Obsah (4)

§ 28§ 84§ 40§ 78

Tsiviilasi nr 2-21-10274 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 5. august 2022. a Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 28

lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on muuhulgas kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Pooled on töölepingu p 3.1 kokku leppinud töötasu suuruseks 1000 eurot kuus ning p 3.3 järgi on selle maksetähtajaks järgneva kuu

1. tööpäev. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale
2. aasta oktoobri ja novembri eest töötasu maksnud. Hageja esitas tööaja graafikud, mille kohaselt töötas hageja kuni 21.11.2020 k.a (dtl 32, 34). Kostja väitis, et hageja puudus sellel perioodil töölt poolte kokkuleppel. Hageja on kostja väitele vastu vaielnud ja kostja ei ole oma väite kinnituseks ühtegi tõendit esitanud. Seega loeb kohus, et kostja ei ole hageja töölt puudumist tõendanud. Hagejal on õigus saada töötasu 01.10.2020 kuni 21.10.2020 k.a eest kokku 1700 eurot (oktoober 1000 eurot + november 1000/30x21 eurot). Töölepingu p 3.3 järgi oli oktoobri töötasu maksetähtajaks
3. november. Kuna tööleping oli lõppenud alates 22.10.2020, muutusid kõik töötaja nõuded

§ 84lg 1 järgi sellest hetkest sissenõutavaks.

Seega pidi kostja tasuma hagejale töölepingu lõppemisel töötasu 1700 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale lõpparve tasunud. Kostja kirja kohaselt makstakse lõpparve 1618,82 eurot

1. veebruaril (dtl 36), kuid hageja esitatud konto väljavõtte kohaselt ei ole ta seda raha saanud (dtl 37). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks nimetatud summa välja.
2. Hageja tegi töövaidluskomisjonis antud selgituse kohaselt tööd Soomes ja Rootsis ning kostja ei ole seda hageja väidet vaidlustanud. Töölepingu järgi on hageja töökohaks kokku lepitud 3 Eesti Vabariik. Seega pidi hageja lisaks põhitöötasule saama välislähetuse päevaraha

§ 40lg 2 järgi.

Tööandja esindajaga peetud kirjavahetuse järgi leppisid pooled kokku päevaraha suuruseks 105 eurot ja seisupäeva eest 32 eurot (dt 30). Kostja ei ole seda hageja väidet vaidlustanud. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja esitatud arvutuskäiku päevarahade suuruse kohta. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja päevarahadena kokku 3406 eurot (oktoober 1639 eurot + november 1767 eurot). Analoogselt töötasuga muutus päevarahade nõue sissenõutavaks hiljemalt töölepingu lõppemisega. 9.

§ 84

lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja puhkusekompensatsiooni 363 eurot. Kostja ei ole hageja arvutuskäiku vaidlustanud ega väitnud, et see summa oleks lõpparvena välja makstud. 10. Kostja vastuväite kohaselt tasaarvestasid pooled hageja töötasu kokkuleppel kostja kahjunõudega hageja vastu. Kostja nõue tekkis seetõttu, et hageja lõhkus ära kostja auto haagise ja kabiini. Hageja vaidles kostja tasaarvestusele vastu. Kohus on kostjale menetluse jooksul selgitanud, et kui pooled on mingid summad tasaarvestanud, tuleb selle tõendamiseks esitada

§ 78

lg 1 kohane nõusolek.

§ 78

lg 1 sätestab, et kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalikku tasaarvestamise nõusolekut esitanud ja seega ei ole võimalik tasaarvestus kehtiv. Kostjal oli õigus oma nõue tasaarvestada menetluse kestel, kuid ta pidi selleks esitama selge avalduse nõude tekkimise ning selle suuruse kohta. Kostja ei ole selget avaldust kohtumenetlusse esitanud. Kuivõrd hageja on kostja kõikvõimalikele tasaarvestustele vastu vaielnud, oleks kostja pidanud oma nõuet tõendama. Kostja ei ole kohtumenetlusse tõendeid esitanud. Kostja on esitanud fotosid töövaidluskomisjonile, kuid kohus ei saa neid arvestada ilma kostja poolt esitatud selgituse ja viiteta. Kohus ei saa esitatud tõenditest omal algatusel hakata tuvastama, mis võis juhtuda ja milline võiks olla kostja kahju. Seega jätab kohus tasaarvestusavalduse arvesse võtmata.

1. Tulenevalt hageja taotlusest mõistab kohus välja ka viivised. Kuna kostja oleks pidanud oktoobri töötasu ja päevaraha kokku 2639 eurot hagejale maksma hiljemalt
2. novembril 2020, mõistab kohus hageja kasuks 20.-21.11.2020 eest välja viivised 1,15 eurot. Alates 22.11.2020 muutus kogu lõpparve summas 5 469 sissenõutavaks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised lõpparve tasumisega viivitamise eest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 745,45 eurot, s.o kokku 746,60 eurot. Lisaks mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele välja viivised alates 06.08.
4. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on toimikust nähtuvalt menetluskuludena kandnud kulusid riigilõivule 175 eurot. Lisaks on hageja tasunud esindajakulusid 1344 eurot (sisaldab käibemaksu). Lepingulise esindaja ajakulu jagunes järgmiselt: tutvumine asja materjalidega ja läbirääkimiste pidamine (3,75 h), 4 toimingud seoses 07.01.2022 määrusega (0,5 h), hagiavalduse koostamine (2 h), kohtuistungiks valmistumine ja kohtuistungil osalemine (1,74 h). Kokku on esindaja ajakulu 8 h ning tasu suurus 140 eurot/tund + käibemaks. Kostja ei ole hageja õigusabikulude suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajakulu 8 tundi on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Seega loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks käesolevas tsiviilasjas 1344 eurot (8 h x 140 eurot/h + km). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1519 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5