Obsah (6)

§ 274§ 181§ 238§ 199§ 337§ 183

KOHTUOTSUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-1290 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik ja Aarne Sarjas K

§ 274lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus Laivi Otsa süüdistuses Kar

S § 4231 järgi, kuna tema teos ilmnevad väärteo tunnused. Joobe tuvastamise kulud 105 eurot jätta otsustamiseks väärteomenetluses.

1. Käesoleva otsuse jõustumise korral saata see Politsei- ja Piirivalveametile Laivi Otsale KarS § 4231 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud teo osas väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
2. Muus osas jätta Viru Maakohtu
3. mai
4. a otsus muutmata. Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
5. Laivi Otsa (Ots) on varem karistatud
6. septembril
7. a PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsusega nr 2590,20,003720 liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi
8. septembril 2020 toime pandud teo eest rahatrahviga ja sama politseijaoskonna otsusega nr 2590,21,001214 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga teo eest, mille ta pani toime
9. mail
10. Süüdistuse kohaselt juhtis L. Ots taas
11. septembril
12. a kella 20:38 paiku Nortsu tee 28, Rakvere linn juures mootorsõidukit Nissan Pathfinder (reg-nr XXX ), omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Sellega rikkus L. Ots LS § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldanud. Sellise teoga pani L. Ots toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
13. Viru Maakohtu
14. mai
15. a otsusega mõisteti L. Ots KarS § 4231 järgi õigeks. Riigieelarvest mõisteti välja Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 159 eurot ja 60 senti vandeadvokaat A. Suubanile riigi õigusabi korras õigusabi osutamise eest kohtumenetluses.

§ 181lg 1 alusel jäeti A.

Suubani poolt osutatud õigusabi kulud kokku 238 eurot ja 80 senti ning joobe tuvastamise kulud 105 eurot, riigi kanda.

1. Kohus luges tunnistaja J. Värgi ja süüdistatava enda ütlustega tõendatuks, et L. Ots juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit Nissan Pathfinder registreerimismärgiga XXX , omamata vastava kategooria juhtimisõigust.
2. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kui üldiselt on mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt karistatav väärteokorras LS § 201 järgi, siis KarS § 4231 näeb ette kriminaalvastutuse samasuguse tegevuse eest, kui see on toimepandud süstemaatiliselt.
3. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on L. Otsale
4. septembri 2020 otsusega LS § 201 lg 1 järgi karistuseks määratud rahatrahv summas 180 eurot tasutud
5. septembril
6. Seega kustus nimetatud väärteokaristus KarRS § 24 lg 1 p-st 1 lähtuvalt
7. septembril 2021, st süüdistuses märgitud viimase osateo toimepanemise ajal,
8. septembril 2021, oli L. Otsal vaid üks kehtiv väärteokaristus juhtimisõiguseta juhtimise eest, s.o
9. juuni 2021 otsusega nr 2590,21,001214 LS § 201 lg 2 alusel määratud rahatrahv 180 trahviühikut summas 720 eurot. Kuivõrd karistusregistrist kustutatud ning arhiivi kandud väärteokaristusele ei saa korduvuse arvestamisel tugineda, siis tuleb asuda seisukohale, et KarS § 4231 sätestatud kuriteokoosseisu esmane eeldus, s.o mootorsõiduki juhtimine vähemalt kolmel korral ilma juhtimisõiguseta, on täitmata. Seetõttu ei saa lugeda L. Otsa teos täidetuks nimetatud kuriteokoosseisu objektiivseid tunnuseid. Apellatsioon
10. Prokuratuuri esindaja I. Aruküla palub Viru Maakohtu otsuse L. Otsa õigeksmõistmise osas tühistada ning saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
11. Kohus luges tõendatuks, et L. Ots juhtis
12. septembril
13. a mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega tõdes kohus, et L. Otsa käitumises võivad esineda LS § 201 tunnused. Kohus leidis, et täitmata on KarS § 4231 kuriteokoosseisu tunnused.
14. Riigikohus on lahendis nr 1-19-1849 (p 32) asunud seisukohale, et süüdistatava käitumises võimaliku väärteo tunnuste sedastamine välistab tema õigeksmõistmise ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada.

