Obsah (7)

§ 45§ 44§ 130§ 51§ 108§ 158§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-1245 Otsuse kuupäev 30. aprill 2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Anne Apteegid OÜ kaebus Ravimiameti 17. juuli 2

§ 45

lg 2 teine lause, mille kohaselt hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. See reaalne eelis, mille kaebaja saaks tuvastamiskaebuse rahuldamise korral tulevase kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel, annab alust pidada menetluse jätkamist kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks.

1. Lisaks on menetluse jätkamine tuvastamiskaebusega kaebaja huvide kaitseks vajalik, kuna vaidlusalune haldusakt on muu hulgas toonud kaebajale kaasa käesoleva kohtumenetlusega seotud menetluskulud. Positiivse kohtuotsuse korral on kaebajal õigus nõuda menetluskulude hüvitist vastustajalt. Selleks, et kaitsta kaebaja õigust saada menetluskulude hüvitist, on vajalik menetluse jätkamine. Kui kohus jätkab menetlust ja tuvastab asja sisulisel läbivaatamisel haldusakti 4 õigusvastasuse, on ilmne, et ka kaebaja esialgne keelamiskaebus ning tühistamiskaebus olid esitamise ajal põhjendatud ja menetluskulud tuleb kanda vastustajal.
2. Kaebaja palub teha kindlaks vastustaja 17.07.
3. a otsuse nr IN-1-3/19/86 õigusvastasus osas, millega muudeti BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusluba nr 334 selliselt, et Lepistiku BENU Apteegi uueks tegutsemiskohaks määrati Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, J. Sütiste tee
4. Kaebaja hinnangul on menetluse jätkamine tuvastamiskaebusega kaebaja huvide kaitseks vajalik.
5. Kaebaja leiab, et õigusvastasuse kindlakstegemise kaebus ehk tuvastamiskaebus iseenesest on lubatav. Haldusakti andmine oli õigusvastane ning riivas kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu selle õigusvastasuse tuvastamine aitab kaitsta kaebaja õigusi.
6. Tegemist oli õigusvastase ja kaebaja õigusi riivava haldusaktiga. Apteegi tegevuskoht on tegevusloa põhiregulatsiooni osa ning tegevusloa põhiregulatsiooni muutmisel tuleb kohaldada uue tegevusloa andmise reegleid. Tegevuskoha/tegutsemiskoha muutmisel kuulub senine tegevusluba kehtetuks tunnistamisele ja tuleb taotleda uus tegevusluba. Ka BENU olemasoleva üldapteegi tegevusloa muutmise taotluse menetlusele pidi vastustaja kohaldama uue tegevusloa andmise menetluse nõudeid. BENU apteegi „kolimist“ aadressilt Sütiste tee 17, Tallinn aadressile Sütiste tee 19, Tallinn ei saa pidada apteegi kolimiseks kui seniste õiguste teostamise jätkamiseks, vaid tegemist on tegevusloa põhiregulatsiooni muutmisega, mille käigus tuleb kohaldada uue tegevusloa andmise reegleid. Tegutsemiskoha muutus oli BENU jaoks seotud ainuüksi äriliste kaalutlustega, mille eesmärk on saavutada oluline käibe tõus. Ühtegi objektiivset põhjust BENUl „kolimiseks“ ei olnud. Seetõttu pidi vastustaja tegevusloa muutmisel järgima RavS § 41 lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 toodud nõudeid. Vastustaja antud haldusakt oli õigusvastane, kuna BENU ei vastanud haldusakti andmise ajal RavS § 41 lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 toodud nõuetele. Vastustaja vastuväited
7. Vastustaja poolt muudetud kaebusele esitatud vastuse kohaselt on vastustaja seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja haldusakti andmisega ei ole kaasnenud piiranguid ja ka kahjulikku mõju kaebaja tegutsemisele aadressil Ehitajate tee 27, Tallinn.
8. Kaebaja väidetest ei ilmne vaidlustatud Ravimiameti otsuse puutumus kaebaja õigustega ehk kuidas takistab või kahjustab vaidlustatud Ravimiameti otsus kaebaja tegutsemist aadressil Ehitajate tee 27, Tallinn. Vastustaja jääb kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentides avaldatud seisukohtade juurde.
9. Kaebaja 09.08.2019 kaebuse muutmise põhjendused saab kokku võtta järgnevalt:
10. Vastustaja haldusakt muutis kaebaja jaoks kahjulikult konkurentsiolukorda.
11. Vastustaja haldusakt kahjustab kaebaja subjektiivsete õiguste sfääri kuuluvat ettevõtlusvabadust.
12. Kaebajal võib tekkida kahju.
13. Kaebaja Mustamäe Tervisekeskuse Apteek tegutseb alates 22.01.
14. a. Viidatud ajal eksisteerisid nii Sütiste tee 17 (PERH-i kõrval olev kolmanda isiku apteek), kui ka Sütiste tee19 PERHis tegutsev apteek (endine Terve Pere Apteek OÜ). Alates 25.06.
15. a suleti PERHis tegutsev apteek ning PERHi patsiente teenindati kolmanda isiku apteegis Sütiste tee
16. 23.07.
17. a viidi kolmanda isiku Sütiste tee 17 apteegi majandustegevus täies mahus üle Sütiste tee
18. Üleviimisega ei ole laiendatud tegevusloa mahtu, samuti tegevusloa alusel saadud õiguseid. 5 Kaebaja väidetav kahjulik konkurentsiolukorra muutus ei ole olnud põhjustatud vaidlustatud vastustaja 17.07.
19. a haldusaktist vaid asjaolust, et Sütiste tee 19 lõpetati apteegiteenuse osutamine 25.06.
20. a ja PERHi külastavaid patsiente teenindati alates 25.06.
21. a juba kolmanda isiku apteegis Sütiste tee
22. Kolmanda isiku apteegi majandustegevuse üleviimine uude tegutsemiskohta ei ole kuidagi kaebaja senist konkurentsiolukorda võrreldes juba ennem esinenud olukorraga suurendanud, vaid tegelikult vähendanud (üks apteek suleti). Kolmanda isiku varasema apteegi tegutsemiskoha ja uue tegutsemiskoha kaugus kaebajast ei ole muutunud ning samuti ei ole muutunud kaebaja ja kolmanda isiku vahele jäävate apteekide tihedus ja ka tarbijaskond.
23. Vastustaja haldusakti andmisega ei ole kaasnenud piirangud ja ka kahjulikku mõju kaebaja tegutsemisele aadressil Ehitajate tee 27, Tallinn (Tartu Ringkonnakohtu 18.09.
24. a käesoleva kohtuasja kohtumääruse p-s 17).
25. Võimalik subjektiivsete õiguste riive peab olema kaebajale vahetu ja intensiivne ning kaasnev mõju äratuntav. Mõju peab esinema kohtusse pöördumisel. Samuti peab kohtusse pöördumisel olema äratuntav ja arusaadav kaebajale võimalik kahju tekkimise võimalikkus. Vastustaja on seisukohal, et selline äratuntav mõju kaebaja majandustegevusele puudub ning kaebaja esitatud seisukohad võimalike subjektiivsete õiguste riive osas on üksnes hüpoteetilised. Kahju nõude esitamise võimalikkusel peavad olema täidetud või vähemasti nähtavad obligatoorsed tunnused ehk kahju tekitaja, tekkinud kahju ja põhjuslik seos kahju tekitaja ja kahju vahel. Arvestades asjaoluga, et kaebaja väidetav konkurentsiolukorra muutus ei ole olnud põhjustatud vaidlustatud vastustaja 17.07.
26. a haldusakti andmisest, vaid on toimunud sellele eelneval ajal, kui Sütiste tee 19 lõpetati apteegiteenuse osutamine. PERHi külastavaid patsiente teenindati juba alates 25.06.
27. a kolmanda isiku apteegis Sütiste tee 17, mistõttu ei saa võimaliku kahju esinemisel olla kahju tekitajaks vastustaja. Kaebusega võib isik kohtusse pöörduda üksnes enda, mitte kellegi kolmanda isiku õiguste kaitseks (

