60%-lise osaluse väärtuse kindlaks tegemisel äriühingu ärimudelist ja kasumlikkusest 2019. aastal. Eksperdi hinnangut toetab ka Y OÜ hinnang B OÜ väärtuse kohta 2018. aastal. Y OÜ (tolleaegse ärinimega S OÜ) raamatupidaja Z 26.11.2018 AS-ile Swedbank saadetud e-kirja kohaselt: „Lisaks majasisesele struktuurile on loodud ja pidevalt täiustub ka tütar- ning sidusettevõtete võrgustik, mis loovad ühtse terviku. Näiteks, juulis 2017 asutatud B OÜ, mis pakub oma klientidele unikaalset kombinatsiooni postisaadetiste piiriülesteks vedudeks, sisaldades erinevaid kaubaveo-, tolli- ja logistikateenuseid. Läbi Jersey Post-ga loodud ühisettevõtte on B OÜ omandanud UPU (Universal Postal Union) heakskiidu ja sõltumatu postiteenuste osutamise tegutsemisloa. Novembris 2018 sõlmitud esimesed lepingud ja alustatud postitegevus. Prognooside järgi 2019 aastal B peab saavutama müügikäivet 100 000 kuus.” Ehk teisisõnu – ka Y OÜ lähtus 2018. aastal B OÜ väärtuse määramisel äriühingu poolt tulevikus teenitavast tulust ja hindas selle järgi äriühingu väärtust. Eksperdi hinnangu ja Y OÜ raamatupidaja seisukoha õigsust kinnitavad teatmik.ee andmed B OÜ kohta. Selle kohaselt, B OÜ käive 2019-2021 kokku oli 7 154 046,13 eurot ja aasta keskmine käive 2019-2021 oli 2 384 682,04 eurot. Seetõttu on ilmselge ja väljaspool mõistlikku kahtlust, et miljonikäibega B OÜ 60%-lise osaluse väärtus 15.01.2019 seisuga ei saanud olla 1500 eurot. Isegi kui lähtuda B OÜ 2018. aasta majandusaasta aruandest, ei nähtu sellest, et äriühingu 60%lise osaluse väärtus võrduks sissemakstud osakapitaliga. B OÜ 2018. aasta majandusaasta aruande tegevusaruande järgi: „B OÜ pakub oma rahvusvaheliste klientide piiriülestele postisaadetistele unikaalset kombinatsiooni posti-, kuller-, tolli- ja logistikateenustest ning ligipääsu UPU (Universal Postal Union) 192 liikmesriigi postikanalitesse. Ettevõtte teenuseportfell on tänaseks edukalt üles ehitatud ning kohandatud vastavalt kiiresti muutuvatele vajadustele e-kaubandus sektoris. Edasised plaanid näevad ette tegevuse laiendamist koostööpartnerite vahel, uutele turgudele sisenemist ning lisateenuste välja arendamist oma rahvusvahelistele klientidele.“ Tõsi, 2018. aasta majandusaasta aruande järgi, äriühingu müügitulu oli 2757 eurot ja kahjum 13 867 eurot. Samas on kahjum tegevust alustavate ettevõtete puhul tavapärane, mistõttu Riigikohus ongi lähtunud ülal viidatud kohtulahendites äriühingu väärtuse hindamisel äriühingu tuleviku väljavaadetest ja võimalusest tulevikus tulu teenida. B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamisel on oluline võõrandamise ajaline kontekst. Nimelt, osalus võõrandati 15.01.2019, st kaks nädalat enne 29.01.2019, mil Y OÜ esitas Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kui B OÜ 60%-line osaluse müügihind 1500 eurot vastas osaluse harilikule väärtusele, jääb arusaamatuks, miks osalus võõrandati vahetult enne pankrotiavalduse esitamist. Sellisel juhul – kui osaluse müügihind vastas osaluse harilikule väärtusele – ei oleks osaluse võõrandamisel olnud mingit majanduslikku mõtet ega oleks muutnud äriühingu varalist seisundit, kuna osaluse väärtus asendus sellele vastava rahasummaga. Seevastu asjaolu, et Y OÜ võõrandas B OÜ 60%-lise osaluse 1500 euro eest vaid kaks nädalat enne äriühingu poolt võlgniku pankrotiavalduse esitamist, viitab otseselt sellele, et osaluse väärtus oli oluliselt suurem kui 1500 eurot. Vaid sellisel juhul oli mõtet võõrandada B OÜ 60%-line osalus enne pankrotiavalduse esitamist. Oluline on seegi, et Y OÜ varjas pankrotimenetluses antud selgitustes B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamist. Y OÜ andis pankrotimenetluses maksejõuetuse põhjuste ja maksejõuetusele eelnenud olukorra kohta kaks selgitust: 29.01.2019 pankrotiavaldus ja 22.02.2019 selgitus 6 1-22-5153 maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. 