← Eesti

2-20-1898/55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1898 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik X apellatsioonkaebus Kaebuse hind 1278 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) X (isikukood lepinguline esindaja Agne Koks XXXXXXXX), Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXX), seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja Karin Lehari Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Võtta tõendina vastu Harju Maakohtu
  5. juuni
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-
  8. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.
  9. Tühistada Harju Maakohtu
  10. veebruari
  11. a otsus osas, millega maakohus jättis hagi alates
  12. jaanuarist 2022 rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi alates
  13. jaanuarist 2022 osaliselt ja vähendada elatist 213 euro 44 sendini kuus ja määrata elatis muutava suurusena. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
  14. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 4.
  15. Rahuldada X hagi osaliselt. 4.
  16. Vähendada alates
  17. jaanuarist 2022 X-lt Y kasuks Harju Maakohtu
  18. detsembri
  19. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-12523 väljamõistetud elatise suurust. 2-20-1898 4.
  20. Kohustada X tasuma Y ülalpidamiseks alates
  21. jaanuarist 2022 kuni Y täisealiseks saamiseni (
  22. novembrini 2030) elatist 213 eurot 44 senti kuus (200+43,44-60/2). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (200 eurot) indekseeritakse iga aasta
  23. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (43 eurot 44 senti) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse (60 eurot) muutumise korral, arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
  24. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.
  25. Kohustada X tasuma Y-le menetluskulude hüvitisena 1607 eurot 60 senti. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  26. X (hageja, isa) esitas
  27. veebruaril 2020 Harju Maakohtule Y (kostja, laps) vastu hagi, milles palus vähendada alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni hagejalt Harju Maakohtu
  28. detsembri
  29. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-12523 kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust 150 euroni kuus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja seadusliku esindaja kanda. 1.
  30. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt mõistis Harju Maakohus
  31. septembri
  32. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-34790 hagejalt kostja kasuks välja elatise 100 eurot kuus ning Harju Maakohus muutis
  33. detsembri
  34. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-12523 elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja seaduses sätestatud miinimummääras elatise. Kuna hageja elukaaslasel sündis menetluse ajal laps, jäi hagejal hagiavaldusele vastamata. Hagejale on ebaselge, miks suurendas kohus toona elatist, kuigi hagis ei olnud välja toodud, et lapse vajadused olid suurenenud. 1.
  35. Hageja ei suuda tasuda kostjale seaduses sätestatud miinimummääras elatist. Hageja peab andma ülalpidamist ka teisele lapsele, kelle kasuks mõistis Tartu Maakohus
  36. mai
  37. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-3171 välja elatise 200 eurot. 2 2-20-1898 Hageja on juhatuse liige ettevõttes Q OÜ. Tegemist on väikeettevõttega, millel on alates 11.02.2019 maksuvõlg 12 771 eurot 40 senti. Hageja ei saa ettevõttest tulu ning tal ei ole püsivat sissetulekut. Muu tulu teenimine ei ole halva tervise tõttu võimalik. Hagejal on probleemid kilpnäärmega ja ei ole teada, milline on ravi tulem ja kaua see kesta võib. Hageja hangib sissetulekut juhutöödest ning tema sissetulek on ca 500 eurot kuus. Hagejal ei ole eriharidust, mistõttu ei saa ta keskmise palgaga tööd. Hageja elab vanemate juures. 1.
  38. Lapse vajadused on miinimumist väiksemad, st vajaduste rahuldamiseks ei kulu 644 eurot kuus. Miinimumelatise sidumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga ei ole õiglane ega põhjendatud, sest see ei seondu lapse vajadustega ja on ebaproportsionaalselt suur.
  39. a RAKE uuringu kohaselt kulus lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks keskmiselt 280 eurot kuus, seejuures on tarbijahinnaindeksi muutus olnud üksnes ca 4%.
  40. a RAKE uuringu kohaselt on 7–13-aastase lapse ülalpidamiskulu 333 eurot kuus. Ema esitatud kulud on meelevaldsed ning tõendid ei kinnita lapse kulusid. Elisa arveid tasub lapse emapoolne vanaema, kes on samuti ostnud osa riideid. Lapse trennikulu ei ole tõendatud, sh käib laps tasuta huviringides. Esitatud üürileping ei ole allkirjastatud ja lapse osa eluasemekuludest ei ole arusaadav. Lapse sõidukulusid Tartusse on osaliselt kandnud hageja või tema vanemad, sh ei käi laps iga kuu Tartus. Lapse koolimineku kulud on kaetud ranitsatoetusega (320 eurot). Lapse vajadusi katab osaliselt peretoetus 60 eurot kuus. Laps ei käi tasulistes ringides, lisaks on koolitoit ja bussisõit tasuta. Seaduses sätestatud elatise miinimummäär on ebaproportsionaalne. Kostja vastuväited
