Obsah (7)

§ 214§ 63§ 199§ 64§ 65§ 73§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 24. august 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-17-5756 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Ma

§ 214

lg 2 p 1 ja § 323 lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 4 aasta pikkuse vangistusega ning

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 7 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 22.04.2015.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud 15 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 74 lg-te 1, 2, 5 alusel määras kohus, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud 4 aasta 4 kuu 15 päeva pikkune vangistus mõistetakse tingimisi 5 aasta pikkuse katseajaga, kohustades Alari Peetsalu järgima

§ 75

lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud kohustust alluda elektroonilisele valvele 4 kuuks.

Kohtuotsus jõustus 05.12.

1. 1.
2. Viru Maakohus pikendas 03.04.
3. a määrusega Harju Maakohtu 15.10.
4. a otsusega Alari Peetsalule katseajaks määratud elektroonilisele valvele allumise tähtaega ühe kuu võrra, s.o kuni 10.06.
5. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 06.06.
6. a määrusega 09.07.
7. 1.
8. Viru Maakohus pööras 11.09.
9. a määrusega Alari Peetsalule Harju Maakohtu 15.10.
10. a otsusega mõistetu karistuse ärakandmata osa 4 aastat 4 kuud 15 päeva vangistust täitmisele, lugedes karistuse kandmise algusajaks 24.08.
11. Kohtumäärus jõustus 17.12.2020 Riigikohtu menetlusse võtmata jätmise määrusega. 1.
12. Viru Maakohus vabastas 28.02.
13. a määrusega Alari Peetsalu temale Harju Maakohtu 15.10.
14. a otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 11.09.
15. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, allutades ta katseajale kuni 08.01.2025, millise aja jooksul tuleb tal täita

§ 75

lg-s 1 sätestatu kontrollnõudeid ning lõike 2 p-des 4 ja 8 sätestatud kohustusi: asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist ja osaleda sotsiaalprogrammis. Lisaks määrati

§ 75lg 2 p 9 alusel kohustus alluda elektroonilisele valvele 5 kuuks.

Kohtumäärus jõustus 16.03.

