1-20-4089/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-4089 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Artur Mäeoru (Mäeorg; 38805130323) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Artur Mäeorg, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Artur Mäeorg tunnistati Rootsi Kuningriigi Ülem-Norrlandi Ringkonnakohtu (Hovrätten för Övre Norrland)
7. oktoobri
8. a otsusega nr B 800-19 süüdi suures koguses narkootilise aine salakaubaveo eest raskendavatel asjaoludel. Kuriteo sooritamise eest mõisteti Artur Mäeorule karistuseks 6 aastat vangistust. Artur Mäeoru poolt toimepandu on kuriteona karistatav ka Eesti Vabariigis ja seda karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi.
9. juulil 2020 tunnistas Harju Maakohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 489¹¹ lg 1 p 1 alusel Artur Mäeoru suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Ülem-Norrlandi Ringkonnakohtu
10. oktoobri
11. a otsusega nr B 800-19 mõistetud vangistuse täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. Harju Maakohus määras, et Artur Mäeorul kuulub tunnustatud kohtuotsuse alusel ärakandmisele 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
12. aprillil 2019 ja lõppeb
13. aprillil
16. juunil 2022 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava Artur Mäeoru ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ja vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
17. Tartu Maakohtu
18. augusti
19. a määrusega jäeti Artur Mäeorg vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt sellised. 3.
20. Täidetud on formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. Artur Mäeorul olemas ka kindel vabanemisjärgne elukoht MTÜ Samaaria Eesti Misjoni Pärnu turvakodus, mis on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. 3.
21. Artur Mäeorul on neli kehtivat kriminaalkaristust, vanglas viibib ta kolmandat korda. Kõik karistused on mõistetud narkootikumide suures koguses käitlemise eest. Praegust karistust kannab Artur Mäeorg Rootsis sooritatud narkokuriteo eest. Eelmise kuriteo pani ta toime Soomes. Kuritegusid on süüdimõistetu sooritanud etteplaneeritult, tahtlikult ning selleks on teda ajendanud nii rahalise kasu teenimise soov kui ka uimastite tarvitamine. Käideldud narkootikumide kogused on ajas kasvanud – eelmise kuriteo puhul 2,5 kg ja käesoleva kuriteo puhul ligikaudu 13 kg amfetamiini. Artur Mäeoru puhul ei saa mööda vaadata ei kuriteo iseloomust ega tema narkootikumide tarvitamise harjumusest. Süüdimõistetu sõnul tarvitas ta esmakordselt narkootikume 13 aastaselt ning viimati
22. aastal. Enda sõnutsi ta esmalt lihtsalt tarvitas narkootikume, kuid siis leidis, et neid võiks ka müüa. Vangla esitatud iseloomustusest nähtuvalt on ta kuriteod enamasti toime pannud kiireks hõlptulu teenimiseks. Süüdimõistetu teadvustab, et töötamine on vajalik õiguskuuleka elu elamiseks, kuid tema hinnangul ei jõua töötamisega piisavalt kiiresti soovitud tulemuseni. Eestis süüdimõistetu ametlikult töötanud ei ole, kuid enda sõnul on teinud tööd Soomes. Enne käesolevat vangistust ta ametlikult tööl ei käinud. Hõlptulu teenimine ja elukvaliteedi tõstmine kuritegelikul teel näitavad tema negatiivset suhtumist töötamisse, mis omakorda ilmestab ükskõikset ja hoolimatut suhtumist teiste isikute heaolusse ja kehtivasse õiguskorda. Artur Mäeorul on kuritegelikku käitumist soodustavad hoiakud ja tema väärtushinnangud ei ole kooskõlas ühiskonnas aktsepteerituga. 3.
23. Iseenesest võib Artur Mäeoru käitumist karistuse kandmise ajal võib pidada heaks. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vanglas viibides on ta omandanud puidupingi operaatori eriala ning on osalenud tööhõives. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, vestelnud negatiivsete hoiakute mõjust igapäevaelule ning täitnud kanepiteemalise töövihiku. Programmide läbiviijate hinnang on positiivne. Samas on ta ka varasemalt läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, millele on sellegipoolest järgnenud tagasilangus ja uued kuriteod. 3.
24. Positiivse asjaoluna saab välja tuua sellegi, et vabanemise korral asub kinnipeetav elama turvakoju, kus tal võimaldatakse osaleda alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis koos majutus- ja nõustamisteenusega. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on Artur Mäeorul vabaduses õde, kellega ta soovib suhteid parandada ning kaks head sõpra, kes on nõus teda materiaalselt aitama. Veel suhtleb ta vanaemaga. Küll aga ei saa antud juhul arvestada lähedaste toetust ja elukoha olemasolu määrava asjaoluna, kuna tal oli eelnimetatud olemas ka kuritegude toimepanemise hetkel. 3.