  41. C (ema) vaidles lapse nimel hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 2.
  42. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused vähenenud. Lapse ülalpidamiseks on viimase kuue kuu jooksul kulunud keskmiselt 625 eurot 20 senti kuus (sh üüri- ja kommunaalkulu 284 eurot 20 senti, kulud söögile, hügieeni- ja tualett-tarvikutele 135 eurot, internetile ja televisioonile 20 eurot 70 senti, telefonile 16 eurot 70 senti, riietele ja jalatsitele 36 eurot, meelelahutusele 15 eurot, sõprade ja klassikaaslaste sünnipäevadele 20 eurot, lastejoogale 30 eurot, transpordile (isa juurde Tartusse sõit) 67 eurot 60 senti). Eeltoodule lisanduvad esimesse klassi mineku kulud ja kulud õppimisnurga sisseseadmisele. Suvel tuleb remontida ja sisustada koolilapsele sobiv tuba koos kirjutuslaua- ja tooli, voodi ja valgustitega. Ilma emapoolse vanaema igakuise rahalise abita (vähemalt 200 eurot) ei oleks emal võimalik kõiki kulusid katta ja endale lapsega omaette elamist tagada. Elatise vähendamise hagi lahendades hindab kohus konkreetse lapse vajadusi ega lähtu keskmise lapse vajadustest ja talle tehtavatest kulutustest. 2.
  43. Hagejal on kohustus hankida enda ja oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid ja hageja ei ole tõendanud, et tema suutlikkus last ülal pidada on vähenenud. 3 2-20-1898 Hageja soovib kohtule näidata end haige inimesena, kuid ta ei ole tõendanud, et tema töövõime oleks püsivalt vähenenud. Ravimite tarvitamine ja võimalik krooniline haigus ei takista töötamist. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei suudaks teenida Eesti keskmist töötasu (1472 eurot). Hageja ei pea olema ettevõtja ning tal ei ole objektiivset põhjust keelduda töötamisest või töö otsimisest. Hageja on omandanud Töötukassa toel C-kategooria autojuhiload, mis võimaldab tal mõistlikku sissetulekut teenida. Hageja on pahatahtlikult võõrandanud tema omandis olnud vara (sõiduauto Audi A6) oma vennale. Asjaolu, et hageja maksab kompromissiga kinnitatud kokkuleppe alusel teisele lapsele elatist 200 eurot kuus, ei anna alust vähendada kostja elatist 150 euroni kuus. Selliselt jääks kostja selgelt ebavõrdsesse olukorda võrreldes teise lapsega. 2.
  44. Hageja ei panusta lapse kasvatamisse võrdväärselt emaga. Hageja kohtub lapsega keskmiselt korra kuus ja viimasel ajal üksnes siis, kui ema ise lapse rongiga Tartusse viib ja ta sealt tagasi toob. Maakohtu otsus ja põhjendused
  45. Harju Maakohus jättis
  46. veebruari
  47. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1085 eurot 10 senti koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist. 3.
  48. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - - Harju Maakohus mõistis
  49. septembri
  50. a õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-13-34790 hagejalt kostja kasuks välja elatise 100 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni ning muutis
  51. detsembri
  52. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-12523 elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja seaduses sätestatud miinimummääras elatise; pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on otsuse tegemise ajal 292 eurot; hagejal on diagnoositud XXX (XXX), mille raviks on määratud XXX (antibiootikum) ja valu korral ibuprofeen või paratsetamool; 22.–
  53. jaanuari
  54. a epikriisi kohaselt hospitaliseeriti hageja üldkirurgia osakonda, kuid lubati järgmisel päeval heas üldseisundis koju märkega „seisund paranenud“; hagejale ei ole Sotsiaalkindlustusameti andmetel sotsiaal- ja peretoetusi ega pensioni määratud; hageja ei ole Töötukassa kinnitusel olnud registreeritud töötuna või tööotsijana; hageja oli
  55. a veebruarist F OÜ-s töötajana arvel; hageja oli
  56. a aprillis ja mais haiguslehel; hagejal ei ole Maksu- ja Tolliameti andmetel ametlikku sissetulekut; hageja tegi varem enda pangakontole sularahasissemakseid. 3.
  57. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on olemas jõustunud kohtulahend, millega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Hageja on perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg-te 1 ja 2, § 100 lg-te 1 ja 2 ning § 101 lg 1 järgi kohustatud maksma kostjale elatise miinimummäära ulatuses elatist. Seejuures eeldatakse, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad anda 4 2-20-1898 ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud elatise miinimummäär on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada. 3.
  58. Kuigi kohus selgitas hagejale, et hageja peab esile tooma ja tõendama asjaolud, mis annaksid (PKS) § 102 lg 2 järgi alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, ei ole hageja neid asjaolusid tõendanud ning hageja väited on üldsõnalised ja vastuolulised, mistõttu ei ole alust hagi rahuldada. 3.3.