2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 07.04.2022 erakorralise ettekande, milles taotles karistuse täitmisele pööramist, kuna Alari Peetsalu ei täida korrektselt elektroonilise järelevalve ajakava. Kriminaalhooldaja esitas 02.05.2022 erakorralisele ettekandele lisa, mille andmetel rikkus Alari Peetsalu 18.04.2022 elektroonilise valve ajakava ning 28.06.2022 erakorralisele ettekande
3. lisa, kuna Alari Peetsalu rikkus 21.06.2022 elektroonilise valve ajakava. Maakohtu määrus
4. Viru Maakohus rahuldas 01.07.
5. a määrusega erakorralise ettekande ja pööras Alari Peetsalule Harju Maakohtu 15.10.
6. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust täitmisele. Sama määrusega võttis maakohus Alari Peetsalu vahi alla ning luges tema karistusaja alguseks 30.06.
7. 3.
8. Maakohus leidis, et kriminaalhoolduse läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostööks ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Maakohus tuvastas, et Alari Peetsalu rikkus elektroonilise valve ajakava 21.03., 22.03., 23.
9. ja 24.03.2022, kuid ei pidanud põhjendatuks Alari Peetsalule 25.03., 18.
10. ja 21.06.2022 etteheidetavaid rikkumisi. 3.
11. Alari Peetsalu on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud isik, kes sattus vanglasse, kuna rikkus kriminaalhoolduse nõudeid – elektroonilise valve tingimusi. Alari Peetsalu on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi ennetähtaegset vabastamist tõsiselt. Kui 2 süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. 3.
12. Maakohus leidis, et kriminaalhooldus Alari Peetsalu suhtes on ebaõnnestunud, kuna ta rikkus korduvalt elektroonilise valve tingimusi. Alari Peetsalule on antud võimalus parandada oma käitumist, kuid see on kahetsusväärselt ebaõnnestunud tema enda süül. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimusi tõsiselt võtta. Määruskaebus
13. Viru Maakohtu 01.07.
14. a määruse peale esitas määruskaebuse Alari Peetsalu kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes palub eelnimetatud määruse tühistada. 4.
15. Kaitsja on seisukohal, et kuivõrd süüdimõistetule etteheidetavad rikkumised leidsid aset katseaja alguses, ei olnud ta veel sisse elanud elektroonilise valve nõuete järgimisse, ei osanud arvestada toiminguteks kuluvat aega ja enda liikumiskiirust. Ta asus vabanemisjärgselt aktiivselt tegelema eluliste probleemidega (otsis edasiõppimise võimalusi, käis töötukassas, tegeles tervise parandamisega jms). Oskamata täpselt arvestada nendeks kuluvat aega tulidki hilinemised. Vaieldav on kriminaalhooldusametniku ja kohtu hinnang, et hilinemist kodust lahkumisel loetakse samuti rikkumiseks. Rikkumised ei olnud olulised ega pahatahtlikud. 4.
16. Kohus ei pidanud põhjendatuks 25.03., 18.
17. ja 21.06.2022 rikkumisi, mis ei olnud olulised. Lisaks ei ole nende rikkumiste kohta Alari Peetsalu kirjalikku seletust (21.06.2022 osas ei ole seda ka küsitud, samuti ei ole kaitsjale mingit teavet selle kohta esitatud). Maakohtu seisukoht, et kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, ei ole millegagi põhjendatud. Ei ole mingit põhjendust, et isik tuleks nende rikkumiste tõttu koheselt karistust kandma saata, arvestades veel seda, et need olid elektroonilise valve alguses lühikese ajavahemiku jooksul. Lisaks on rikutud oluliselt süüdimõistetu menetlusõigusi, kuna Alari Peetsalule ei ole edastatud erakorralist ettekannet, mistõttu ei olnud ta täielikult teadlik selle sisust. Maakohus oleks võinud piirduda ka elektroonilise valve tähtaja pikendamisega.
18. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka Alari Peetsalu, kes palub uut otsustust, millega jäetaks karistus täitmisele pööramata. 5.
19. Alari Peetsalu tunnistab elektroonilise valve ajakava rikkumist (1 tund 3 minutit) vaid 21.03.2022 osas, põhjendades seda sellega, et erinevates asutustes läks tal rohkem aega ning lisaks kõndis ta väsinuna aeglasemalt koju. Samas ei peaks see rikkumine olema aluseks karistuse täitmisele pööramiseks. 22.03.2022 Politsei- ja Piirivalveameti juures vestlus meesterahvaga ei põhjustanud ajakava rikkumist, nad suhtlesid kõndides, ning lisaks oli ta kohe parkla kõrval. 22.03.2022 rikkumine (43 minutit), kui ta hilines Politsei- ja Piirivalveametist koju juhtus seetõttu, et telefon sai tühjaks, ta ei teadnud bussiaega (mis asus telefonis) ning telefoni laadimine võttis aega. Kuivõrd tal ei ole lubatud minna ostma akupanka, siis ta ei näe oma süüd. Tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega, vaid kõik juhtus kogemata, sh võttis ta kogemata kaasa vale Politsei- ja Piirivalveameti järjekorranumbri ning unustas küsida või kaotas ära bussipileti. 23.03.2022 rikkumine (18 minutit) oli tingitud terviseprobleemidest (tasakaaluhäired, kõrge vererõhk) ning ta istus vahepeal pingi peal. Samuti olid libedad ilmastikuolud. Seetõttu ei näe ta selles rikkumist. 24.03.2022 rikkumine (47 minutit) külastas ta apteeki vitamiinide ostmiseks, kus olid pikad järjekorrad (lisaks võtab ka 9 inimese teenindamine aega), samuti ootas ta ülekannet (kaardil oli 15 eurot, lasi emal 10 eurot juurde kanda), kuna toimetulekutoetus ei olnud laekunud. Samuti oli õues sula ja libedavõitu, mistõttu 3 oli tema liikumine aeglasem. Ta oleks küll võinud seda paremini planeerida, kuid ei näe selles siiski rikkumist. 5.