22.02.2019 selgituses kirjeldatakse Y OÜ poolt tarvitusele võetud meetmeid tekkinud raskuste lahendamiseks (märkimisväärne lisaraha panustamine ettevõttesse aastatel 2017 ja 2018), kuid ei mainita sõnagagi seda, et Y OÜ võõrandas seotud isikutele pankrotiavaldusele eelnenud kahe nädala jooksul osaluse B OÜ-s. Osaluse võõrandamise (rääkimata võõrandamise tingimustest) mitte avaldamine ehk varjamine pankrotiavalduses ja 22.02.2019 selgituses näitab, et Y OÜ ei soovinud B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamisele tähelepanu tõmmata, vaid soovis varjata sellise ebahariliku tehingu tegemist. Osaluse võõrandamise varjamine viitab omakorda sellele, et osaluse võõrandamine B OÜ-s oli Y OÜ-le kahjulik, st põhjustas äriühingu maksevõime olulise vähenemise. Ja vastupidi – oletades, et B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamine toimus Y OÜ-le kasumlikult ja see oli suunatud äriühingu maksevõime parandamisele, oleks olnud igati loomulik, et Y OÜ oleks nimetatud asjaolu pankrotimenetluses enda kasutusele võetud meetmetena välja toonud. B OÜ 60%-line osalus oli Y OÜ peamine vara. Y OÜ pankrotihalduri 18.06.2019 ettekande järgi: „Kuna kogu võlgniku vallasvara on üürileandja pandiõiguse katteks realiseeritud ja immateriaalne põhivara võlgniku väitel turuväärtust ei oma, siis moodustavad olemasoleva vara raha pangakontol 66 145,98 eurot, nõuded ostjate vastu 31 599 eurot, Tiki treiler ja 12. a vana sõiduauto Peugeot 307. Kokku on seega vara rohkem kui 100 000 eurot.“ Seetõttu on põhjendatud väita, et osalus B OÜ-s oli Y OÜ peamine vara. Riigikohus leidis 04.05.2010 otsuses asjas nr 3-2-1-33-10, p 17, et äriühingu põhilise vara võõrandamine selleks, et vältida vara arvel äriühingu võlausaldaja nõude rahuldamist ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, st kahjustab äriühingut. Kuna Harju Maakohus kuulutas 07.03.2019 välja Y OÜ pankroti ja kuna Y OÜ võlausaldajad said oma nõuete katteks vaid 2,5% nõude suurusest, siis B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamine 15.01.2019 põhjustas Y OÜ maksevõime olulise vähenemise. Kokkuvõttes B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamine 1 500 euro eest põhjustas Y OÜ maksevõime olulise halvenemise, kuna osaluse tegelik väärtus osaluse võõrandamise päeval, st 15.01.2019 oli 218 500 eurot, mis on tõendatud eksperdi hinnanguga. Seisukohta, et B OÜ 60%-lise osaluse väärtus ei olnud 1 500 eurot, kinnitavad asjaolud, et: (
4. a)B OÜ käive 20192021 kokku oli 7 154 046,13 eurot ja aasta keskmine käive 2019-2021 oli 2 384 682,04 eurot; (
5. b)Y OÜ võõrandas osaluse kaks nädalat enne Y OÜ poolt pankrotiavalduse esitamist; (
6. c)võõrandatud osalus moodustas Y OÜ põhilise vara; (
7. d)Y OÜ varjas pankrotimenetluses B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamist. Viidatud asjaolud kinnitavad üheselt, et B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamine oli Y OÜ-le kahjulik ja et osaluse võõrandamine põhjustas äriühingu maksevõime olulise vähenemise. Ehk teisisõnu – kuriteokaebuses kirjeldatud tegevus vastab vähemalt B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamise osas KarS § 384 lg 1 süüteo tunnustele. 