  59. Asjaolu, et hageja ei nõustu lapsele miinimummääras elatist maksma ja tal on vastuväited viimase kuue kuu kulunimekirjade kohta, ei pööra tõendamiskoormust ümber. Kuna kehtib kulutuste suuruse eeldus, ei mõjuta kostja vastuväited kulutuste suurusele elatise suurust. Seejuures saab ka vanavanema tehtud kulutused lugeda PKS §-s 106 sätestatud asenduskohustuse tõttu lapse vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutusteks. Õige ei ole hageja arusaam, et Riigikohtu praktikast ja RAKE uuringust tulenevalt on ilmselge, et lapse tegelikud kulud on väiksemad. RAKE uuring ei lähtu seaduses sätesatud ja kohtupraktikas välja kujunenud elatise arvutamise metoodikast ja põhimõtetest ega võimalda teha järeldusi kostja kulude ja hageja võimaluste kohta kostjat ülal pidada. Hoolimata Riigikohtu kriitikast kehtivad miinimumelatise suuruse määramise põhimõtted (PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2) edasi. Seega ei saa kohus ainuüksi RAKE uuringu alusel elatist alla miinimummäära vähendada. Muid objektiivseid asjaolusid, mis lükkaksid ümber kostja kulutuse suuruse, ei ole kostja tõendanud. Kostja käib tasulises huviringis (laste jooga) ning üksnes see, et koroonaviiruse leviku tõttu oli see ajutiselt takistatud, ei mõjuta kostja õigust saada nõutud elatist. Ka püsikulude kõikuv suurus ei saa mõjutada igakuise elatise määramist. Kuna ühistransport ja koolitoit on kõigile lastele ühtemoodi tasuta, ei anna see alust elatist vähendada. 3.3.
  60. Hoolimata kohtu tähelepanu juhtimisest, ei ole hageja kohtule selgitanud, kuidas väidetavalt halb tervis (kilpnäärme probleemid) ei võimalda tal tööd teha ja tulu teenida, ega tõendanud, et tal ei ole oma halva terviseseisundi tõttu võimalik kostjale ülalpidamist anda. Hageja diagnoosist ja haigla epikriisist seda järeldada ei saa. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema töövõime oleks piiratud. Hageja väide, et tema halb terviseseisund takistab tal tulu teenida, on vastuolus hageja väitega selle kohta, et ta tegutseb oma ettevõttes ja tal ei ole aega tööle minna, samuti väitega, et ta teenib tulu juhutöödest. 3.3.
  61. Elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ei anna alust ka hageja väited tema halva varalise seisundi ja puuduva sissetuleku kohta. Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei ole hagejal võimalik enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks sissetulekut teenida. Hageja tõi esile talle kuuluva äriühingu Q OÜ halva majandusliku seisundi, kuid ei ole oma väiteid tõendanud. Seejuures on hageja esitanud kohtule osaliselt eksitavaid andmeid, sh jätnud välja osa, mis puudutab äriühingu
  62. a käivet ja kasumit, ning jätnud märkimata, et ühingu maksuvõlg on ajatatud. Lisaks selgitas kohus hagejale, et ainuüksi äriühingu halb majanduslik olukord ei anna alust elatist vähendada, sest elatist peab maksma hageja, mitte äriühing, ning hagejal tuleb nõude rahuldamiseks tõendada, et tal ei ole objektiivselt võimalik piisavalt tulu teenida. Hageja ei ole 5 2-20-1898 seda teinud. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tuua esile oma amet ja võimalused tulu teenida, sh kas ta on tööd otsinud. Samuti juhtis kohus tähelepanu kostja esile toodud asjaolule, et hagejal on C-kategooria juhiluba. Hageja ei ole neid asjaolusid selgitanud ega sisustanud oma võimalusi tulu teenida. Samuti ei ole hageja selgitanud, milles seisnevad tema juhutööd, kui tihti ta saab neid teha ja kui suur on sellest tulenev tulu, ega seda, mis takistab hagejal leida püsivat töökohta või teenida ka juhutöödega vähemalt 1000 eurot kuus. Hageja ei ole sisustanud ega tõendanud oma üldsõnalist väidet, et ta teenib juhutöödega 500 eurot kuus. Hageja väitis üldsõnaliselt, et erihariduseta ei ole tal võimalik tasuvat tööd leida, kuid hageja ei ole tõendanud, et ta oleks töö otsimisega üldse tegelenud ja see ei ole tulemust andnud. Hageja ei ole töötuna ega tööotsijana arvel olnud. See, et hageja väitel kulub tema aeg väidetavalt kahjumliku äriühingu juhtimisele, ei ole põhjus mitte tööle minna ja lapsele ülalpidamist anda. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et hageja on teinud pingutusi enda ja oma laste ülalpidamiseks. Kohtu kogutud andmete kohaselt oli hageja
  63. aasta veebruarist töötajana arvel F OÜ-s. Hageja kinnitusel oli ta selle äriühingu hingekirjas üksnes ravikindlustuse eesmärgil ja sealt tulu ei teeninud. Samas oli hageja
  64. aastal haiguslehel ja sai haigushüvitist, kuid ei esitanud kohtule tõendeid haigushüvitise saamise ja suuruse kohta, kuigi haigushüvitis on asendussissetulek, mille arvel tuleb maksta elatist. Asjaolu, et hageja pangakontol ei ole pärast