20. Tal oli rohkelt liikumisi, unustas vahepeal, et tal on elektrooniline valve ja peab sellega arvestama. Samuti leidis, et ta on küll hilinenud, kuid seda mitte tahtlikult. Kriminaalhooldusametnik ei ole olnud paindlik ega vastutulelik, et aega varuga panna, kuna ei tea kunagi, kus läheb kauem aega, et vältida rikkumisi ja arusaamatusi. Sellele palvele on ta enamasti eitava vastuse. Samuti on tal terviseprobleemid. Alari Peetsalu sõnul on ta allunud käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Vabaduses olemine on tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Saaks pikendada elektroonilise valve või katseaja tähtaega.
21. Ringkonnakohus võttis 26.07.
22. a määrusega määruskaebused menetlusse ning andis menetlusosalistele aega kuni 09.08.2022 seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Määratud tähtajaks menetlusosalised täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Alari Peetsalule Harju Maakohtu 15.10.
24. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise osas.
25. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Alari Peetsalu ja tema kaitsja argumendid seoses 25.03., 18.
26. ja 21.06.2022 ajakava ebakorrektse täitmise osas jäävad tähelepanuta, kuivõrd maakohus on leidnud, et tegemist ei ole rikkumistega ning ei ole arvestanud neid karistuse täitmisele pööramisel. Kuna ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, puudub vajadus neil pikemalt peatuda. Samuti leiab ringkonnakohus, et Alari Peetsalu on teadlik kõikidest kriminaalhooldaja poolt temale etteheidetud ajakava rikkumistest, kuivõrd ta on andnud nende kohta kriminaalhooldajale selgitused. Lisaks on maakohtu 01.07.
27. a kohtuistungi protokollist näha, et kriminaalhooldaja on teinud erakorralisest ettekandest ka kokkuvõtte. Sellest tulenevalt ei saanud erakorralises ettekandes märgitu olla temale üllatuslik (rikkumised 21.
28. – 24.03.2022). Seega ei ole rikutud Alari Peetsalu kaitseõigust. Seda enam, et ta on ka määruskaebuses andnud iga temale etteheidetava rikkumise kohta pika ja põhjaliku selgituse.
29. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu, kas Alari Peetsalule on perioodiks 21.
30. – 24.03.2022 koostatud ajakava rikkumised etteheidetavad. Vaidlus on selles, kas hilinemised tuleb lugeda rikkumisteks või on need põhjendatud.
31. Alari Peetsalule 01.04.2022 tehtud kirjaliku hoiatusest nähtub, et erakorralises ettekandes etteheidetavale 21.03.2022 ajakava rikkumisele on juba reageeritud. Seega ei saa see olla erakorralise ettekande esitamise aluseks, seda rikkumist ei ole võimalik teistkordselt Alari Peetsalule süüks arvata. Küll aga on võimalik seda arvestada kaalumaks, kas Alari Peetsalu senine katseaeg on olnud edukas ning kas karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud või mitte.
32. 22.03.2022 on esimeseks rikkumiseks see, et Alari Peetsalut ei olnud vahemikus kell 14:00 – 14:18 Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi esinduses Rahu 38, kui kriminaalhooldaja teda kontrollimas käis. Ajakava kohaselt pidi ta seal viibima vahemikus 14:05 – 15:
33. Alari Peetsalu selgitustest on näha, et ta viibis parkla kõrval ning rääkis meesterahvaga kõndides, mööndes sellega, et nimetatud kellaajal ei viibinud ta Politsei - ja Piirivalveameti Jõhvi 4 esinduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud Alari Peetsalu kinni elektroonilise valve ajakavast, kuid seda saab pidada pigem kergeks rikkumiseks.
34. 22.03.2022 toimunud rikkumist, hilinemist koju 43 minutit põhjendab Alari Peetsalu telefoni tühjakssaamise ja bussile mittejõudmisega. Kuigi ta teavitas valvekeskust hilinemisest juba varakult, ei vabanda see nõuete järgimata jätmisest. Nii sätestab Justiitsministri 22.02.
35. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (edaspidi Kord) § 14 lg 3 p 1, et elektroonilise valve nõuete rikkumiseks ei loeta juhtu, kui kriminaalhooldusalune informeerib varasemast saabumisest või hilinemisest /…/ valveametnikku eelnevalt ja kriminaalhooldusametnik nõustub varasema saabumise või hilinemise /…/ põhjusega. Kuivõrd kriminaalhooldusametnik ei nõustunud hilisema saabumisega, on tegemist elektroonilise valve nõuete rikkumisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa Alari Peetsalu poolt esitatud põhjusi pidada mõjuvateks, kuna see olukord oli välditav, kui Alari Peetsalu oleks mõelnud oma tegevused korralikult läbi ja oleks arvestanud talle liikumiseks ettenähtud ajaga. Tegemist on tema enda hooletu ja ükskõikse käitumisega.