§ 44lg 1, lg 2).

Vajalik on subjektiivsete õiguste riive esinemine, mis peab olema äratuntav juba kaebuse esitamise ajal. Selline õiguste riive ei saa olla hüpoteetiline või tulevikus tekkiv (ennetav kaebus). Võimalik subjektiivsete õiguste riive peab olema kaebajale vahetu ja kaasnev mõju äratuntav ka eeldusel, et haldusakt võib olla õigusvastane. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid kaebusest ei nähtu. Vastustaja hinnangul puudub ilmselgelt lisaks eeltoodule ka põhjuslik seos võimaliku kahju ja vastustaja vahel. Kaebaja poolt nimetatud kahju, (tarbijate kaotusest tingitud) käibe langus, ei ole riigivastutuse reeglite järgi hüvitatav. RVastS § 13 lg 2 järgi ei hüvitata saamata jäänud tulu, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kaebusega ei saa ka pelgalt nõuda haldusakti materiaalõigusliku vastavuse hindamist või tuvastamist, kui kaebajal puudub selleks riive, mis saaks mõjutada kaebaja õiguseid või takistada kaebaja õiguste teostamist (kaebusest ei nähtu, mis siis kaebaja jaoks vastustaja haldusakti puudumisel või õigusvastasuse korral muutuks). Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et käesoleval kohtuasjas tuvastamiskaebusele üleminek ei ole põhjendatud.

