Obsah (7)

§ 76§ 78§ 75§ 424§ 65§ 120§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprillil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-8939 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi

§ 76

lg 5 alusel määrata K.A-le katseajaks 6 (kuus) kuud, ning allutada ta käitumiskontrolli nõuetele kuni katseaja lõpuni.

§ 78p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

Kohaldada K.A suhtes elektroonilist järelevalvet kestusega 3 (kolm) kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. 1 Katseajal on K.A kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p-de 2, 4, 8, 9 alusel määrata K.A-le katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi;

1. otsida endale töökoht või võtta end töötuna Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemisest;
2. osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis;
3. alluda elektroonilisele valvele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohus karistas K.A 29.10.
4. a otsusega

§ 424

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 11 kuud vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.08.

1. a otsusega mõistetud 5 kuu pikkuse vangistuse võrra. Kohtuotsus jõustus 14.11.
2. a. K.A kannab karistust veel Tartu Maakohtu 28.08.
3. a otsuse alusel, mil kohus karistas teda

§ 424järgi 5 kuu pikkuse vangistusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 23.11.

1. a ja lõppeb 23.10.
2. a. K.A ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega avanes 23.03.
3. a, olles ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. K.A andis nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab K.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 2 Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et vabanemisel on K.A olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. XXXX juhatuse liikme T.H. sõnul on nad nõus K.A uuesti tööle võtma. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub K.A tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu K.A selgitas, et soovb vanabeda elektroonilise valve alla ja minna tööle. Ta on aru saanud, et alkoholijoobes ei tohi autorooli istuda. Kohtuniku seisukoht K.A kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib

§ 76

lg 1 p 1 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega K.A on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning rohkem kui neli kuud. Samuti andis K.A nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on K.A elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteriomanik T.P. ning korteris elavad S.B. ja M.F. andsid nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. Kohus arvestab

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.A on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Praegu kannab ta karistust kahe kohtuotsuse alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis olles. Varasemad kaks karistust on kustunud. Need on teiseliigilised, mõistetud 2004. a KrK § 186 järgi ja 2007. a

§ 120järgi.

K.A on vabanemisel olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Samuti on tal vabanemisel olemas töökoht XXXX, mida kinnitas ettevõtte juhatuse liige T.H.. Tema vastu on nõudeid 19.02.

1. a seisuga 442 eurot. Vabanemisfondis on tal 10 eurot. Varasemalt on ta olnud pidevalt tööga hõivatud. Vaatamata väikestele sissetulekutele on ta majanduslikult toime tulnud. Alates 31.01.
2. a töötab kinnipeetav vangla tööhõives majandusabitöödel koristajana. Suhted lähedastega on head. Seega on K.A olemas kõik eeldused, et edukalt vabaduses toime tulla ning edaspidi vältida uute kuritegude toimepanemist. 3 Tartu Vangla hindab kuriteo toimepanemise tõenäosuse madalaks – uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 14% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 23%. Vangistuse kestel ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. K.A on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud kahel korral – Tartu Maakohtu 12.12.
3. a otsuse alusel ja Tartu Maakohtu 28.08.
4. a otsuse alusel. Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole kummaski kriminaalasjas esitatud erakorralisi ettekandeid. Seega ei ole K.A olnud probleeme kriminaalhoolduse läbimisega. K.A on vangistuses viibinud 5 kuud ning kohtu hinnangul on tegemist piisava ajaga, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Kohus leiab, et karistuse mõistmise eesmärke on K.A suhtes võimalik edaspidi täita vabaduses tema määramisega kriminaalhooldusele. Kriminaalhoolduse ajaks määratud kohustused aitavad tal edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest ning vältida sellga ka uute kuritegude toimepanemist. K.A põhiliseks riskiteguriks on alkoholi tarvitamine. Olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani ta katseajal toime uue samasuguse kuriteo. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski maandada, tuleb talle määrata kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Samuti tuleb tal asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele ning allutada elektroonilisele valvele, millise nõusoleku on ta andnud. Kuna K.A on toime pannud tahtlikud teise astme kuriteod, on võimalik talle

§ 751lg 3 p 1 alusel määrata elektrooniline valve kestusega 1-6 kuud.

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt pakutud 3 kuud on piisav aeg, mille jooksul on K.A rangelt kontrollitud tingimustes võimalus näidata, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt.

§ 76

lg 5 esimene lause sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. K.A karistuse kandmise aeg lõpeb 23.10.2016. a. Seega tuleb katseajaks määrata 6 kuud. Süüdlane allutatakse

§ 76

lg 5 teise lause alusel katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et K.A tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Ingeri Tamm kohtunik 4