36. 23.03.2022 hilines Alari Peetsalu koju 1 tund 3 minutit. Sotsiaaltöötaja vastuskirja andmetel kestis kohtumine kuni 16:
37. Esialgselt pidi kriminaalhooldusalune koju jõudma kell 16:00, kuid jõudis 17:
38. Samas ei informeerinud Alari Peetsalu valveametnikku hilinemisest Korra § 14 lg 3 p 1 kohaselt ning valveametnik võttis temaga ise kell 16:12 ühendust. Erakorralise ettekande järgi anti Alari Peetsalule aega koju jõudmiseks 15 minutit, ehk ta oleks pidanud sinna jõudma kell 16.
39. Seega hilines Alar Peetsalu 18 minutit. Tema toodud põhjusi ei saa taaskord mõjuvateks pidada, kuivõrd viitamine tervisprobleemidele on jäänud paljasõnaliseks väiteks ja tee libedusega oleks saanud eelnevalt arvestada. Rikkumine on ka see, et ta ei teavitanud valveametnikku õigeaegselt. Seda ei vabanda ka väidetav põhjus võimatusest sotsiaaltöötaja juurest helistada, kuna ta oleks saanud öelda, et peab tegema kõne ja teavitama ametnikku hilinemist.
40. 24.03.2022 pidi Alari Peetsalu jõudma koju kell 16:38, kuid tegelikult jõudis 17:25, mistõttu hilines 47 minutit. Alari Peetsalu põhjendas seda asjaoluga, et apteegis läks kauem, ta ootas raha ning ta lonkas sellel päeval. Esmalt saab rikkumiseks lugeda seda, et Alari Peetsalu ei informeerinud valveametnikku hilinemisest eelnevalt, vaid tegi seda alles kell 16:46, mil koju jõudmiseks antud aeg oli juba möödas. Isegi kui möönda, et tegemist on väheolulise kõrvalekaldumisega ajakavast, siis on näha apteegi arvelt, et 24.03.2022 kell 16:54 on Kroonapteek OÜ-s, mis asub Maleva 23 Kohtla-Järve teostatud ost. www.google.com kaardirakenduse andmetel on sellelt aadressilt Alari Peetsalu elukohta XXX kõndida u 10 minutit. Alari Peetsalul kulus selleks aga u 30 minutit, s.o kolm korda rohkem aega. Tegemist ei ole pika vahemaaga ning puuduvad tõendid selle kohta, et Alari Peetsalu tervislik seisund oli nii kehv, et ta ei suutnud tavapärase kõndimise kiirusega liikuda. Seega on põhjendatud arvata, et Alari Peetsalu hoidis tahtlikult kõrvale ajakavast ning ei teinud endast kõike olenevat, et jõuda kiiremini koju.
41. Kõike eelnevat arvestades ei ole enamik Alari Peetsalu põhjendusi käsitletavad mõjuvatena. Tegemist on paljasõnaliste ja tõendamata väidetega ning tõenäoliselt otsitud vabandustega, et põhjendada hooletut käitumist. Kuigi eraldivõetuna ei ole need rikkumised kuigivõrd rasked, näitab nende süstemaatilisus, et Alari Peetsalu ei suhtu elektroonilise valvega kaasnevatesse piirangutesse tõsiselt ja eirab neid vastutustundetult.
42. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et vangistuse ärakandmata osa tuleb pöörata täitmisele. Tegemist ei ole Alari Peetsalu esimese elektroonilise valvega, ka varasemalt on ta sama otsuse alusel viibinud elektroonilise valve all, mille tingimusi ta ka siis rikkus, mis tingiski 5 tema karistuse täitmisele pööramise. Seega ei saa süüdimõistetule tulla üllatuslikuna elektroonilise valve ajakava järgimise kohustus ega ka see, et neid nõudeid tuleb täita korrektselt. Juba ainuüksi sellest tulenevalt ei saa nõustuda kaitsjaga, et Alari Peetsalu oleks vajanud nõuetega harjumiseks aega. Üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks oligi see, et Alari Peetsalu on nõus alluma elektroonilisele valvele. Kohustusega nõusolemisel tuleb seda hakata esimesest hetkest ka järgima. Alari Peetsalu pidi arvestama ajaga, mis tal kulub ühest punktist teise liikumiseks. Tema arvukad rikkumised näitavad, et tegelikult suhtub ta määratud kohustusse ükskõikselt ning hoidub seeläbi oma käikude kontrollimisest kõrvale.
43. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks ei katseaja ega elektroonilise valve aja pikendamine soovitud tulemust. Alari Peetsalu varasem käitumine ei anna alust loota, et ta suudab edaspidi elektroonilise valve tingimusi nõuetekohaselt täita, mis aga tähendaks suure tõenäosusega uue erakorralise ettekande esitamist ja ikkagi ärakandmata vangistuse täitmisele pööramist. Kui Alari Peetsalut ei mõjutanud isegi vanglas viibitud aeg ega uue võimaluse andmine ennetähtaegse vabastamise näol, ei ole tõenäoline, et kumbki ülalmärgitud meetmetest suudaks tema käitumist mõjutada. Seetõttu on ainus võimalus pöörata ärakandmata vangistuse osa täitmisele ning Alari Peetsalul tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
44. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 01.07.
45. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebused jäävad rahuldamata.
46. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal 01.07.
47. a kohtumäärusega tutvumiseks 15 minutit, kliendiga nõupidamiseks 35 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest taotleb tasu kokku summas 135,60 eurot, sh käibemaks 22,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse seadustiku § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Alari Peetsalult riigi kasuks välja mõista (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 6 Tiit Lõhmus