1. Kaebaja on oma subjektiivsete õiguste riivet seoses konkurentsiolukorra muutusega põhjendanud ka asjaoluga, et kolmanda isiku majandustegevuse üleviimine võimaldab käibe suurenemist. Ravimiseadus ei reguleeri ja ei kaitse ühe või teise ettevõtja majandustegevuse käivet (ei ole käsitletav käesolevas vaidluses kaebaja subjektiivsete õiguste riivena). Ettevõtja käive ei kuulu ka tegevusloa põhiregulatsiooni ja ei kuulu ka tegevusloa kontrollieseme regulatsiooni, mistõttu on nimetatud asjaolu käesolevas vaidluses asjakohatu. Vaatamata sellele selgitab 6 vastustaja, et kolmanda isiku majandustegevuse käibe võimalik muutumine ei ole olnud põhjustatud vaidlustatud vastustaja 17.07.
2. a haldusakti andmisega, vaid asjaolust, et PERHi patsiente teenindati kolmanda isiku apteegis Sütiste tee 17 juba enne seda, kui vastustaja võimaldas kolmanda isiku majandustegevuse üleviimist Sütiste tee
3. Ringkonnakohus on
4. septembri 2019 käesoleva kohtuasja kohtumääruse punktis 17 selgitanud, et „Üldjuhul ei tagata ettevõtlusvabadusega olemasolevatele ettevõtetele kasumit või äramajandamist. Apteegiteenus ei ole teenus, mida suudetaks pakkuda ainult juhul, kui teenust saadakse pakkuda konkurentsita või vähese konkurentsiga. Seega ei ole apteegipidajatel põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabaduse alusel õigust nõuda riigi sekkumist apteegituru toimimisse nende turuosa tagamiseks. Tarbija seisukohalt ei ole vahet, kes teenust pakub (Riigikohtu üldkogu
5. detsembri
6. a otsus nr 3-4-1-2-13, p-d 105, 112, 136).“
7. Kaebaja põhjendab 28.04.
8. a menetluse jätkamise taotluses tuvastamiskaebuse vajalikkust eelise saamiseks võimaliku kahjunõude esitamisel ja menetluskulude välja mõistmisel. Nagu eelpool nähtub, siis hüpoteetilise kahju ja vastustaja haldusakti andmise vahel puudub põhjuslik seos. RVastS § 13 lg 2 järgi ei hüvitata saamata jäänud tulu, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Menetluskulud ei ole samuti riigivastutuse reeglite järgi hüvitatavad. RVastS § 12 lg 2 järgi on riigivastutuse korras hüvitatav üksnes kahju, mida avaliku võimu kandja tekitas vahetult. Vahetult tähendab, et kahju peab olema tekkinud avaliku võimu kandja tegevuse otsese tagajärjena (Riigikohtu lahend 3-3-1-48-08, p 15). Võimaliku eelise saamine menetluskulude hüvitamiseks ei saa olla iseseisev kaebaja subjektiivsete õiguste riive ja ka vaidluse ese. Subjektiivsete õiguste riive saab kaebajal olla seotud vaidlustatud haldusakti õigusliku regulatsiooniga. Seega ei saa menetluskulude hüvitamise eeliste saamine olla põhjenduseks tuvastamiskaebuse ülemineku taotlemisel.
9. Kaebaja on 15.07.
10. a esitanud täiendava tõendina vastustaja vastuse Pharma Group OÜ pöördumisele. Vastustaja on seisukohal, et esitatud tõend ei ole asjakohane käesolevas menetluses ja ei ole ka vaidluse eset puudutav dokument. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, kas majandustegevuse üleviimine on lubatav üksnes avalikes huvides või mitte.
11. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Haldusakti andmise põhjendused ja vastustaja kaalutlused on nähtavad tegevuslubade koosoleku protokollist, mis on haldusakti lahutamatu osa. Haldusakt ei piira ja kahjusta kaebaja õiguseid, ei ole toonud kaasa kaebaja väidetavaid mõjusid ning kohtle kaebajat ebavõrdselt. Kolmanda isiku tegevusloa mahtu ei ole suurendatud, vaid on võimaldatud samas mahus majandustegevuse üleviimist. Vastustaja haldusakt kinnitab, et kolmanda isiku tegutsemiskohas on täidetud ravimite ohutuks käitlemiseks ning ravimi kvaliteedi ja efektiivsuse tagamiseks kehtestatud nõuded (MSÜS § 16 lg 2). Kolmanda isiku seisukoht
12. Kolmas isik vaidleb muudetud kaebusele täies ulatuses vastu kokkuvõtlikult alljärgnevatel asjaoludel. Kaebajal puudub selgelt kaebeõigus, kuna otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebus on perspektiivitu, kuna sellega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki (kahju hüvitamine). Otsus on selgelt õiguspärane ning puuduvad alused selle tühistamiseks. Kohtu seisukoht
13. Kaebaja esitas pärast asja arutamise lõpetamist ja enne otsuse kuulutamist 27.04.
14. a kohtule menetlusdokumendina täiendava sisulise seisukoha. Kohus on seisukohal, et kaebaja seisukoht ei anna alust asja arutamise uuendamiseks (

§ 130

), mistõttu puudub kohtul alus ka avalduse menetlemiseks (

§ 51lg 4 esimene alternatiiv).

