Obsah (5)

§ 68§ 74§ 65§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-1592 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahen

) § 424 lg 2 järgi, mille eest karistati teda kahekuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti Argo Särava kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg karistusaja hulka, mis tähendab, et kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.

mai 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – ehk 2 aasta 1 kuu ja 11 päeva pikkuse vangistuse – võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 9 päeva vangistust.

§ 69

lgte 1 ja 3 alusel asendati Argo Säravale mõistetud vangistus 819 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Ühtlasi allutati ta käitumiskontrollile, mille kestel kohustati teda järgima

§ 75

lg-s 2 sätestatud kontrollnõudeid, alluma alkoholi tarvitamise keelule ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

2. detsembril 2021 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande Argo Särava kohta, kuna ta oli rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Tartu Maakohtu
3. detsembri 2021 määrusega määrati Argo Säravale lisakohustus tõendada laboratoorsete vereanalüüside andmisega, et ta käitumiskontrolli ajal alkoholi ei tarbi.
5. märtsil 2022 esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande Argo Särava kohta, heites talle ette üldkasuliku töö tegemata jätmist, vereanalüüside mitteandmist ning registreerimisele mittetulemist. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele
7. augustil 2022 toimus kohtuistung. Kriminaalhooldusametnik selgitas kohtule, et pärast veebruari Argo Säravale enam üldkasuliku töö tegemise ajakavasid ei koostatud, sest viimane polnud enam kättesaadav ega ilmunud registreerimistele. MAAKOHTU MÄÄRUS
8. Tartu Maakohus rahuldas
9. augusti
10. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras Argo Säravale Tartu Maakohtu
11. juuli
12. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised. 5.
13. Argo Särav on üldkasuliku töö tegemise tähtaja vältel suhtunud ükskõikselt talle määratud lisakohustusse mitte tarvitada alkoholi. Viimast on süüdimõistetu rikkunud nii
14. augustil 2021 kui
15. novembril
16. Sellega seonduvalt esitas kriminaalhooldusametnik
17. detsembril 2021 kohtule erakorralise ettekande. Ehkki kohus määras seetõttu Argo Säravale kohustuse tõendada enese

kust läbi laboratoorsete vereanalüüside andmise, pole süüdlane kriminaalhooldajale mitte ühtegi vereanalüüsi tulemust esitanud. Argo Särav ei vaidlustanud kohtuistungil lisakohustuse täitmata jätmist, selgitades vaid, et kohustus jäi täitmata alkoholi tarvitamise tõttu. 5.

1. Argo Särav pole mitmel korral ja ilma mõjuva põhjuseta ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja on jätnud sooritamata üldkasuliku töö tunnid. Registreerimiskohustust on hooldusalune rikkunud kolmel korral –
2. oktoobril 2021 (ametnik reageeris sellele kirjaliku hoiatusega),
3. märtsil 2022 ja
4. märtsil
5. Üldkasuliku töö sooritamise kohustust on Argo Särav rikkunud 16., 23., ja
6. augustil 2021, 20.,
7. ja
8. septembril 2021,
9. detsembril 2021,
10. ja
11. jaanuaril 2022, 7., 10.,
12. ja
13. veebruaril
14. Neist kuupäevadest oli süüdlane kohustatud igal päeval töötama 8 tundi ja 30 minutit. 5.
15. Eeltoodust tulenevalt on Argo Särav oma käitumisega üles näidanud ükskõikset suhtumist talle antud võimalusse jätkata elu vabaduses ning vangistuse kandmise asemel teha üldkasulikku tööd ja täita käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Üldkasuliku töö tundide sooritamiseks peab süüdlane leidma võimaluse. Muu hulgas peab süüdimõistetu järgima kohusetundlikult kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi. Mõjuvat põhjust üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ja käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste mittetäitmiseks Argo Säraval polnud. Kuigi süüdimõistetu lubab oma käitumismustreid muuta, pole usutav, et ta seda päriselt teeks. MÄÄRUSKAEBUS
17. augustil 2022 esitas Argo Särav Tartu Maakohtu
18. augusti
19. a määruse peale kaebuse, paludes selles maakohtu määruse tühistamist. Alternatiivselt taotleb süüdimõistetu talle täiendavate kohustuste määramist või katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõetult järgmised. 2 6.
20. Maakohus ei ole selgitanud, mis asjaoludest lähtuvalt pole süüdimõistetu suhtes kohaldatud leebemat meedet nii, nagu seadus ette näeb. Kriminaalhooldus algas
21. juulil 2021 ning selle aja jooksul on Argo Särav sooritanud 186 töötundi. Ta on teinud endast kõik oleneva, et saaks nõuetest kinni pidada. Vaid erandlikud olukorrad, nt isolatsioonis viibimine, haiguse sümptomid jne pole võimaldanud tal kohustusi täita. Kuna tahtlikult pole ta kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud, väärib ta uut võimalust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult Argo Säravale tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele.
23. Argo Särav ei vaidlusta talle etteheidetavate rikkumiste toimepanemist. Küll aga võib tema kaebusest välja lugeda, et üldkasuliku töö tegemisele pole ta ilmunud erandlike asjaolude tõttu, nagu seda on isolatsioonis viibimine või haigestumine. Niisugused väited jäävad aga paljasõnalisteks, kuna selle kohta süüdlane tõendeid esitanud ei ole – ainsad tõendid on ta esitanud kohtuistungilt puudumiste kohta. Liiati pole Argo Särav hoidnud kriminaalhooldajagagi kontakti, mis on oluline kriminaalhoolduse ladusaks kulgemiseks. Hooldaja sõnutsi ei koostatud süüdlasele pärast veebruarikuud isegi enam üldkasuliku töö ajakava, kuna teda polnud võimalik kätte saada. Süüdlane pole täitnud vereanalüüside andmise kohustust ega ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele, soiku on jäänud ka üldkasuliku töö tegemine. Toimikumaterjalide ega määruskaebuse pinnalt ei nähtu ühtegi objektiivset asjaolu, mis võiks temapoolseid rikkumisi õigustada. Seega tuleb need rikkumised lugeda tahtlikeks.
24. Edutuks jääb ka Argo Särava kriitika maakohtu aadressil, nagu pidanuks kohus kohaldama tema suhtes leebemat meedet. Tuleb märkida, et praegu pole tegemist mitte tema esimese, vaid järjekorralt juba teise erakorralise ettekandega. Eelmisel korral andis kohus Argo Säravale võimaluse tõestada, et ta väärib kohtu usaldust ning saab hakkama karistuse kandmisega vabaduses. Tõik, et niisuguse võimaluse lasi Argo Särav üsna pea käest, ilmestab tema minnalaskvat suhtumist kriminaalhooldusesse. Kuigi Argo Särav lubab enda käitumist parandada, ei ole mingisugust tõsiseltvõetavat põhjust tema lubadustesse uskuda. Suure tõenäosusega puudub tal tegelikkuses motivatsioon kriminaalhooldusele allumiseks. Pole ka põhjust arvata, et tema käitumist parandaks täiendavate lisakohustuste määramine või katseaja pikendamine. Tõenäoliselt asuks ta taaskord kriminaalhooldusest kõrvale hoidma. Saab vaid nentida, et Argo Särav tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
25. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
26. augusti
27. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3