30.07.2022 määruses on jäetud 27.05.2022 kaebuse väited tähelepanuta, st Riigiprokuratuur ei ole 27.05.2022 kaebuse väidetega nõustunud, kuid ei ole põhjendanud, miks ta kaebajaga väidetega ei arvesta. Kaebaja väidete mitte arvestamist ei saa põhjendada sellega, et Riigiprokuratuur nõustus 16.05.2022 teate põhjendustega. Seda seetõttu, et nii 16.05.2022 teates kui ka 30.07.2022 määruses on kaebaja põhjendused jäetud tähelepanuta. Tähelepanuta on jäetud järgmised kaebaja põhjendused: 1) 16.05.2022 teates ja 30.07.2022 määruses jäeti arvestamata eksperdi hinnang kui dokument, mis tõendab B OÜ 60%-lise osaluse väärtust selle võõrandamise hetkel, st 15.01.2019. Eksperdi hinnangu järgi, 15.01.2019 seisuga oli B OÜ 60%-ise osaluse väärtus 218 500 eurot ja samal päeval, st 15.01.2019 Y OÜ võõrandas osaluse 1500 euro eest; 2) 16.05.2022 teates ja 30.07.2022 määruses jäeti arvestamata B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamise ajaline kontekst, st asjaolu, et Y OÜ võõrandas osaluse 15.01.2019 ehk kaks nädalat enne 29.01.2019, mil Y OÜ esitas võlgniku pankrotiavalduse. 218 500 eurot väärt oleva osaluse võõrandamine 1500 euro eest vahetult enne võlgniku pankrotiavalduse esitamist viitab 7 1-22-5153 otseselt äriühingu huvide kahjustamisele ehk sellele, et osaluse võõrandamine põhjustas Y OÜ maksevõime olulise vähenemise; 3) 16.05.2022 teates ja 30.07.2022 määruses jäeti arvestamata, et Y OÜ ei maininud osaluste, sh B OÜ osaluse võõrandamist kordagi Y OÜ pankrotimenetluses, mis viitab osaluste võõrandamise varjamisele ja see omakorda osaluste võõrandamise õigusvastasusele, st äriühingu huvide kahjustamisele; 4) 16.05.2022 teates ja 30.07.2022 määruses jäeti arvestamata, et võõrandatud osalused, sh B OÜ 60%-line osalus oli Y OÜ peamine vara, mille võõrandamisel eeldatakse äriühingu huvide kahjustamist. 30.07.2022 määrus, millega jäeti 27.05.2022 kaebus rahuldamata, on õigusvastane, st vastuolus KrMS § 207 lg 4 teise lausega, kuna 30.07.2022 määruses ei ole põhjendatud kaebaja väidete mitte arvestamist. Järelikult on ebaõige ka 30.07.2022 määruse resolutiivosa, st otsus jätta 27.05.2022 kaebus rahuldamata ja kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetlus alustamata. 30.07.2022 määrus on vastuolus KrMS §-s 6 sätestatud legaliteedi põhimõttega. Riigikohus märkis 31.05.2022 otsuses asjas nr 4-21-3478, p-des 27-29, et: (
8. a)kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest in dubio pro duriore, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks; (
9. b)kuriteoteate alusel kriminaalmenetluse alustamisel või alustamata jätmisel tuleb menetlejal lähtuda esmajoones kuriteoteates kirjeldatud asjaoludest, eeldades üldjuhul nende õigsust; (
10. c)selle kontrollimine, kas väidetava kuriteo kohta leidub ka tõendeid, on kriminaalmenetluse ülesanne ning kuigi menetlejal on õigus nõuda kuriteoteate esitajalt kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks täiendavaid andmeid, ei tohi panna kuriteo tõendamise kohustust kuriteoteate esitajale; (
11. d)iseäranis taunitav on see, kui menetleja nõuab kriminaalmenetluse alustamiseks kuriteoteate esitajalt sellist tõendusteavet, mis on kolmanda isiku valduses ja mida on tõenäoline saada vaid riiklikku sunnivõimu kasutades; (
12. e)kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud eeskätt siis, kui kuriteoteates kirjeldatud tegu ei vastaks isegi selle tõendatuse korral ühegi kuriteokoosseisu tunnustele; see tegu oleks kuriteona aegunud või kui teo uurimist takistaksid muud KrMS § 199 lg-s 1 või 2 ette nähtud asjaolud. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud nii kuriteokaebuses kui ka 27.05.2022 kaebuses põhjendused ja tõendid selle kohta, et 15.01.2019 Y OÜ poolt B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamine 1500 euro eest olukorras, kus osaluse väärtus oli 218 500 eurot ja kus osalus võõrandati kaks nädalat enne Y OÜ võlgniku pankrotiavalduse esitamist, st 29.01.2019 tegu kujutab endast KarS § 384 lg 1 süüteo tunnustele vastavat tegu. Seetõttu on ebaõiged 30.07.2022 määruse viited kriminaalmenetlusele nr 22730000072, kus on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 210 lg 2 ja § 344 lg 1 tunnustel, ja Riigikohtu 22.09.2010 lahendile asjas nr 3-1-1-60-09, mille kohaselt tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, kus puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, asub seisukohale, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 30.07.2022. a määruse muutmiseks. 7. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Menetluse 8 1-22-5153 alustamata jätmise vaidlustamise puhul peab ringkonnakohus üksnes kontrollima, kas esineb piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Vaid isiku subjektiivne arvamus selle kohta, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks või kellelegi kahtlustuse esitamiseks. 8. Seoses ringkonnakohtule esitatud kaebusega tuleb märkida, et kannatanu esindaja poolt esitatud kaebus sisaldab sisuliselt juba varasemalt Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses avaldatud väiteid. Kuivõrd Riigiprokuratuur on kaebuse läbi vaadanud ja oma määruses selles osas seisukoha kujundanud, ei korda ringkonnakohus vaidlustatud määruses avaldatud väiteid uuesti üle, kuivõrd nõustub Riigiprokuratuuriga. Asjaolu, et kaebaja hinnangul ei ole tema väidetele vastatud piisava põhjalikkusega või justkui oleks riigiprokuröri määrus ebaõige seetõttu, et selles ei nõustuta kaebaja seisukohtade ja järeldustega, ei anna alust määruse tühistamiseks ega kriminaalmenetluse alustamiseks. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus kaebuses toodud vastuväidetele, milles vaidlustatakse Riigiprokuratuuri määruses avaldatut. 9. Sisuliselt leiab kaebaja, et tema väited, mille ta esitas Riigiprokuratuurile edastatud kaebuses, on jäetud riigiprokuröri poolt tähelepanuta. Nii on näiteks jäetud arvestamata eksperdi hinnang, kui dokument, mis tõendab B OÜ 60%-lise osalise väärtust selle võõrandamise hetkel. Kaebaja hinnangul oli vastavalt eksperdiarvamusele osaluse väärtus 218 500 eurot, kuid see võõrandati kõigest 1500 euro eest. Selline kaebaja seisukoht on aga ekslik. Nimelt on vaidlustatavas määruses selgitatud, miks ei saa eksperdi antud hinnangule B OÜ osaluse väärtuse tuvastamisel tugineda ja väita, et Y OÜ võõrandas B OÜ osaluse turuväärtusest madalama hinnaga. Nii on selgitatud, et ekspert lähtus hinnangu andmisel ainult B OÜ 2019. a majandusaasta aruandest ja avalikest andmetest ega arvestanud asjaolu, et kuigi äriühing asutati 2017. a juulis, alustati reaalset majandustegevust alles 2019. a I kvartalis. Y OÜ võõrandas B OÜ osaluse 15.01.2019. a, seega ajal kui B OÜ-s veel reaalset majandustegevust ei toimunud. Hinnangu andnud eksperdil ei olnud juurdepääsu B OÜ raamatupidamise andmetele ega finantsaruannetele (v.a 2019 ja 2020 majandusaasta aruanded). Sellele seisukohale ringkonnakohtule esitatud kaebuses vastu ei vaielda ega esitata tõendeid, mis annaks aluse väitmaks, et eksperdil oli võimalus tutvuda rohkemate andmetega, kui seda toob välja riigiprokurör. Kuigi kaebaja viitab erinevale Riigikohtu praktikale selles osas, mida peaks ettevõtte osa väärtuse hindamisel arvestama, leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamine selleks, et selgitada välja ühe ettevõtte osa väärtus, ei ole kuidagi põhjendatud ja selleks on võimalus mõnes muus menetluses. Kuivõrd praegusel juhul ei ole esmalt selge see, mis oli võõrandatud osa väärtus ning sellest tulenevalt on kahtluse all ka võimalik kahju tekitamine, on põhjendatud kriminaalmenetluse alustamata jätmine. 