7

1. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
2. Halduskohus loeb seoses eelmenetluses tuvastamiskaebusele üleminekuga Ravimiameti 25.03.
3. a otsusega nr IN-1-3/20/219 tõendatuks, et kolmanda isiku BENU Apteek Eesti OÜ tegevusluba nr 334 anti üle Aaloe Apteegid OÜ-le ja alates 01.04.
4. a osutab Harju maakond Tallinn, Mustamäe linnaosa, J. Sütiste tee 19 apteegiteenust Aaloe Apteegid OÜ tegevusloa nr 334 alusel (tl 135).
5. Konkurentsiameti 24.03.
6. a seisukohaga nr 5-1/20-0009-085-2 (tl 136) on tõendatud, et amet on tuvastanud Aaloe Apteegid OÜ-s kuulub valitsev mõju proviisorile (RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5).
7. Kaebaja taotleb kaebuse kahel korral muutmise järgselt Ravimiameti 17.07.
8. a otsuse nr IN-1-3/19/86 õigusvastasuse tuvastamist osas, millega muudeti BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusloal nr 334 märgitud tegutsemiskohta. Ravimiameti 17.07.
9. a otsusega muudeti ka üldapteegi nime, kuid vastavas osas kaebaja Ravimiameti otsust ei vaidlusta.
10. Halduskohus jääb eelmenetluses võetud seisukoha (tl 152–153) juurde, et esineb alus kaebaja tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele ülemineku taotluse rahuldamiseks.
11. Kaebaja põhjendab, et menetluse jätkamine tuvastamiskaebusega on tema huvide kaitseks vajalik, kuna vastustaja 17.07.2019.a otsuse alusel PERH-is avatud BENU apteek on tekitanud kaebajale märkimisväärset majanduslikku kahju. Vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu sai BENU kuni 25.03.
12. a tegutseda ebaõiglase konkurentsieelise seisundis ning tekitas seega kaebajale kahju. Õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja huvide kaitseks vajalik, kuna haldusakti õigusvastasuse korral võib kaebaja esitada hüvitamiskaebuse. Lisaks on menetluse jätkamine tuvastamiskaebusega kaebaja huvide kaitseks vajalik, kuna vaidlusalune haldusakt on muu hulgas toonud kaebajale kaasa käesoleva kohtumenetlusega seotud menetluskulud. Antud olukorras menetluse lõpetamisel jääksid

§ 108lg 4 alusel menetluskulud kaebaja kanda.

Selline lahendus oleks kaebaja arvates äärmiselt ebaõiglane, kuna kulud jääksid sisuliselt kaebaja kanda põhjusel, et kohus ei jõudnud õigusvastase haldusakti tühistamiseks esitatud kaebust lahendada enne tegevusloa üleandmist uuele apteegile. Positiivse kohtuotsuse korral on kaebajal õigus nõuda menetluskulude hüvitist vastustajalt. Kaebaja leiab, et kui kohus jätkab menetlust ja tuvastab asja sisulisel läbivaatamisel haldusakti õigusvastasuse, on ilmne, et ka kaebaja esialgne keelamis- ning tühistamiskaebus olid esitamise ajal põhjendatud ja menetluskulud tuleb kanda vastustajal.

1. Tegevusloaga antakse tegevusloa omajale õigus tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikul tegevusloal märgitud tegevusalal, tegutsemiskohas ja tingimustel (RavS § 38 lg 3).
2. Vaidlustatud otsuse (tl 50–51) kohaselt on vastustaja otsust andes tuginenud RavS § 46 lg 2 p 6 ja § 47 ning MSÜS § 15 lg 3, § 32 lg 2 p 1 ja § 33 lg 1, kandes tegevusloale ettevõtte uue nime ja tegevuskoha, konstateerides taotleja vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning kvalifitseerides tegevusloa muudatused loa kõrvaltingimustena.
3. Seega, arvestades eelmenetluses esitatud teiste menetlusosaliste seisukohti (kaebuse peaks jätma läbi vaatamata), vaidlevad pooled kaebaja kaebeõiguse üle.
4. Kohtupraktikas valitseva seisukoha kohaselt on kohtul kohustus haldusasja menetleda juba siis, kui ta möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel (vt RKHKm 3-3-1-9-08, p 15). Kohus on halduskohtu menetlusse võtnud nii keelamis- kui 8 tühistamiskaebuse, seega on kohus eelmenetluses möönnud kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust.
5. Kaebeõiguse puhul kontrollitakse ennekõike, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist.

§ 44

lg-s 1 sätestatud nõude puhul, et kaebuse võib esitada üksnes oma õiguse kaitseks, tuleb eristada, et kaebajal olema isiklik puutumus vaidlustatava haldusaktiga, mis väljendub tema õiguse riives. Tegemist peab olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. Kaebus peab olema selle õiguse kaitseks asjakohane. Kaebust ei saa esitada olukorras, kus sellega väidetavalt rikutud õigust kuidagi kaitsta ei saa.