  65. märtsi 2020 tehtud ühtegi tehingut, ei kinnita seda, et hagejal ei ole kindlat sissetulekut. See kinnitab hoopis kohtu veendumust, et hageja arveldas ja arveldab jätkuvalt sularahas. Hageja pangakonto väljavõtte alusel ei saa kindlaks teha hageja sissetulekuid ega ka hageja väidetud kulutusi. Eluliselt ei ole usutav see, et hageja ei ole sissetuleku puudumise tõttu ühtki kulu kandnud, ning see on vastuolus ka hageja esitatud kulunimekirjaga. Kuigi hagejal ei ole ametlikku sissetulekut, ei kinnita see hageja halba majanduslikku olukorda, sest hageja arveldab sularahas. Ajal, mil hageja kasutas veel pangakontot, tegi ta iga kuu oma kontole sularaha sissemakseid ning ülekandeid tegid ka W ning G. See viitab hageja eluviisile ja elukorraldusele. Hageja kinnitas, et tema ettevõttes kasutati sularaha, mistõttu tehti töötasuks sularahas väljamakseid. Samuti väitis hageja, et juhutöödest laekub sissetulek sularahas. Hageja saanuks anda kostjale ülalpidamist talle kuulunud sõiduauto Audi A6 võõrandamisest saadava raha arvel, kuid hageja lasi kanda sõiduauto vahetult enne kohtumenetlust oma venna W nimele, jäädes ise sõiduki kasutajaks. Lisaks on hageja veel mitme sõiduki kasutajana registrisse märgitud. Kuigi sõiduki kasutaja ei näita sõiduki omandiõigust, ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta võõrandas sõiduki oma vennale tasu eest. Hageja ei ole ka selgitanud, miks ta sõiduki tasuta võõrandas ja miks ta ei ole selle arvel lapsele ülalpidamist andnud. Kui sõiduauto anti üle tasuta, on sellega kahjustatud alaealise lapse huve. 3.3.
  66. Kuigi hageja väidab viimases menetlusdokumendis, et COVID-19 pandeemia on mõjutanud tema ettevõtte sissetulekuid ja mõjutab tema võimalusi leida tööd, ei ole hageja ka neid väiteid tõendanud. Asjaolu, et
  67. a kevadel kehtisid paar kuud teatud piirangud, ei võimalda teha konkreetseid järeldusi hageja kohta, sh ei ole teada, kas hagejal oli võimalus kasutada ja kas ta kasutas piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks pakutud tööturu toetamise meetmeid. Lisaks esitas hageja hagi enne piirangute kehtestamist ning pandeemiat puudutavad väited ei saanud olla hagi esitamise aluseks. Hageja tugineb hagis RAKE uuringule ja lapse väiksematele kuludele, mitte oma tegelikele rahalistele võimalustele. 3.3.
  68. Kuna hageja ei ole toonud esile ega tõendanud seda, et ta ei teeni või ei ole võimeline teenima piisavat tulu enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks, ei anna elatise vähendamiseks 6 2-20-1898 alust ka see, et hagejal on peale kostja veel teine laps, kellele ta peab ülalpidamist andma. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud oma majanduslikku olukorda ega võimalusi tulu teenida, enda vajaduste suurust ega ka seda, et ta tasub teisele lapsele elatist. Ainuüksi teise lapse olemasolu ei anna alust elatist vähendada. 3.
  69. Kuna hageja ei ole tõendanud, et esinevad asjaolud, mis annavad alust vähendada elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla miinimummäära, ei anna elatise vähendamiseks eraldi alust ka asjaolu, et kostjale makstakse lapsetoetust 60 eurot. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimumist väiksemad. Hageja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. 3.
  70. Asjas ei olnud vaja nõuda välja ema pangakonto filtreerimata väljavõtet. Kostja ema esitas pangakonto väljavõtte, millelt ei nähtu hageja väitel kõik lapsele tehtavad kulud ja emal võib olla veel sissetulekuid. Ema pangakonto väljavõttel ei ole asjas tähtsust. Samuti ei ole tähtsust sellel, kas pangakonto väljavõttelt nähtuvad kõik lapse huvides tehtud kulud, sest kostja ei pea oma vajadusi tõendama. 3.
  71. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on osaliselt põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasumäär 55 eurot on vaidluse olemust, keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud. Kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 19 tundi 35 minutit. Põhjendatud ja vajalik oli ka Maanteeametile tehtud päringu eest tasutud riigilõiv 8 eurot. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud kulud 1085 eurot 10 senti. Kostja taotlusel tuleb hagejal tasuda alates kohtulahendi jõustumisest sellelt summalt viivist. Apellatsioonkaebus
  72. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. 4.
  73. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult välja selgitamata lapse vajadused ning lähtus kulutuste suuruse eeldusest. Hageja taotles kohtu abi, et teha kindlaks lapse vajadused, kuid maakohus jättis vääralt rahuldamata kostja taotlused lapse ema pangakonto filtreerimata väljavõtte väljanõudmiseks. Lapse kulud peaksid olema tasuta ühistranspordi ja koolitoidu tõttu väiksemad. Maakohus jättis vääralt arvestamata RAKE uuringu. 4.
