S § 255 lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõista KarS § 63 lg 1 alusel 5 (viis) aastat vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda kohesele kandmisele kuuluva vangistuse, s.o 6 (kuue) kuu vangistuse aja algust alates Vytautas Kubiliuse Eesti Vabariigile loovutamisest, s.o alates 06.04.
lg 1 ja § 1414 lg-te 1, 2 alusel jätta arestituks Vytautas Kubiliuse vastu esitatud tsiviilhagide täitmise tagamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
lg 3 alusel jätta Vytautas Kubiliuse DNA-ekspertiisist 988 eurot ja jäljeekspertiisist 104,66 eurot, so kokku 1092,66 eurot riigi kanda.
lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Vytautas Kubiliuselt menetluskuluna riigituludesse: kaitsjatasu 1123,20 eurot; ekspertiisikulu 1149,67 eurot; sundraha 1635 eurot. 2
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Vytautas Kubiliusel on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 3907,87 eurot (kolm tuhat üheksasada seitse eurot kaheksakümmend seitse senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 325,66 eurot ja viimasel
lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Vytautas Kubiliuse vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Vytautas Kubilius’t süüdistatakse selles, et tema: koos A. S., E. M.´e, R. G., Ž. S.´e, K. R.´e, D. G.´e, M. S.´e, R. M.´e, K. P.´e, V. A. G.´e, A. I.´e, V. O., D. V.´e, E. K.´e, E. J.´e, A. P.´e, A. Š.´e, S. M.´e ning isikutega, kellele ei ole veel selle kriminaalasja eeluurimisel kahtlustust esitatud, kuulub A. S. poolt juhitud vähemalt alates XXX aastast tegutsevasse enam kui kolmest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega autovargustele spetsialiseerunud kuritegelikku ühendusse, mis on iseseisva struktuurina osa XXX „XXX“ nime all tegutsevast üleriiklikust kuritegelikust 3 organisatsioonist, mille eesmärgiks on sõidukite varguste, s.o KarS §-s 199 lg 2 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemine, saamaks varalist kasu varastatud sõiduautode või nende osade müügist. XXX Vabariigis XXX linnas baseeruva peakorteriga mobiilset kuritegelikku ühendust iseloomustab eelkõige kuritegude toimepanemiskohtade laialdane geograafia, ühenduse liikmete poolt on varastatud sõidukeid XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, samuti toimepandud sõidukivarguste intensiivusus, kuritegude toimepanemisel kasutatud tehnikavahendite komplitseeritus, st kasutatakse mitte ainult mehhaanilisi murdmisriistu, vaid ka spetsiaalseid elektroonilisi abivahendeid sõiduautode avamiseks ja käivitamiseks. Varguse objektiks olnud sõidukeid ei olnud võimalik käivitada ega sõiduki uksi avada ilma sõiduki originaalvõtmeta. Selleks olid kuritegeliku ühenduse juhi poolt eelnevalt soetatud spetsiaalsed seadmed, mida kasutati varastatavate sõiduautode lukustuse ja signalisatsiooni eemaldamiseks ning sõiduautode käivitamiseks. XXX linnas on kuritegelikul ühendusel vähemalt üks autoremonditöökoda, kus varastatud sõidukeid demonteeritakse ja seejärel juba tagavaraosadeks lahti võetuna müüakse XXX või veetakse realiseerimiseks XXX Vabariiki. Mobiilsele kuritegelikule ühendusele omaselt on rangelt fikseeritud ka kuriteo vahetute täideviijate ülesanded sõidukite vargusel ja sihtriigist lahkumisel. Reeglina ei oma XXX värvatud „autojuhid“ kuritegelikku oskusteavet sõidukite avamiseks ja käivitamiseks. Autojuhtide ülesandeks on kas valvata ümbrust, kuni „brigadir“ on sõiduki varguseks kohandatud elektroonilise või mehaanilise tehnika abil käivitanud või abistada „brigadiri“ varguseks kohandatud elektroonilise