1. Kaebust menetlusse võttes (tl 31–32, 103–104) asus kohus seisukohale, et kaebaja kaebeõiguse olemasolu tuleb tuvastada sisulises kohtulahendis. Kohtupraktikas on kaebeõiguse defineerimisel sedastatud, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi - põhiõigusi ja –vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi (vrdl RKEKm 3-3-1-8-01, p 22, o 3-3-1-1501, p 22).
2. Teiseks, on kaebaja põhjendanud tuvastamiskaebusele üleminekut realiseerimaks õigust menetluskulude hüvitamisele.
3. Kohtupraktikas on peetud piisavaks põhjendatud huviks tuvastamiskaebusele üleminekul muuseas isiku õigust menetluskulude hüvitamisele kaebuse rahuldamisel (nt TrtRngKo 3-111990, p 12, o 3-18-2328, p 11). Halduskohus on seisukohal, et ringkonnakohtu sedastatud asjaolud on tuvastatavad ka käesolevas kohtuasjas, kui peaks esinema alus kaebuse rahuldamiseks.
4. Neil asjaoludel konstateerib kohus tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele ülemineku lubatavust.
5. Vaatamata tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku eelduste täidetusele, on halduskohus seisukohal, et kaebajal puudub kohtuasjas kaebeõigus kui kaebuse rahuldamise oluline komponent. Kaebuse rahuldamata jätmist põhjendab kohus järgnevate asjaoludega.
6. Halduskohus hinnangul on ringkonnakohtu seisukohad (tl 121–122) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse tagasilükkamist põhjendades üldjoontes kohaldatavad ka kaebeõiguse puudumisele.
7. Kaebaja väitel kahjustab kolmanda isiku apteegi tegutsemiskohta muutev haldusakt (tl 50–51), kaebaja subjektiivsete õiguste sfääri kuuluvat ettevõtlusvabadust.
8. Kohtupraktika kohaselt tagatakse ettevõtlusvabadusega isiku õigust tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtluse tavapärase eesmärgina käsitatakse tulu saamist kauba müügist või teenuse osutamisest. Samas on avaliku võimu kohustuseks tagada vaba turu toimimiseks tarvilik õiguslik olukord, kaitsmaks ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või 9 äritegevuse kahjustamisel. Ettevõtlusvabadus ei hõlma olemasolevatele ettevõtetele kasumit või äramajandamist. Apteegiteenus ei ole teenuseks, mille pakkumine eeldaks konkurentsi puudumist. Seega ei ole apteegi pidajal põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabaduse alusel õigust nõuda riigi sekkumist apteegituru toimimisse nende turuosa tagamiseks. Tarbija seisukohalt ei ole vahet, kes teenust pakub (RKÜKo 3-4-1-2-13, p-d 105, 112, 136). Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKPSJKo 3-4-1-6-00).
9. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.03.
10. a haldusasja nr 3-18-1287 otsuses (p 14) on sedastatud, et jätkuvalt kehtivad nii otsuses nr 3-15-1445 kui otsuses 3-15-2937 sisalduvad seisukohad.
11. Kohtupraktika kohaselt tuleb seega erinevalt uue apteegi asutamisest, apteegi kolimist õiguslikult vaadelda senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna. Seda tuleb arvestada ka RavS § 1163 ja § 1167 kohaldamisel. Kolimiseks ja seniste õiguste teostamise jätkamiseks ei saa aga lugeda mistahes tegutsemiskoha muutmist. Üldapteegi tegevuse jätkamisega ei ole tegemist siis, kui uus apteek avatakse täiesti uues kohas ja täiesti uue personaliga. Ainuüksi oluline erinevus uue ja vana apteegi tegutsemiskohtade vahel välistab vaidlusaluse muudatuse kvalifitseerimise senise apteegi kolimiseks. (vt RKHKo 3-15-2937, p 15)
12. Halduskohus nõustub vastustaja poolel olevate menetlusosalistega, et viimati osundatud Riigikohtu seisukoht kohaldub ka käesolevas vaidluses haldusmenetluses tuvastatud asjaoludele ja vaidlustatud otsusele.
13. Kohtupraktikas on samas samuti sedastatud, et RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 on kohaldatavateks ka apteegi tegevuskoha muutmiseks haldusakti andmisel. Nimelt loetakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja ravimiseaduse järgi apteegi tegevuskoht tegevusloa põhiregulatsiooni osaks ning põhiregulatsiooni muutmine on õiguslikult võrdsustatud senise loa kehtetuks tunnistamise ja uue loa andmisega (vt RKHKo 3-15-1445, p 20).
14. Käesolevas kohtuasjas pole tegemist kolmanda isikule uue tegevusloa väljastamisega, vaid juba tegutseva apteegi tegevuskoha muutmisega, kuigi MSÜS § 37 lg 4 ls 3 kohaselt saab vaidlusalust haldusakti RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 valguses käsitada ka uue tegevusloana koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega. Nimelt, Riigikohtu halduskolleegiumi 18.03.
15. a haldusasja nr 3-18-1287 otsuses (p 14) on sedastatud, et samas väikelinnas tegutseva kahe üldapteegi puhul võib ühele neist tegevusloa andmine mõjuda ebasoodsalt teise üldapteegi ettevõtlusele. Riigikohtu seisukohalt ei pea isik leppima olukorraga, kus turul võimaldatakse temaga konkureerida ettevõtjal, kes seaduses sätestatud nõuetele ei vasta (vrdl RKHKo 3-15-1445, 3-15-2937).
16. Halduskohus on seisukohal, et kaebeõiguse aspektist erinevad käesoleva vaidluse asjaolud Riigikohtu menetluses olnud asjas nr 3-18-1287 tähtsust omanud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest. Nimelt, ei olnud Riigikohtu menetluses olnud kohtuasjas Ravimiameti poolt tegevusloa andmisel kõrvaldatud kahtlust, et ühe apteegi puhul ei olnud välistatud proviisori sõltuvus ravimite hulgimüüjast ja et hulgimüüja omas valitsevat mõju proviisori üle. Kuna seaduses sisalduv keeld on selles osas imperatiivne, saatis Riigikohus kohtuasja madalama astme kohtutele uuesti läbivaatamiseks.