  74. Maakohus jättis välja selgitamata hageja võimalused ning hindas neid üldsõnaliselt ning tegi järeldusi, ms ei vasta tegelikkusele. Hageja viibis pea kaks kuud haiglas, mis on välja loetav epikriisidest, ning haiguslehel alates
  75. veebruarist kuni
  76. maini 2020, mis takistas tal tööd teha. Hageja sai haigushüvitist ca 300 eurot ja esitas hüvitise saamise kohta tõendi (väljavõtte patsiendiportaalist). Hageja tõendas, et temale kuuluval äriühingul oli maksuvõlg, ning on üldteada asjaolu, et meelelahutus seiskus pandeemia tingimustes. Samuti on üldteada, et pandeemia piirab tugevalt 7 2-20-1898 võimalusi leida püsivat tööd ning töötuse määr on kõrge. Seega ei pidanud hageja töö otsimist tõendama. Tõenduslikku tähendust ei olnud ka sellel, milliseid juhutöid hageja teeb. Hageja tõi esile, et saab nende eest 500 eurot kuus. 4.
  77. Maakohus jättis tähelepanuta, et Harju Maakohus mõistis
  78. septembri
  79. a otsusega hagejalt kostja kasuks välja elatise 100 eurot kuus, mida muudeti tagaseljaotsusega, hindamata kostja tegelikke vajadusi. 4.
  80. Maakohus jättis vääralt arvestamata asjaolu, et kostja saab lapsetoetust 60 eurot ning hagejal on teine laps. 4.
  81. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhjendamatult suure menetluskulude hüvitise. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu 12,6 tundi ja menetluskulude hüvitis 693 eurot. Esindajal ei saanud kuluda toimingutele märgitud mahus aega ning Maanteeametile päringu tegemiseks ei olnud vajadust. Vastustaja seisukoht
  82. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ning märkis täiendavalt, et kostja kahekuuline haiguslehel viibimine ei anna alust elatist vähendada. Kuigi maakohus jättis ekslikult hindamata hageja tõendi haigushüvitise saamise kohta, ei anna ka see alust maakohtu otsust tühistada. Tõend kinnitab, et hageja kasutab oma venna W pangakontot oma tehinguteks. Menetluse edasine käik
  83. Tallinna Ringkonnakohus selgitas
  84. jaanuaril 2022 pooltele muutunud õiguslikku olukorda ja palus pooltel esitada oma täiendavad seisukohad.
  85. Hageja palus vähendada alates
  86. jaanuarist 2022 elatist 56 euro 92 sendini kuus. Hageja tõi esile, et tsiviilasjas nr 2-21-435 on kindlaks määratud hageja ja lapse suhtlemise kord, mille kohaselt on hagejal õigus suhelda lapsega vähemalt 11 päeva kuus.
  87. Kostja nõustus alates
  88. jaanuarist 2022 kehtiva miinimumelatisega ega pidanud vajalikuks hakata tõendama kostja täpset kulude suurust. Suhtluspäevade arvutamise osas ei nõustunud kostja hagejaga ning leidis, et kohtumääruse alusel suhtleb hageja lapsega 4,4 kalendripäeva. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  89. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab seadusemuudatuse tõttu hagi alates
  90. jaanuarist 2022 osaliselt. Ülejäänud osas tuleb apellatsioonkaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
  91. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas maakohus pidanuks hagejalt kostja kasuks varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust muutma ning mõistma alates hagi esitamisest hagejalt kostja kasuks välja hagi esitamise ajal kehtinud miinimumelatisest väiksema elatise. 8 2-20-1898 Hageja tõi elatise vähendamist maakohtus taotledes ja apellatsioonkaebuses välja, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub RAKE uuringu kohaselt vähem raha ja osa lapse kuludest on kaetud lapsetoetusega ning hagejal ei ole terviseseisundi tõttu võimalik teenida sissetulekut, mis võimaldaks tasuda kostjale miinimumelatist, kahjustamata hageja teise lapse ülalpidamist. Need asjaolud koosmõjus annavad PKS § 102 lg 2 järgi iseenesest alust mõista ülalpidamist andma kohustatud isikult välja kehtivast miinimumist väiksem elatis, kuid praegusel juhul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole tõendanud lapse väiksemaid kulutusi ega enda võimetust teenida miinimumelatise maksmiseks piisavat sissetulekut. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  92. Maakohus asus põhjendatult ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga seisukohale, et olukorras, kus hageja soovis vähendada kostja kasuks välja mõistetud elatist selliselt, et temalt mõistetakse välja miinimumist väiksem elatis, ei olnud kostjal kohustust tõendada oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, kuna kohus saab eeldada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahel vanemal kokku kahekordne miinimumelatis. Kolleegium selgitab, et juhul, kui vanem soovib saada lapsele miinimumist suuremat elatist, tuleb elatist nõudval vanemal tõendada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub rohkem kui kahekordne miinimumelatis, ning kui elatist maksma kohustatud vanem soovib, et temalt mõistetakse välja miinimumist väiksem elatist, tuleb temal tõendada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordsest miinimumelatisest väiksem summa elatis. Praegusel juhul oli maakohus mõistnud hagejalt jõustunud lahendiga välja miinimumelatise, tuginedes lapse kulutuste eeldusele, ning samale eeldusele tugines maakohus ka praeguses asjas elatise vähendamise hagi lahendades. Seejuures selgitas maakohus hagejale õiguslikku olukorda ning hageja tõendamiskoormust, kuid sellest hoolimata ei ole hageja toonud esile ega tõendanud lapse väiksemaid kulusid. Hageja lähtus kohtumenetluses peamiselt asjaolust, et Eesti lapse keskmised kulud on RAKE uuringu järgi väiksemad, kuid ainuüksi uuringutulemustest nähtuva Eesti lapse keskmiste kulude suuruse alusel ei saanud maakohus tuvastada, et kostja tegelikud kulud on väiksemad. Seejuures põhistas ja tõendas kostja oma kulutusi. Hageja esitas mõned vastuväited ka kostja esitatud kulutuste loetelule ja tõenditele, kuid ei ole oma vastuväiteid millegagi põhistanud ega tõendanud ning enamiku vastuväiteid on kostja ka omapoolsete tõenditega kummutanud. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka see, et hageja palus maakohtul kohustada lapse ema esitama enda pangakonto kuue kuu filtreerimata väljavõtet, millelt oleks näha lapse tegelikud kulutused, kuid maakohus jättis hageja taotluse rahuldamata. Maakohus jättis
  93. jaanuaril 2021 hageja taotluse rahuldamata seetõttu, et kostja oli pangakonto väljavõtte juba esitanud (I kd, tl 104–107 ja 158–158 pöördel). Seepeale tõi hageja esile, et lapse ema pangakonto väljavõttelt ei nähtu peale üüri, kommunaalkulude ja teleteenuse kulude muid lapsele tehtavaid kulusid ega ema kõiki sissetulekuid. Hageja avaldas kahtlust, et lapse ema kasutab ka teisi pangakontosid, sh lapse ja oma ema pangakontot, kuid ei esitanud taotlust lapse või tema vanaema pangakontode väljavõtete väljanõudmiseks. Selleks ei oleks olnud ka vajadust, sest kostja oli esitanud kohtule oma kulude loetelu ning tõendid, mis kinnitasid lapse eluasemekulude, televisiooni- ja internetikulude, telefoniteenuse kulude, huvialaringikulude (lastejooga), transpordikulude (rongipiletid) ning osaliselt riiete ja jalanõude kulude suurust. Tõendamata kuludena sisaldusid kulude loetelus lapse kulutused toidule ja esmatarbevahenditele, meelelahutusele ja sõprade sünnipäevadele. Neile kuludele ei ole aga hageja esitanud kohtumenetluses ühtki vastuväidet. Kuna hageja ei väitnud, et lapse tegelikud 9 2-20-1898 toidu- ja esmatarbekulud, riiete ja jalanõude kulud ning vaba aja kulud on kostja esitatud loetelus ülepaisutatud, ega toonud välja, kui suured peaksid olema tegelikult kulud, ei olnud maakohtul vajadust selgitada välja, kui palju kulub tegelikult lapsel toidule, esmatarbekaupadele, riietele ja jalanõudele ning vaba aja veetmisele, ning maakohus võis lähtuda eeldusest, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis. Ainuüksi asjaolu, et koolitoit ja ühistransport on lapsele tasuta, ei anna alust järeldada, et kohus peaks vähendama lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste eeldatavat suurust. Seejuures ei ole hageja ka esile toonud ega tõendanud, millise suurusega kulusid kannab kohalik omavalitsus lapsele tasuta koolitoitu ja ühistransporti pakkudes. Maakohus märkis õigesti, et need on tasuta kõigile lastele ega mõjuta seetõttu miinimumelatise aluseks olevate lapse eeldatavate kulutuste suurust. Ka see, et Harju Maakohus mõistis
  94. septembri
  95. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-34790 hagejalt kostja kasuks välja elatise 100 eurot kuus ning suurendas seda
  96. detsembri
  97. a tagaseljaotsusega ilma lapse tegelikke kulusid tuvastamata miinimummäärani, ei anna alust arvata, et maakohus pidanuks praeguses asjas elatist alla miinimumi vähendama. Hageja saanuks oma vastuväited esitada toona, kuid ei teinud seda ega ole ka praeguses vaidluses tõendanud lapse väiksemaid kulutusi.