tehnikaga sõiduki käivitamisel (võtmesignaali otsimine majast), seejärel sõidavad autojuhid varastatud sõiduki roolis varasemalt kokku lepitud kohta XXX Vabariigis. Varastatud autoga sihtriigist lahkumisel liigub kaasa „saateauto“, mis teavitab varastatud sõidukite juhte võimalikust politseikontrollist maanteel ja julgestab sõiduki tehniliste rikete korral ning võimaldab varastatud autode juhtidel vajadusel saateautosse ümber istuda. Reeglina viiakse saateautoga sihtriigist välja ka varguste toimepanemisel kasutatud mehhaanilised ja/või elektroonilised vahendid. Sellist modus operandi-t kasutades minimaliseerib mobiilne kuritegelik ühendus võimalust, et politsei poolt tabatakse oskusteavet valdav „brigadir“ koos kallihinnaliste tööriistadega. Autojuhtide tabamisel on nad kuritegeliku ühenduse poolt aga kergesti asendatavad. Kuritegelikule ühendusele on omane süsteemsete vastumeetmete kasutamine õiguskaitseorganite tegevusele ning on kehtestatud kindlad konspiratsioonireeglid: 1) regulaarselt vahetatakse sõidukeid („saateautosid“), millega sõidetakse XXX varguste toimepanemise sihtriiki. Need sõidukid on välismaiste, sageli XXX registrimärkidega ning ei ole reeglina registripõhiselt seostatavad kuritegusid toime panevate isikutega; 2) sihtriigist varastatud sõidukitel vahetatakse esimesel võimalusel peale varguse toimepanekut ära sõiduki registrimärgid, et välistada varastatud sõiduki piiriületamiste automaatset fikseerimist ja/või muul moel politsei poolt tabamist; 3) politsei ja turvafirmade poolt paigaldatud jälgimisseadmete töö segamiseks on saateautod varustatud spetsiaalsete segajate või summutajate ehk nn „jammer-itega“; 4) omavahelise side pidamiseks sihtriikides on muretsetud mobiiltelefonid ja kõnekaardid, mida ei ole võimalik siduda konkreetse isikuga; 5) ühenduse liikmetel on keelatud sihtriigis kasutada maksekaarte kütuse ja toidu muretsemiseks, samuti välditakse ööbimisi majutusasutustes, kus isikuandmeid fikseeritakse. A. S. poolt juhitava kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb järgida järgmisi väljakujunenud reegleid ja vaikimisi kehtinud kokkuleppeid: 4 1) kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb organisatsiooni osana alluda kuritegeliku ühenduse tahtele; 2) kuriteoskeemid on kuritegeliku ühenduse poolt üles ehitatud põhimõttel, et üksikkuritegude avastamine ega ühenduse üksikute liikmete tegevusest kõrvale jäämine ei mõjuta oluliselt ühenduse edasi toimimist; 3) kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb täita kuritegelikus ühenduses kindlaksmääratud konspiratiivset suhtlemiskorda. Korraldusi antakse ja otsuseid edastatakse kõrgemal positsioonil oleva liikme kaudu madalamal positsioonil olevale isikule, st kõigil kuritegeliku ühenduse liikmetel ei ole lubatud vahetult suhelda selle juhiga; 4) kuritegelikus ühenduses kehtib vaikimiskohustus, st ebaseaduslikku käitumist tuleb hoida salajas, oma tegevust tuleb alati konspireerida ning politsei poolt kinnipidamisel „autojuhid“ peavad eitama igasugust seost „brigadiri“ ja kuritegeliku ühendusega; 5) kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb varguste toimepanemise sihtriigis fikseerida pidevalt kallite sõidukite margid ja asukohad, milline teave antakse edasi ühenduse juhile, tulevaste varguste organiseerimiseks. Kirjeldatud kokkulepete ja reeglite kaudu tunnevad kuritegeliku ühenduse liikmed end kuritegeliku ühenduse osana ja omavad tugevat sidet teiste kaasliikmetega. Selliselt kannab kuritegelik ühendus püsivat ja järjepidevat iseloomu. Kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb täita järgmisi ülesandeid. A. S.: 1) vastutab „XXX“ nime all tegutseva XXX kuritegelikus struktuuri juhtide ees pideva, kriminaalse tulu laekumise eest autovarguste toimepanemise teel; 2) esindab enda kuritegeliku ühenduse liikmeid probleemide korral teiste kurjategijatega; 3) kehtestab konspiratsioonreeglid kuritegude ettevalmistamisel ja toimepanemisel varustab kuritegude täideviijaid sõidukite varguseks vajalike mehhaaniliste ja elektrooniliste tehnikavahenditega; 4) määrab kuritegude toimepanemise aja ja riigi; 5) korraldab XXX varastatud sõidukite peitmise ja realiseerimise; 6) korraldab brigadiride tasustamise kriminaalse tulu arvelt; 7) määrab rahalisi karistusi kinnipidamisel politsei poolt ära võetud tehnikavahendite eest ja korraldab kuritegelikus ühenduses kehtestatud reeglite rikkumise eest füüsilisi karistusi; 8) tagab ühenduse „brigadiridele“ õigusabi ja rahalise toetuse kinnipidamiskohtades, eesmärk on hoida ühenduse heaolu nimel kuritegusid toimepannud isikuid lojaalsena. Kinnipidamisasutusse sattunud isikute rahaline toetamine toimub konspireeritult selliselt, et ei oleks võimalik antud tegevust seostada A. S.. „Brigadiri“ ülesanne kuritegelikus ühenduses on: 1) XXX Vabariigist varguse toimepanemiseks „autojuhtide“ värbamine; 2) autojuhtide varustamine vajamineva tehnikaga (ajutiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonid, SIM-kaardid, navigatsiooniseadmed, sõidukite registreerimisnumbrid); 3) „saateautoga“ autojuhtide vedamine kuriteo sihtriiki; 4) sihtriigis varguseks sobivate autode välja valimine, varguseks välja valitud sõidukite käivitamine selleks kohandatud tehnika abil; 5) varastatud autode sihtriigist XXX Vabariiki toimetamise julgestamine „saateautoga“; 6) ühenduse juhi poolt saadud kriminaalse tulu arvelt autojuhtide tasustamine. „Autojuhi“ ülesandeks kuritegelikus ühenduses on: 1) „brigadiri“ abistamine varguseks välja valitud sõidukite käivitamisel selleks 5 kohandatud tehnika abil; 2) varastatud sõidukitel numbrimärkide vahetamine; 3) varastatud autode sihtriigist XXX Vabariiki toimetamine. Kuritegelikku ühendusse kuuluvad vähemalt järgmised liikmed: „Brigadirid“ – A. S., R. G., Vytautas Kubilius, K. R., A. I., E. K. ning „autojuhid“ – E. M., Ž. S., M. S., R. M., D. G., K. P., V. A. G., V. O., D. V., E. J., A. P., S. M. ning A. Š. Kuritegeliku ühenduse liikmed täidavad kuritegelikus ühenduses kindlaksmääratud rolle järgmiselt: R. G. oli kuritegeliku ühenduse üheks juhtfiguuriks ning on olnud A. S. lähim abiline ja partner, ta tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „brigadirina“ vähemalt XXX. a augustist kuni XXX. a, mil ta peeti XXX XXX kinni sõiduki XXX varguse toimepanemiselt. Lisaks tavapärastele „brigadiri“ ülesannetele oli R. G. ülesandeks ka varastatud sõidukitele hoiukohtade otsimine ning varastatud sõidukite müümine, varuosadeks lammutamine või muu realiseerimine kas ise või värvatud isikute kaudu. Ž. S. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ alates vähemalt XXX. a augustist kuni XXX. a novembrikuuni. E. M. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ XXX. a augustis. K. R. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „brigadirina“ vähemalt XXX. a augustikuus. Vytautas Kubilius tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „brigadirina“ vähemalt XXX. a augustist kuni XXX, mil ta peeti kinni XXX politsei poolt. M. S. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ alates vähemalt XXX. a augustist kuni XXX. a, mil ta peeti kinni XXX sõiduki XXX varguselt. R. M. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ alates vähemalt XXX. a augustist kuni XXX. a, mil ta peeti kinni XXX sõiduki XXX varguselt. D. G. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ alates vähemalt XXX. a algusest kuni XXX. a, mil ta peeti kinni XXX eelnevalt XXX varastatud sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX juhtimiselt. A. I. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „brigadirina“ alates vähemalt XXX. a veebruari algusest kuni XXX. a, mil ta peeti kinni XXX XXX eelnevalt XXX varastatud sõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX julgestamiselt „saateautoga“. K. P. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ vähemalt alates XXX. a veebruari algusest kuni tema kinnipidamiseni XXX. a XXX XXX lähedal XXX linnas XXX. a XXX varastatud sõiduki XXX juhtimiselt. V. O. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ vähemalt alates XXX. a novembrikuust kuni XXX. a, mil ta peeti kinni XXX XXX eelnevalt XXX varastatud sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX juhtimiselt. Lisaks tavapärastele „autojuhi“ ülesannetele oli V. O. ülesandeks ka varastatud sõidukite hoiustamine oma elukoha hoovis. XXX. novembril XXX. a leiti tema koduhoovilt eelnevalt XXX Vabariigist XXX XXX asuva korterelamu juurest varastatud sõiduk XXX reg-nr XXX. V. A. G. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ vähemalt alates XXX. a maikuust kuni tema kinnipidamiseni XXX. a XXX eelevalt XXX varastatud sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX juhtimiselt. A. S. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus alates vähemalt XXX. a augustist kuni XXX. a autojuhina, mil ta peeti kinni XXX eelnevalt XXX varastatud sõidukiga XXX ja „brigadirina“ alates XXX. a detsembrist kuni kinnipidamiseni XXX. a XXX „saateautoga“ XXX reg-nr XXX seoses XXX registreerimismärgiga XXX vargusega. 6 D. V., tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ vähemalt alates XXX. a juunikuust kuni tema kinnipidamiseni XXX. a XXX varastatud sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX juhtimiselt. E. K. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „brigadirina“ vähemalt alates XXX. a algusest kuni tema kinnipidamiseni XXX. a, mil ta peeti kinni XXX eelnevalt XXX varastatud sõiduki XXX registrimärgiga XXX julgestamiselt „saateautoga“, sõidukit juhtis E. J.. A. P. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ vähemalt alates XXX. a aasta algusest kuni tema kinnipidamiseni XXX. a XXX eelnevalt XXX varastatud sõiduki XXX registrimärgiga XXX juhtimiselt. E. J. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ vähemalt alates XXX. a algusest kuni tema kinnipidamiseni XXX. a XXX eelnevalt XXX varastatud sõiduki XXX registrimärgiga XXX julgestamiselt „saateautoga“, sõidukis viibis ka E. K.. S. M. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ XXX aasta jaanuarikuus. A. Š. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus vähemalt alates XXX aasta jaanuarikuust, kui võttis XXX XXX linnas XXX asuvas tööstuskompleksis „brigadirilt“ A. S.´elt vastu XXX XXX linnast varastatud sõiduki XXX registrimärgiga XXX. A. Š.´e ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli varastatud sõidukite vastu võtmine, hoiustamine, demonteerimine ning demonteeritud osade pakendamine konteineritesse. Kuritegeliku ühenduse tegutsemise ajal alates vähemalt XXX. aasta augustist kuni XXX pandi XXX Vabariigi territooriumil toime 20 sõiduki vargust ja 10 sõiduki varguse katset, millega teeniti kuritegelikku tulu kokku vähemalt 269 305,73 eurot.