17. Käesolevas kohtuasjas on Ravimiamet aga tühistamiskaebusele 11.10.
18. a esitatud vastuse (tl 129–131) kohaselt tuvastanud, et ajal, kui kaebaja alustas 22.01.
19. a Apotheka ketis Mustamäe Tervisekeskuse Apteegi tegevusega, eksisteerisid nii Sütiste tee 17 (kolmanda isiku PERH-i kõrval olev apteek), kui ka Sütiste tee 19 PERH-is tegutsev Terve Pere Apteek OÜ apteek). 10
20. Vastustaja on möönnud, et kumbki apteek ei vastanud omandipiirangu nõuetele. Alates 25.06.
21. a suleti PERH-is tegutsev Terve Pere Apteek (Apotheka) ning PERH-i patsiente teenindati kolmanda isiku apteegis Sütiste tee
23. 23.07.
24. a viidi kolmanda isiku Sütiste tee 17 apteegi majandustegevus täies mahus üle PERH-i (pädev isik, apteegi personal ja osaliselt ka Sütiste tee 17 apteegi sisutus ja vahendid).
25. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.04.
26. a kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise määrusega jõustus Tartu Ringkonnakohtu 26.11.
27. a kohtuotsus asjas nr 3-18-
28. Ringkonnakohtu otsusega jäeti selles kohtuasjas rahuldamata üldapteegi pidaja kaebus Ravimiameti otsusele apteegi tegevusloa muutmise asjas (apteegi kolimise asjas) sama kohaliku omavalitsusüksuse, s.o Tallinna linna piires.
29. Viidatud kohtuasi on nii kaebajale kui vastustaja poolele kaebuse esimese muutmise taotluse kohaselt tuttav ja ei ole pooltele seeläbi üllatuslik, kuna sellest kohtuasjast on kaebaja tõendina esitanud menetlusdokumendi (tl 69–72).
30. Kaebaja tugineb peaasjalikult RavS § 41 lg-s 3 (üldapteegi tegevusloa väljastamiseks peab enam kui 50% selle juriidilise isiku osadest või aktsiatest koos valitseva mõjuga kuuluma proviisorile) ja § 42 lg-s 5 (sellise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüüja) kehtestatud piirangute rikkumisega vaidlusaluse tegevusloa muutmisel.
31. Osundatud regulatsiooni eesmärgina on nimetatud rahvatervise kaitse ja apteegiteenuse kvaliteedi tagamise kõrval ka parema konkurentsiolukorra tagamist apteegisektoris (vt seaduseelnõude 615 SE seletuskirja lk 5–6, 782 SE teise eelnõu seletuskirja lk 2; https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/16d438de-c8ef-4d2f-bfee-c0e284a4d196, 26.04.2021, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aabf2ae4-8ddc-4d46-94499548fb2295ce/Ravimiseaduse%20muutmise%20seadus, 26.04.2021).
32. Halduskohus jagab ringkonnakohtu viidatud otsuse seisukohta, et nende normide kaitseeesmärk ei ole suunatud kõikide apteegiturul osalevate isikute kaitsmisele kõikide tegevuslubadega seotud otsuste puhul. Määravaks on, kas esineb reaalne konkurentsisituatsioon. Halduskohtumenetlusele omase subjektiivsete õiguste rikkumise kaitse maksiimi kohaselt ei saa väidetavalt õigusvastast apteegi tegutsemisloa väljastamist või muutmist vaidlustada iga apteegipidaja, vaid nähtuma peab ka reaalne konkurentsisituatsiooni muutus seoses vaidlustatud tegevusloaga kaebaja ja tegevusloa adressaadi vahel.
33. Halduskohtuliku kaebeõiguse eesmärgiks ei ole konkurendi olukorra kahjustamise võimaldamine, vaid kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse tagamine. Konkurendi olukorra raskendamine võib olla küll teise konkurendi huvides, ent seda ei pea saama realiseerida läbi halduskohtumenetluslike vahendite. Samuti ei saa lubatavaks pidada haldusorgani kaasamist konkurentide erimeelsustesse, kui kaebaja õiguste kaitse vajadus tegelikkuses puudub. See oleks vastuolus avaliku ressursi säästliku kasutamise, aga ka halduskohtumenetluse ökonoomia maksiimiga.
34. Halduskohtumenetluses saab isik konkurentsiolukorras kaebuse esitada üksnes siis, kui vaidlustatud haldusakt avaldab talle tõsikindlalt negatiivset mõju, mis väljendub kaebaja õiguste riivamises. Kaebeõiguse aspektist peaks kaebaja olema mingil põhjusel teiste turul tegutsevate ettevõtjatega võrreldes positsioonil, kus vaidlustatava haldusakti negatiivset mõju temale saab pidada tõenäoliseks. 11
35. Halduskohtu hinnangul taolisi asjaolusid käesolevas asjas esitatud tõendid ei tõenda.
36. Kaebaja esitatud Ravimiameti apteekide kaardi (tl 18) kohaselt tegutses esialgse keelamiskaebuse esitamise ajal PERH-i vahetus läheduses mitmeid apteeke (Lepistiku BENU, J. Sütiste tee 17; Retke tee BENU apteek, A. H. Tammsaare tee 55; Liivaku apteek, J. Sütiste tee 28; Nõmme tee apteek, Nõmme tee 23a ja kaebaja Mustamäe Tervisekeskuse apteek, Ehitajate tee 27). Kaebaja hinnangul ei oleks kolmanda isiku tegevusloa muutmata jätmine seega kahjustanud avalikke huve, tagades ka mõistliku konkurentsiolukorra.
37. Halduskohus kaebaja käsitlusega, konkurentsiolukorra kaebaja kahjuks pööramisest vaidlustatud haldusaktiga, sisuliselt ei nõustu.
38. Tõendikogumi ja menetlusdokumentide kohaselt asuvad kaebaja ja kolmanda isiku, nii endine kui vaidlusalune apteek Tallinnas Mustamäe linnaosas. Vaidlusalune haldusakt ei toonud linnaossa juurde uut apteeki. Samuti ei suurenenud piirkonna apteekide arv. Menetlusosaliste apteekide vahemaa märkimist väärivalt ei vähenenud. Kaebaja tõendid ei tõenda põhjuslikku või võimalikkugi seost kaebaja majandustulemuste ja vaidlustatud haldusakti vahel, praeguseks rohkem kui aasta jooksul. Seega oleks tuvastamiskaebuse rahuldamine välistatud ka vana