  98. Maakohus asus tõendeid hinnates ning hageja menetluses esitatud, aga ka esitamata jäetud selgitusi arvestades põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et ta ei suuda terviseseisundi tõttu teenida miinimumelatise maksmiseks vajalikku sissetulekut. Kolleegium selgitab, et hagejal ei ole tuvastatud püsivat töövõime kaotust ning ajutine töövõimetus ei anna tingimata alust vähendada lapse kasuks väljamõistetud elatist alla miinimummäära. Seejuures ei saa hageja esitatud terviseseisundit puudutavatest tõenditest järeldada, et kostja terviseseisund ei võimaldanud tal
  99. aastal sissetulekut teenida. Kuigi ambulatoorse ja statsionaarse epikriisi (I kd, tl 10–16) kohaselt on hagejal diagnoositud kilpnäärme tsüst, on hageja
  100. jaanuaril 2020 lubatud punktsiooni järgselt heas üldseisundis koju ning soovitati minna edasise ravi planeerimiseks endokrinoloogi vastuvõtule. Hageja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et pärast punktsiooni oli ta terviseseisundi tõttu ajutiselt töövõimetu. Seda ei nähtu ka epikriisis sisalduvast ravisoovitusest. Iseenesest on õige hageja väide, et maakohus on jätnud hageja esitatud patsiendiportaali väljavõtte hindamata, kuid see ei anna alust teha maakohtust erinevat otsust. Hageja esitas kohtule
  101. jaanuari
  102. a menetlusdokumendi lisana 1 väljavõtte patsiendiportaalist (nähtav kohtute infosüsteemis), kuid maakohus on lisanud toimikusse sellest menetlusdokumendist ebaõnnestunud väljaprindi (I kd, tl 164), mistõttu jäi maakohtul lahendit tehes arvestamata ka selles sisalduv teave. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ning lisab toimikusse korrektse väljaprindi (II kd, tl 34). Väljavõtte kohaselt oli perearst väljastanud hagejale
  103. veebruaril 2020 haiguslehe. Selgitust selle kohta, millise haigusseisundi tõttu kirjutas perearst hagejale haiguslehe, ega tõendeid selle kinnituseks, ei ole hageja esitanud. Lisaks on tõendi kohaselt märgitud hageja tööandjaks F OÜ, kuid hageja väitel ta selles äriühingus tegelikult ei töötanud ja sealt tasu ei saanud. Seega ei jäänud hagejal väidetava haigestumise tõttu ka töötasu saamata. Küll on aga hageja saanud haiguslehe ajal riigilt hüvitist. Seega on hageja sissetulek haiguslehe tõttu hoopis suurenenud, mitte ei vähenenud 70%-ni, nagu see oleks juhul, kui töötaja ei saa haiguse ajal töötada. Eeltoodu kohaselt ei kinnita ka see tõend hageja püsivat või pikaajalist ajutist võimetust teenida elatise maksmiseks sissetulekut. 10 2-20-1898 Ka hageja väited selle kohta, et arvestades tööpuudust ja COVID-19 pandeemia olukorda ei saa ta sissetulekut teenida, ei anna alust maakohtu otsust muuta. Hageja pidi kohtule selgitama ja tõendama, kuidas need asjaolud on mõjutanud tema tööotsinguid ja sissetulekuid, ega saanud tugineda paljasõnalistele väidetele ning sellele, nagu oleks üldtuntud asjaolu, et hageja ei suuda tasuvat tööd leida. Iseenesest ei ole TsMS § 231 lg 1 järgi vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks, s.o asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Paraku ei ole kohtul võimalik saada menetlusvälistest allikatest infot selle kohta, kas ja kuidas mõjutas või mõjutab COVID-19 pandeemia või töötuse määr hageja võimalusi tasuvat tööd leida. Hageja ei ole kohtule ka apellatsioonkaebuses selgitanud, kas ja mida ta on ette võtnud selleks, et leida endale võimetekohane enda ja oma laste ülalpidamist võimaldava sissetulekuga töö. Hageja paljasõnaline väide, et ta teenib juhutöödest 500 eurot kuus, ei ole kohtule veenev.
  104. Eeltoodut arvestades jättis maakohus põhjendatult otsuse tegemise ajal kehtinud õigusnormide alusel hageja nõude elatise vähendamiseks rahuldamata ning hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Küll on aga apellatsioonimenetluse ajal alates
  105. jaanuarist 2022 muutunud õiguslik olukord, sh miinimumelatise regulatsioon, mis annab alust rahuldada hagi osaliselt alates
  106. jaanuarist
  107. 13.
  108. Kolleegium selgitab, et
  109. jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  110. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  111. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7– 15 ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 13.