10. Samuti rõhutab kaebaja, et arvestamata on jäetud B OÜ 60%-lise osaluse võõrandamise ajaline kontekst, st asjaolu, et Y OÜ võõrandas osaluse 15.01.2019 ehk kaks nädalat enne 29.01.2019, mil Y OÜ esitas võlgniku pankrotiavalduse. Ka selle väitega ei saa nõustuda. See, et riigiprokurör ei ole neid kuupäevi konkreetselt põhjendustes välja ei toonud, ei tähenda, et see asjaolu poleks teada olnud ja sellega arvestatud. Olenemata aga sellest, ei saa ka kaebaja poolt märgitust automaatselt järeldada, et see annab aluse arvata, et kirjeldatud asjaolude pinnalt oleks alust alustada kriminaalmenetlust KarS § 384 lg 1 alusel. Kaebaja toob välja, et Y OÜ ei maininud osaluste, sh B OÜ osaluse võõrandamist kordagi Y OÜ pankrotimenetluses, mis viitab osaluste võõrandamise varjamisele ja see omakorda osaluste võõrandamise õigusvastasusele, st äriühingu huvide kahjustamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist kaebaja subjektiivse hinnanguga isikute käitumisele, mille pinnalt aga ei saa asuda tõsikindlale seisukohale, et väidetav varjamine annab kinnitust sellest, et toime võib olla pandud kuritegu. Eeltoodu kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka kaebuse väite osas, kus leitakse, et võõrandatud 9 1-22-5153 osalused olid Y OÜ peamine vara, mille võõrandamisel eeldatakse äriühingu huvide kahjustamist. Sellel seisukohal on kaebaja menetluse algusest peale, kuid seda täiendavalt ta kuidagi ei põhjenda, isegi, kui prokurörid on asunud vastupidisele seisukohale. Samuti ei too välja midagi uut või täiendavat, mis prokuröride seisukohad ümber lükkaks. Sisuliselt on kaebaja korranud kogu süüdistuskohustusmenetluse vältel samu seisukohti. Kuigi prokurörid on põhjendanud, miks nende hinnangul ei saa kaebuse esitaja seisukohtadega nõustuda, siis nendele põhjendustele ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud, vaid kordab üksnes juba varasemalt väljendatut. 11. Ringkonnakohus rõhutab, et vaid asjaolu, et kaebuse esitaja ei nõustu Riigiprokuratuuri seisukohtadega, ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul pole ei kuriteokaebuses ega kohtule esitatud kaebuses toodud välja konkreetseid faktilisi asjaolusid, mille pinnalt saaks sedastada kuriteotunnuste esinemise, mistõttu on menetluse alustamata jätmine olnud seaduslik ja põhjendatud ning Riigiprokuratuuri määrus õiguspärane. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud alustada kriminaalmenetlust selleks, et selgitada sisuliselt välja, kas kaebaja seisukoht võõrandatud osa väärtusest ning seega selle odavamalt võõrandamisest vastab tegelikkusele. Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole selliste asjaolude väljaselgitamine. Kui need asjaolud peaksid mõne muu menetluse käigus tõsikindlalt selguma (eelkõige nt tsiviilkohtumenetluses), saab (nagu riigiprokurör ka selgitas oma määruses) käimasoleva kriminaalmenetluse nr 22730000072 raames täiendavalt menetleda ka nt kaebaja poolt väljatoodud kuriteokoosseisu esinemisega puudutavat. Praegu kaebuse esitaja viidatud asjaoludel ja paragrahvi alusel uue kriminaalmenetluse alustamine ei ole aga põhjendatud, kuna pole piisavalt teavet, mis viitaks võimaliku kuriteo toimepanemisele. Ringkonnakohtu hinnangul on riigiprokurör oma vastavasisulist seisukohta vaidlustatud määruses asjakohaselt põhjendanud ning kuna kaebaja ei esita sellele sisulisi vastuväiteid, vaid peamiselt kordab juba kogu menetluse kestel avaldatud seisukohti, ei lükka need ümber määruses märgitut ja ei too endaga kaasa kriminaalmenetluse alustamist. 12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg 5 p-st 1, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 30.07.2022. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 10