i kahju hüvitamise kaebusele eelnenud tuvastamiskaebuse rahuldamise võimalikkuse aspektist, sest kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole perspektiivikas.

1. Halduskohtule ei ole esitatud tõendeid linnaosa elanike liikumisharjumuste jmt kohta, kuid elulist analoogiat Tartuga arvestades, ei pea halduskohus eluliselt usutavaks, et olukorras kus regionaalhaiglas (PERH ja TÜ Kliinikum) ja selle vahetus naabruses asub mitmeid üldapteeke, liiguksid kliendid regionaalhaiglas või selle vahetus naabruses asuvate apteekide teenuse kasutamise asemel samas linnajaos, kuid oluliselt kaugemal asuvasse üldapteeki. Seetõttu ei pea halduskohus vaidlustatud otsusega kaebaja õigustele kaasnevat riivet tõenäoliseks. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kaebaja ja kolmanda isiku vaidlusaluste apteekide vaheline vahemaa on tiheasustuses kilomeetrites, PERH-is ja selle vahetus läheduses on teisi apteeke, omaks kolmanda isiku apteegi tegutsemine kaebaja apteegi läbimüügile reaalset mõju. Usutav on, et reeglina soetab klient ravimid lähimast apteegist ning teda ei mõjuta see, mitu apteeki linnajaos tegelikkuses apteegiteenust pakub. Klienti võivad mõjutada pigem võimalikud erinevused Apotheka ja Benu kaubamärkide kliendiprogrammidest tulenevalt. Kaebeõiguse kontekstis ei ole samuti tähtsusetu kaebaja vastaspoole vastuväited sellest, et kaebaja PERH-i ruumide avalikul konkursil ei osalenud, mis välistab vaidlustatud haldusakti vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Seega ei ole põhjust jaatada, et kolmanda isiku vaidlusalune apteek oleks haaranud endale kaebaja apteegi kliente ja riivanud sellega kaebaja õigusi. Asjaolu, et menetlusosaliste mõlemad apteegid asuvad sama linnajao tervishoiuasutustes, ei ole halduskohtu hinnangul piisav, et möönda, et samas linnajaos tegutseva kahe üldapteegi puhul võib ühele neist tegevusloa andmine mõjuda ebasoodsalt teise üldapteegi ettevõtlusele (vrdl RKHKo 3-18-1287, p 14). Seda olukorras, kus Ravimiameti apteekide kaardi kohaselt asuvad viimati viidatud kohtuasjas kajastatud väikelinna kaks proviisorapteeki praktiliselt lähestikku ja konkurentsisituatsiooni asjaolud ei ole võrreldavad Mustamäe apteegituru situatsiooniga. Kohus eeldab, et Mustamäe Tervisekeskuse ja PERH-i patsientide ja neid külastavate isikute mahud ei ole võrreldavad. Sellega pidi kaebaja arvestama juba apteeki tervisekeskuses avades. Põhjendatud ei ole keelamiskaebuse kohane eeldus, et PERHis ruumide vabanemisel, seal apteeki enam ei avatagi. Kui kliendid tegelikkuses liiguvad tervisekeskuse ja regionaalhaigla apteekide vahet, siis kohtule esitatud tõendid ei tõenda liikumise intensiivistumist vaidlustatud otsuse andmise järgselt.
2. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (17.07.
3. a). Kaebaja põhjendab nõuet Ravimiameti 16.03.2020 vastuskirjaga (tl 151) menetlusvälisele isikule. Ravimiameti 25.03.
4. a otsusega nr IN-1-3/20/219 anti kolmanda isiku BENU Apteek Eesti 12 OÜ tegevusluba nr 334 üle Aaloe Apteegid OÜ-le ja alates 01.04.
5. a osutab J. Sütiste tee 19 apteegiteenust Aaloe Apteegid OÜ tegevusloa nr 334 alusel (tl 135). Kohtu hinnangul saab kaebaja nimetatud tõend tõendada selle haldusakti õiguspärasust, mis muutis tühistamiskaebuse menetluse ainetuks, mitte aga vaidlustatud haldusakti õigusvastasust (HMS § 54,