25. Olgugi, et Artur Mäeorg vabanes eelmisest vangistusest Soomes ennetähtaegselt, pani ta kõigest mõned kuud pärast vabanemist toime uue kuriteo. Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt ei mõtle ta oma tegude tagajärgedele, tegutsemisel keskendub vaid enda jaoks kiirele ja positiivsele tulemusele, alahinnates negatiivseid aspekte. Ta on ka varasemalt avaldanud motivatsiooni muutusteks, kuid seniajani need püsima ei ole jäänud. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et Artur Mäeoru suhtes puudub usaldus, et ta sel korral vabaduses teisiti käituks. 2 MÄÄRUSKAEBUS
26. Tartu Maakohtu
27. augusti
28. a määruse peale esitas määruskaebuse Artur Mäeorg, paludes maakohtu määruse ülevaatamist ja tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetu leiab, et maakohus on teinud kaalutlusvigu, mis on viinud väära otsustuseni. Artur Mäeoru arvates esineb tema suhtes hulgaliselt positiivseid asjaolusid, kuid kohus on tuginenud peaasjalikult vaid toimepandud kuritegudele, jättes samas põhjendamata, milline kinnipidamise aeg siis süüdlase käitumisele mõju avaldaks. Artur Mäeorg on vangistuse jooksul oma elu üle tõsiselt järele mõelnud ning teinud omad järeldused. Viitamine varasematele programmides osalemistele pole asjakohane, sest inimene muutub ajas ja hakkab omandama asju alles siis, kui ta seda tõesti ise tahab. Varasemalt puudus tal püsiv elukoht. Nüüd soovib elama asuda MTÜ Samaaria turvakoju, kus võib elada aasta aega nii, et ei pea mõtlema, mida toob homne päev. Kohtu põhjenduste ja vangla iseloomustuse aluseks on võetud ainult minevikus juhtunu. Praegust olukorda ilmestavad paremini aga hiljuti läbitud sotsiaalprogrammide kokkuvõtted. Ekslik on kasutada Soomes vangistusest vabanemise kohta terminit „ennetähtaegne vabanemine“, kuna sealne karistuse täideviimise ja vabanemise regulatsioon on Eesti omast erinev. Artur Mäeorg nendib, et temas on toimunud fundamentaalsed muutused. Neid ei saa ta tõestada muul moel kui enda käitumisega vanglas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Artur Mäeorg ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
30. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. aprilli
32. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel, tehes kaalutlusvea, mille tõttu on Artur Mäeorg jäänud ebaõigesti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
33. Kaalutlusviga, mis võiks anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks, maakohus kriminaalkolleegiumi hinnangul teinud ei ole. Ei saa eitada, et Artur Mäeorgu on võimalik määruskaebuses toodud viisil iseloomustada ka positiivses võtmes. Tema käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav. Ta osalenud sotsiaalprogrammides, omandanud puidupingioperaatori eriala, läbinud õpingud plaatija erialal ning osalenud majandustöödel. Väärib märkimist, et nii vestluse kui sotsiaalprogrammi läbiviijate hinnang on Artur Mäeoru suhtes olnud igati positiivne.
34. Samas ei kaalu eeltoodu üles Artur Mäeoru ennetähtaegset vabastamist välistavaid aspekte. Kolleegiumi hinnangul on maakohus süüdimõistetu retsidiivsusriski hindamisel igati õigustatult omistanud olulisema tähenduse just neile. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
35. aprilli
36. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Artur Mäeorul on neli kehtivat kriminaalkaristust – kõigil kordadel on teda karistatud suures koguses narkootikumide käitlemise eest. Esimesel korral (Harju Maakohtu
37. jaanuari
38. a otsusega) karistati teda 3 küll vangistusega, kuid see jäeti tingimuslikult kohaldamata. Hirm vanglasse sattumise eest Artur Mäeorgu siiski ei heidutanud. Juba
39. mail 2008 tunnistas Harju Maakohus ta uuesti süüdi narkootikumide suures koguses käitlemise eest. Mainitud kohtuotsusest ilmneb, et suures koguses narkootilisi aineid asus ta omandama juba
40. aasta augustikuust, st vaid paar kuud pärast karistada saamist. Sel korral karistati Artur Mäeorgu reaalse vabadusekaotusega. Järgmised kuriteod sooritas ta välismaal – esmalt Soomes, hiljem Rootsis. Neilgi kordadel karistati teda reaalse vangistusega. Säärane järjepidev ja korduv vanglasse sattumine ilmestab, et varasemad vanglakaristused on osutunud viljatuks. Sestap pole põhjust eeldada, et käesolevgi vangistus võiks olla teda õiguskuulekale teele suunanud. Maakohus on igati õigustatult toonud välja sellegi, et ehkki Artur Mäeorg vabastati Soomes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, pani ta juba mõni kuu pärast vanglast vabanemist toime uue kuriteo. Seega on Artur Mäeorg lasknud vähemalt kahel korral käest võimaluse karistust vabaduses kanda. Sõltumata Soome Vabariigi seadusandluse eripäradest, mille järgi toimub ennetähtaegne vabastamine sisuliselt automaatselt, on tegemist siiski vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Vähetähtis pole seegi, et Artur Mäeoru vanglast vabanemise ja uue kuriteo sooritamise vahele jäi ääretult lühike – kõigest mõnekuuline – ajavahemik. Kuigi minevikusündmusi muuta ei saa, tuleb Artur Mäeoru n-ö aktiivset kuritegelikku karjääri silmas pidades siiski nentida, et kohtu usaldus tema vastu on kadunud: Artur Mäeoru varasem käitumine ei võimalda karta muud, kui seda, et kuritegelik tee ei pruugi tema jaoks olla lõppenud.
41. Puutuvalt kriitikasse vangla tegevuse osas, tuleb selgitada, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses ei hinnata ümber vangla iseloomustuse aluseks olevaid asjaolusid. Kui Artur Mäeorg seal olevate andmete või vangla tegevusega üldises plaanis rahul ei ole, on tal võimalik seda halduskorras vaidlustada.
42. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
43. augusti
44. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4