§ 238

lg 1 p-st 3 tulenevalt saab kohus lühimenetluses teha kriminaalmenetluse lõpetamise määruse juhul, kui ilmnevad

§ 199lg 1 p-des 2–6 loetletud alused.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus väärteo tunnuste sedastamise korral isikut õigeks mõista, vaid kriminaalmenetlus tuleb lõpetada

§ 199lg 1 p 1 alusel.

Kuna kohtul puuduvad seaduslikud võimalused kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 199

lg 1 p 1 alusel, oleks 2 saanud kriminaalasja järelmiks olla üksnes kriminaalasja prokuratuuri tagastamine, mitte aga kriminaalasja lõplik lahendamine kohtu poolt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Prokuröri taotlus maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamiseks tuleb rahuldada.
2. Asjas ei olnud maakohtus vaidlust selles, et L. Ots pani toime süüdistuses ette heidetud teo, s.o juhtis
3. septembril
4. a kella 20:38 paiku Nortsu tee 28, Rakvere linn juures mootorsõidukit Nissan Pathfinder (reg-nr XXX ), omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Sellega rikkus L. Ots LS § 94 lg 1 nõuet. LS § 201 näeb ette väärteovastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega võib L. Otsale süüdistuses etteheidetud tegu olla käsitatav LS §-s 201 kvalifitseeritava väärteona. Kuna

ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatavat kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne seisukoht, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused (vt RKKKo nr 3-1-130-15, p 8) Eeltoodust nähtuvalt võib L. Otsa tegevus, s.o mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria juhtimisõigust vastata LS § 201 tunnustele. Väärteo aegumistähtaeg ei ole möödunud (KarS § 81 lg 7 p 2 ja lg 8). 11.

§ 274

lg 1 näeb ette, et kui kriminaalasja kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et

§ 199

lg 1 p-s 1 nimetatud juhul (puudub kriminaalmenetluse alus) vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Muudel juhtudel

§ 199lg 1 p-s 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus.

Seetõttu pidanuks maakohus kriminaalmenetluse

§ 274lg 1 alusel määrusega lõpetama, mitte aga süüdistatavat õigeks mõistma.

12.

§ 274

lg 1 kohaselt tuleb siis, kui

§ 199

lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, kriminaalmenetlus määrusega lõpetada; sarnastel juhtudel on seda Riigikohtu praktikas tehtud kohtuotsusega (vt RKKKo-d nr 3-1-1-22-15 ja 31-1-11-15).

§ 337

lg 1 p 4 ja lg 2 p-st 1 tuleneb samuti, et sarnases olukorras lõpetatakse menetlus otsusega. Seetõttu juhindudes

§ 337lg 1 p 4; § 338 p 2; § 340 lg 2 p 2 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 25.

mai 2022 otsuse L. Otsa õigeksmõistmises KarS § 4231 lg 1 järgi ja teeb tühistatud osas uus otsuse, millega lõpetab

§ 274lg 1 esimese lause ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse L. Otsa süüdistuses Kar

S § 4231 järgi, kuna tema teos ilmnevad väärteo tunnused. 13. Tühistades maakohtu otsuse ja lõpetades kriminaalmenetluse, tuleb ringkonnakohtul teha ka uus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus, mis puudutab tekkinud menetluskulu.

§ 183

lg 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Osutatud paragrahvi teise lõike esimene lause näeb ette, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulu – L. Otsa määratud kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu vandeadvokaat Arvo Suubani poolt süüdistatava L. Otsa kaitsjana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest kindlaks määratud 159 eurot 60 senti (sh on käibemaks) – ei oleks väärteomenetluses eelduslikult tekkinud. Seetõttu pole ka alust

§ 183lg 2 esimest lauset kohaldada.

Joobe tuvastamise kulud summas 105 eurot tuleb aga jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3