§ 158lg 2 ls 2).

86. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. 87.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

1. Vastustaja ei taotle menetluskulude hüvitamist. Vastustaja poolel kaasas kohus menetlusse kolmanda isiku, kes on taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist.
2. Kolmanda isiku taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt (

§ 108

lg 8).

§ 108

lg 12 alusel kontrollib kohus volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet ning menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. TsMS § 175 lg 1 ja

§ 109

lg 6 kohaselt mõistab kohus kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on kolmas isik kandnud 8 245,40 eurot menetluskulu 58h 54m lepinguliste esindajate poolt osutatud õigusabile. Kohtu hinnangul on õigusabi ühikuhind tavapärane, kuid menetlustoimingute ja asja mahtu arvestades on tegemist nn keskmise haldusasjaga, mistõttu on õigusabi maht ülepaisutatud. Vaidlus on kogu menetluse kestel keskendunud peaasjalikult samadele materiaalõiguslikele asjaoludele menetlusõiguslike nüanssidega, analüüsimisele kuuluv tõendikogum on praktiliselt olematu.
2. Kolmandal isikul on käesolevas haldusasjas olnud kaks lepingulist esindajat. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32), vaid õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kuigi ei saa eeldada, et kaks esindajat üksnes dubleerivad teineteise tööd, siis on praegusel juhul kohtu hinnangul õigusabikulude suurus ebamõistlikult suur ja kolmanda isiku kaks esindajat on oma kulud kohtumenetluses üle paisutanud. Kohtupraktikas on väljamõistetavate menetluskulude põhjendatud suuruse hindamisel peetud kohaseks võtta arvesse seda, kas esindaja on mõne teise vaidluse kaudu kursis haldusasja materjalidega (RKHKo 3-3-1-49-05).
3. Kolmanda isiku esindajad on kohtuasja menetluse vältel suures osas tuginenud esialgselt keelamiskaebuselt tühistamiskaebusele üleminekut käsitlevas menetlusdokumendis väljendatud seisukohtadele. Nn apteegireformiga seotud vaidlused on erinevates kohtuasjades ja kohtuastmetes kestnud aastaid alates reformi algusest ning Kohtute Infosüsteemist ja kohtupraktikast on tuvastatav, et kolmas isik on juba enne käesolevat kohtuasja oma seisukohta põhjalikult õiguslikult kujundanud. Kolmandal isikul on olnud samad lepingulised esindajad ka varasemates analoogsetes kohtuasjades. Seega arvestades käesoleva haldusasja õigusküsimuste keerukust kui ka faktiliste asjaolude mahukust leiab kohus, et halduskohtus kantud menetluskulud pole täies ulatused vajalikud ja põhjendatud (

§ 109lg 6).

1. Kohus peab põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu õigusabi eest summas 3 000 eurot (koos käibemaksuga).
2. Kolmas isik on teatanud kohtule BENU Apteek Eesti OÜ (ühendatav ühing) ja TAMRO EESTI OÜ (ühendav ühing) ühinemisest (ühinemine kanti ühendatava ühingu registrikaardile 13 29.01.
3. a), mistõttu on käesolevas haldusasjas kolmandaks isikuks ühendav ühing TAMRO EESTI OÜ. (allkirjastatud digitaalselt) 14