Obsah (5)

§ 76§ 424§ 65§ 75§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8939 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidl

§ 76

lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu F.E (F.E; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu
2. novembri 2016 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu F.E kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi määruskaebus jätta rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaat Otto Preemile süüdimõistetu F.E-le määratud korras kaitse teostamise eest.
5. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu F.E kanda. Süüdimõistetu F.E tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 29.10.2015 otsusega kokkuleppemenetluses karistati F.E

§ 424

järgi 6 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.08.2014 otsusega F.E-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 kuud vangistust, ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust. 1.1. Tartu Maakohtu 28.04.2016 määrusega vabastati F.E Tartu Maakohtu 29.10.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilisele valvele allutamisega.

§ 76

lg 5 alusel määrati F.E-le katseajaks 6 kuud ning allutati ta käitumiskontrolli nõuetele kuni katseaja lõpuni, mis hakkas kulgema alates kohtulahendi jõustumisest. F.E suhtes kohaldati elektroonilist järelevalvet kestusega 3 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. Katseajal kohustati F.E järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi elukohaga XXX .

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 8, 9 alusel määrati F.E-le katseajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi; otsida endale töökoht või võtta end töötuna Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2 nädala jooksul alates tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemisest; osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis ning alluda elektroonilisele valvele. 1.

1. 02.11.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande F.E suhtes ettepanekuga pöörata F.E-le mõistetud karistus täitmisele, sest süüdimõistetu ei suuda kinni pidada kohtuotsusega määratud lisakohtustest mitte tarvitada alkoholi, läbida sotsiaalprogramm ning täita õigeaegselt käitumiskontrolli nõuet ilmuda määratud ajal registreerimisele. Süüdimõistetu ei suhtu kohusetundlikult talle määratud lisakohustuste täitmisesse. 1.
2. Tartu Maakohtu 15.11.2016 määrusega kohaldati F.E suhtes sundtoomist 21.11.2016 istungile, kuna süüdimõistetu jättis mõjuva põhjuseta istungile ilmumata. Nimetatud ajaks süüdimõistetut tabada ei õnnestunud. 1.
3. Tartu Maakohtu 21.11.2016 määrusega kuulutati F.E tagaotsitavaks ning määrati tema tabamisel tõkendiks vahistamine. Maakohtu määrus ja määruskaebus
4. Tartu Maakohtu 30.11.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati

§ 76

lg 7 alusel täitmisele F.E-le Tartu Maakohtu 29.10.2015 otsusega mõistetud kandmata karistus, s.o 5 kuud 8 päeva vangistust. 2.

1. Erakorralise ettekande kohaselt on F.E korduvalt tuvastatud alkoholijoove. Ta eemaldas omavoliliselt elektroonilise valve jalavõru ning ei informeerinud sellest kriminaalhooldajat. Ka edaspidi jättis isik sageli valvekeskusele helistamata, kui jõudis planeeritud ajagraafikust erineval ajal koju. Alates 30.08.2016 ei tulnud isik õigeaegselt enam plaaneritud registreerimistele. Ka ei osalenud F.E joobeseisundis sõidukit juhtinud isikutele mõeldud sotsiaalprogrammis. 31.10.2016 ei saanud kriminaalhooldusametnik isikuga telefoni teel kontakti. F.E on seega rikkunud käitumiskontrolli nõudeid mitmel erineval viisil. Muu hulgas on ta rikkunud kohustust, mida saab lugeda tema varasemat elu silmas pidades eriti oluliseks: alkoholijoobes kuriteo toime pannud süüdimõistetu on tarvitanud hoolimata vastavast keelust alkoholi. Sealjuures on ta seda teinud korduvalt. Ei ilmne ühtegi alust, mille tõttu saaks pidada rikkumisi aktsepteeritavateks. Näiteks ei ole jalavõru eemaldamine vabandatav sellega, et võru hakkas soonima: F.E oleks saanud väidetavast soonimisest teavitada kriminaalhooldusametnikku, kes oleks sellele murele kindlasti lahenduse leidnud, selmet ise võru eemaldada. 2.
2. Maakohus leidis, et F.E katseaja pikendamisel ei ole mõtet. Tuleb nõustuda kaitsjaga, et pikendamine võiks tulla kõne alla vaid juhul, kui süüdlane läbib alkoholismivastase ravi. Samas leidis maakohus, et seegi ei aitaks, sest alkohol on üksnes osa F.E probleemist. Peamine probleem on selles, et F.E ei saa päriselt aru, mida kriminaalhooldus tähendab. F.E peab primaarseks töö tegemist ja raha teenimist. Ta eeldab, et sellega tegeleb ta kõigepealt ja kui aega jääb, siis võib ka seoses kriminaalhooldusega üht-teist teha. Selgelt näitab F.E suhtumist ka tema arusaam alkoholist: hoolimata alkoholi tõttu kuriteo toimepanemise eest karistada saamisest ja alkoholi tarvitamise keelust 2 leiab F.E, et aeg-ajalt võib ta ikka juua. Seega ei hooli F.E riigi ettekirjutustest ja alkoholismi ravi teda neist hoolima ei paneks. 2.
3. Maakohus ei nõustu kaitsjaga, et kuivõrd F.E ei pannud kriminaalhoolduse kestel toime uut kuritegu, ei tohiks tema karistust täitmisele pöörata. Kui see loogika kehtiks, võiks süüdimõistetud sama hästi kui alati erinevaid nõudeid rikkuda: nii kaua, kuni nad ei soorita kuritegu, ei saaks nende karistust täitmisele pöörata. Kriminaalhoolduse eesmärk ei ole maakohtu meelest ainult uute kuritegude vältimine. 2.
4. Tartu Maakohtu 29.10.2015 otsusega mõisteti isikule liitkaristuseks 11 kuud vangistust. Isiku karistusaeg algas 23.11.
5. 28.04.2016 määrusega vabastati F.E aga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ta vabanes vanglast 16.05.2016, mil algas ka tema katseaeg. Seega oli süüdimõistetu enne vabanemist kandnud oma 11 kuulisest vangistusest ära 5 kuud 22 päeva vangistust ning seega on ärakandmata karistuse pikkuseks 5 kuud 8 päeva vangistust.
6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. F.E maakohtu lahendiga ei nõustu. Kaitsja toetab süüdimõistetu poolt katseaja pikendamise taotlust

