KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 17.juuni 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 1-21-8627 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär L

§ 121

lg 2 p 3,

§ 199

lg 2 p-de 5, 9 ja

§ 266

lg 2 p 1 järgi.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Raimo Schmidtile liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust 2 aastat 3 kuud vangistust ühe kolmandiku võrra ja Raimo Schmidtile mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Käesoleval ajal kannab Raimo Schmidt karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 31.08.2021 ja lõpp 28.02.2023. 27.05.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Raimo Schmidti isikliku toimiku, otsustamaks Raimo Schmidti vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta Raimo Schmidti ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Raimo Schmidt soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Raimo Schmidti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Raimo Schmidt kannab vanglakaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. Vastavalt

§ 76

lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Raimo Schmidt on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud

§-s 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamuse ja R.Schmidti kirjaliku avaldusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt esitatud dokumente, leiab, et Raimo Schmidt tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta 2 2

§ 76

lg 4 kohaselt välistavad Raimo Schmidti ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt Raimo Schmidtil distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad õde ja elukaaslane oma pojaga. Ennetähtaegse vabanemise korral saab Raimo Schmidt elama minna elukaaslase juurde aadressile xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx. Lähtuvalt vangistusseaduse §-st 16 lg 1 ei ole Raimo Schmidtile koostatud individuaalset täitmiskava. Tartu Vangla andmetel 20.05.2022 seisuga on Raimo Schmidtil tasumata nõudeid summas 5261 eurot ja vabanemisfondis raha ei ole. Raha on R. Schmidtile kandnud vanglasisesele arvele C. - A. T. . Vabanedes puudub Raimo Schmidtil töökoht, kuid on tal võimalik saada töövõimetuspensioni. Kohus peab positiivseks, et Raimo Schmidt on vanglas õiguskuulekalt käitunud ning omab lähedaste toetust, elukohta ning regulaarset sissetulekut töövõimetuspensioni näol vabaduses. Eeltoodu räägib tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt. Kuigi süüdimõistetu pole osalenud üheski sotsiaalprogrammis ega muus kinnipeetavatele pakutavas tegevuses, pole käesoleval juhul see tingitud süüdimõistetust. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Raimo Schmidti positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest nähtub, et Raimo Schmidtil on käesoleval ajal kolm kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 10.01.2018 otsusega karistati R.Schmidti

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ja

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikult R.Schmidti kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 23.04.2018 otsusega on Raimo Schmidt süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi ( 21 kuriteoepisoodi) ja karistatud 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega. Tartu Maakohtu 20.07.2018 määrusega suurendati

§ 65lg 2 alusel R.

Schmidtile Tartu Maakohtu 23.04.2018 otsusega mõistetud karistust 1 aasta 7 kuud ja 22 päeva vangistust Tartu Maakohtu 10.01.2018 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 19 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 7.02.2022 otsuse sisust nähtub, et vaid 9 kuud pärast vanglast vabanemist pani Raimo Schmidt toime uued kuriteod. Seega on Raimo Schmidt varasemalt vangistuses viibinud. Vangla iseloomustuses on märgitud ja seda ei vaidlustanud kohtuistungil ka süüdimõistetu ise, kannab ta reaalselt vangistust kümnendat korda. Seega on Raimo Schmidt olnud kuritegelikult väga aktiivne. Vaatamata korduvalt vangistuses viibimisele on süüdimõistetu jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on Raimo Schmidt näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Samuti on vangla kinnitusel süüdimõistetu vastu suures summas rahalisi nõudeid (5261 eurot), mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. Seda eriti asjaolu valguses, et Raimo Schmidt on varem toime pannud ka varavastaseid süütegusid. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on 3 3