lg 1 p 3 alusel on Vytautas Kubilius’e poolt tasumisele kuuluvateks menetluskuludeks ekspertiisikulud summas kokku 1149,67 eurot: 12.10.2017 DNAekspertiisi nr XXX 2964 eurosest maksumusest 988 eurot. (kohtuotsusega nr 1-21-7393 on antud ekspertiisi maksumusest A. S. välja mõistetud 988 eurot); 22.03.2019 jäljeekspertiisi nr XXX 314 eurosest maksumusest 104,67 eurot. (kohtuotsusega nr 1-21-7393 on antud ekspertiisi maksumusest A. S. välja mõistetud 104,67 eurot); 13.05.2022 DNA-ekspertiisi nr XXX kulu 57 eurot.
lg 3 alusel jätta riigi kanda: 12.10.2017 DNA-ekspertiisi nr XXX 2964 eurosest maksumusest 988 eurot; 22.03.2019 jäljeekspertiisi nr XXX 314 eurosest maksumusest 104,66 eurot.
lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi Aivar Kellole määratud tasud 1123,20 eurot. Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral
lg 1 p 1 järgi kaasnev sundraha on 1635 eurot.
lg 1 p-de 3, 4, 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Vytautas Kubiliuselt riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 3907,87 eurot. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid: 1) kannatanu V. B.´i tsiviilhagi summas 700,77 eurot A. S. ja Vytautas Kubiliuse vastu – V. B., XXX, XXX, arveldusarve nr XXX; 2) kannatanu H. R. tsiviilhagi summas 511,74 eurot A. S. ja Vytautas Kubiliuse vastu – H. R., XXX, XXX, arveldusarve nr XXX; 3) kannatanu K. K. tsiviilhagi summas 180 eurot A. S. ja Vytautas Kubiliuse vastu – K. K., XXX, XXX, arveldusarve nr XXX; 4) kannatanu M. K. tsiviilhagi summas 295 eurot A. S. ja Vytautas Kubiliuse vastu – M. K., XXX, XXX, arveldusarve nr XXX. Hagide eest vastutavad solidaarselt isikud, kelle vastu need on esitatud. Vytautas Kubilius tunnustab nimetatud hagisid ja on nõus need hüvitama. Vytautas Kubilius nõustub, et tsiviilhagid täidetaks Tartu Maakohtu 10.05.2022. a määrusega arestitud rahaliste vahendite arvelt, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole Swedbank EE932200221023778606 (viitenumber 3100082116, selgitus Lõuna prefektuur, 10 17260100080, Vytautas Kubilius). Arestitud rahasumma tuleb jätta tsiviilhagide tagamiseks arestituks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Vytautas Kubilius aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest. Vytautas Kubilius taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Vytautas Kubilius süüdi tunnistada KarS § 255 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning mõista neile karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav Vytautas Kubilius võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanute V. B., H. R., K. K. ja M. K. poolt esitatud tsiviilhagid õigeks. Lisaks sellele on Tartu Maakohtu
lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisi tegemiseks makstud tasu summas 2242,33 eurot,
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 1123,20 eurot ja
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt
lg 1 p-le 1 esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1635 eurot (alates
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vytautas Kubilius taotleb väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. 11 Kohus leiab, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käib Vytautas Kubiliusele, arvestades asjaolu, et ta kannab käesoleval hetkel vanglakaristust ja tal tuleb hüvitada suured tsiviilhagid, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Vytautas Kubiliuse varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta ekspertiisitasudest 1092,67 eurot riigi kanda.
lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Vytautas Kubiliuselt ekspertiisitasu 1149,67 eurot, kaitsjatasu 1123,20 eurot ja sundraha 1635 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 3907,87 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.