§ 74lg 4 alusel.

17.10.2016 ei saanud F.E täita kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, kuna 15.10.2016 toimetati ta Valga arestimajja ja see vältas ka 17.10.

1. Vaatamata sellele on talle seda rikkumist ette heidetud. Uut kuritegu süüdimõistetu toime pannud ei ole, sest väidetavalt on tema suhtes kriminaalmenetlus nr 16282000453 lõpetatud. Lisaks märgitakse määruskaebuses, et katseaeg lõppes F.E 16.11.
2. F.E on valmis alluma lisakohustusena alkoholivastasele ravile. Seega oleks

§ 74lg 4 kohaldamine igati asjakohane.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
2. Tartu Maakohus on õigustatult leidnud, et kuna F.E ei ole järginud talle pandud kohustust alluda elektroonilise valvele, keeldu mitte tarvitada alkoholi, osaleda sotsiaalprogrammides ja kohustust käia registreerimas, tuleb

§ 76lg 7 kohaselt pöörata täitmisele F.E-le mõistetud karistuse ärakandmata osa.

Arvestades talle antud korduvaid võimalusi kanda karistust vabaduses, tehtud hoiatusi ning nende kordade ebaõnnestumisi, ei ole kohus veendunud, et käesolevalt oleks tegemist teistsuguse olukorraga ning kriminaalhooldus suudaks karistuse lõpuni mööduda edukalt. Ka määruskaebuses ei ole antud selliseid selgitusi, mis õigustaksid süüdimõistetu poolt toime pandud rikkumisi. Teise astme kohus on samuti seisukohal, et käesoleval ajahetkel puudub võimalus

§ 76

lg 7 alusel määrata alternatiivselt süüdimõistetule täiendavaid kohustusi või pikendada käitumiskontrolli aega, sest varasemalt antud võimalused ei ole ennast õigustanud ning käesoleval ajal on F.E-le määratud käitumiskontrollinõuded kogu katseaja ulatuses. Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks kaitsja korduvad viited

§ 74lg 4 kohaldamise võimalikkusele.

F.E vabastati ennetähtaegselt mõistetud vangistusest ning nimetatud olukorras kontrollnõuete mittetäitmist reguleerib

§ 76

lg 7, mitte

§ 74lg 4.

Tegemist ei ole karistustest tingimisi vabastamisega. Väide, et F.E suhtes lõpetati kriminaalmenetlus ei õigusta ega välista muid käitumiskontrolli ajaks pandud nõuete rikkumisi. 17.10.2016 arestimajas viibimine ei õigusta ka 24.10.2016 F.E poolt sotsiaalprogrammis mitteosalemist. 3 Määruskaebuses ei ole välja toodud sedavõrd kaalukaid ja tõsiseltvõetavaid sisukohaseid asjaolusid, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise ning asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. 6.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega ning Riigikohtu praktikaga tutvumisest 1 pooltunni ulatuses ning määruskaebuse koostamisest 2 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus tervikuna selles ulatuses ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu ning maakohtu seisukohtade ülekordamist on põhjendatud rahuldada taotlus määruskaebuse koostamise osas 1 pooltunni ulatuses. Kokku kuulub kaitsjatasutaotlus rahuldamisele summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb F.E hüvitada O. Preemi kaitsjatasu 48 eurot. 7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30.11.2016 määruse muutmata ning süüdimõistetu F.E kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Aarne Sarjas