  112. Ringkonnakohus selgitas pooltele, et arvestades kehtivat baassummat ja sellele lisanduvat 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetust, on alates
  113. jaanuarist 2022 miinimumelatis ühele lapsele 213 eurot 44 senti. Kostja nõustus elatise vähendamisega alates
  114. jaanuarist 2022 selle määrani, kuid hageja leidis, et lisaks tuleb arvestada ka päevi, mil laps viibib suhtluskorra alusel hagejaga. Hageja arvutuste kohaselt viibib laps temaga keskmiselt 11 päeva kuus, kostja arvutuste kohaselt 4,4 päeva. Sel põhjusel ei saavutanud pooled ka alates
  115. jaanuarist 2022 elatise suuruse muutmise osas kokkulepet. Harju Maakohtu
  116. juuni
  117. a määrusest tsiviilasjas nr 2-21-435 nähtub, et pärast esialgseid lühiajalisi kohtumisi on hagejal õigus kohtuda kostjaga igal teisel nädalavahetusel Tartus, sh algab kohtumine reede õhtul peale koolipäeva lõppu (mitte hiljem kui kell 17.00, sh viib lapse Tartusse isa) ning laps peab olema tagasi oma elukohas Tallinnas pühapäeva õhtul hiljemalt kell 18.00 (sh toob lapse tagasi Tallinnasse ema). Lisaks on isal õigus kohtuda lapsega suvevaheajal vähemalt kahenädalase katkematu perioodi jooksul ning vanemate kokkuleppe korral ka muudel koolivaheaegadel. Arvestades määratud suhtluskorda, ei viibi kostja ringkonnakohtu hinnangul isa juures aasta jooksul keskmiselt seitse või enam ööpäeva kuus ning seetõttu ei ole alust kohaldada praegusel 11 2-20-1898 juhul PKS § 101 lg-t
  118. Kuna aastas on 52 nädalat, siis viibib kostja isa juures neist pooltel, s.o 26 korda aastas. Seejuures viibib laps isa juures iga kord reede õhtust pühapäeva õhtuni, s.o korraga ligikaudu kaks ööpäeva. Kokku viibib laps suhtluskorra järgi nädalavahetustel isaga 52 ööpäeva aastas (26 × 2 ööpäeva). Kui lisada sellele ka kaks nädalat (14 ööpäeva) suvevaheajast, viibib laps isaga aastas kokku 66 ööpäeva, mis jagatuna 12 kuuga on keskmiselt 5,5 ööpäeva kuus. Seega ka juhul, kui laps veedab vanemate kokkuleppel veel mõned päevad aastas isaga, ei oleks isa ja lapse koosveedetud keskmine aeg kuus 7 või enam ööpäeva. Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus kostja kasuks väljamõistetava elatise suuruse kindlaks PKS § 101 lg-te 3–5 alusel, mis on elatiskalkulaatori andmetel 213 eurot 44 senti, s.o 200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% keskmisest brutokuutasust) – 30 eurot (½ lapsetoetust). Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma, keskmise brutokuupalga ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Ka PKS § 101 lg 2 II alternatiivi kohaselt võib kohus mõista elatise välja muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuna elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, määrab ringkonnakohus, et elatise baassummat (200 eurot) indekseeritakse iga aasta
  119. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (43 eurot 44 senti) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse (60 eurot) muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
  120. Ülaltoodud kaalutlustel rahuldab ringkonnakohus hagi seadusemuudatuse tõttu üksnes alates
  121. jaanuarist 2022 ja sedagi osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  122. Arvestades seda, et maakohus jättis hagi otsuse tegemise ajal kehtinud õigusnormide alusel põhjendatult rahuldamata ning hagi osalise rahuldamise tingis apellatsioonimenetluse ajal aset leidnud seadusemuudatus, aga ka seda, et kostja oli nõus sõlmima alates
  123. jaanuarist 2022 edasiulatuva elatise vähendamiseks seaduses sätestatud miinimummäärani kompromissi samas ulatuses, nagu ringkonnakohus hagi osaliselt rahuldab, kuid hageja keeldus sellest, on põhjendatud jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda.
  124. Kuna ka maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse, ei määra ringkonnakohus neid kulusid uuesti ja jätab ka selles osas maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele menetluskulude hüvitise suuruse kohta märgib kolleegium järgmist. Maakohus ei ole eksinud hagejalt kostja kasuks väljamõistetava menetluskulude hüvitise suuruse määramisel. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu
  125. mai
  126. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Praegusel juhul nähtub maakohtu otsusest, et maakohus kontrollis põhjalikult kostja 12 2-20-1898 esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust, vähendas osaliselt esindajakulusid ja põhjendas oma otsust selgelt ja arusaadavalt. Seejuures ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et maakohus oleks eksinud ajakulu hinnates. Ainuüksi see, et hageja hinnangul peaks kuluma mõne menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, ei anna alust kahelda maakohtu järeldustes. Samuti ei saa pidada põhjendamatuks kostja esindaja tehtud toiminguid seoses Maanteeametile päringu tegemisega. Arvestades seda, et hageja oli vahetult enne kohtumenetlust talle kuuluva sõiduki võõrandanud, ei oleks kostja avaliku päringuga selle kohta teavet saanud. Seetõttu oli ka see toiming põhjendatud.
  127. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 3 ja § 175 lg 1 järgi täiendavalt kindlaks apellatsioonimenetluses hüvitatavad kulud. Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 522 eurot 50 senti. Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 9 tundi 30 minutit, sh maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks 7 tundi 30 minutit ning ringkonnakohtu kirjaga tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks ning koostamiseks 2 tundi. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 55 eurot, mis on tavapärasest juristi tasumäärast madalam. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 522 eurot 50 senti (9,5 tundi × 55 eurot/tund = 522,5 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
  128. Nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis on eeltoodu kohaselt kokku 1607 eurot 60 senti (1085,1+522,5). Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.