1-17-1808/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-1808 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Meelika Aava Kriminaalasi G.J-i süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. aprilli 2017.a. otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav G.J Silver Reinsaar Süüdistatav G.J (ankeetandmed toimikus) Prokurör Jürgen Hüva Asenduskaitsja Silver Reinsaar ja tema kaitsja RESOLUTSIOON
3. Jätta G.J-i ja tema asenduskaitsja Silver Reinsaare apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
4. Määrata Clarus Advokaadibüroole seoses vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt G.J-ile asenduskaitsjana apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 96 (üheksakümmend kuus) eurot (sh käibemaks).
5. Välja mõista G.J-ilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 96 (üheksakümmend kuus) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse G.J-ile eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. aprilli 2017 otsusega mõisteti G.J süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja teda karistati vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti G.J-i poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o
8. kuni
9. november 2016, s.o 2 päeva karistusest kantuks ja kandmata karistuseks jäi vangistus 5 kuud ja 28 päeva. Karistusaja alguseks loeti
10. märts
11. Otsusega määrati, et tõkendina kohaldatud vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. Sama otsusega mõisteti G.J-ilt välja sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 216 eurot ning teda kohustati tasuma neid kulusid 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt summas 76,75 eurot.
12. Apelleeritud, s.o karistuse mõistmise, osas olid maakohtu otsuse motiivid kokkuvõtlikult järgmised. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse KarS § 56 lg-tes 1 ja 2 kohaselt kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. Samuti viitas maakohus, et KarS § 121 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud ning kergendava asjaoluna võttis maakohus arvesse G.J-i süü osalist tunnistamist istungil. Süüd suurendavana võttis maakohus arvesse, et G.J-i tegu ning kannatanule tekitatud tervisekahjustused ei olnud kerged. Lisaks viitas maakohus, et G.J on korduvalt karistatud, sh korduvalt isikuvastaste kuritegude eest, samuti on teda karistatud reaalse vangistusega. Maakohtu hinnangul kinnitavad tema karistusandmed, et kuritegelik käitumine on muutunud G.J-i elustiiliks. Viimati karistati G.J Harju Maakohtu
13. veebruari 2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning liitkaristusena mõisteti vangistus 7 kuud ja 27 päeva, millise kandmiselt vabanes ta
14. oktoobril
15. Uus kuritegu on toime pandud vähem kui kuu möödudes. Samuti viitas maakohus, et G.J on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid temale samuti isikuvastase kuriteo toimepanemise eest mõistetud tingimisi vangistuse katseajal, mis pöörati täitmisele. Maakohus viitas, et tunnistaja A ütlustest nähtuvalt tarvitab G.J pidevalt alkoholi ning ka kuriteo toimepanemise ajal oli ta alkoholijoobes. Lisaks puudub G.J sissetulek. Maakohus leidis G.J iseloomustavate andmete põhjal, et ei ole põhjendatud karistada teda rahalise karistusega ning samuti ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Maakohtu hinnangul tuleb eripreventiivsetel kaalutlustel karistada V. Alekskerovit sanktsiooni alammäärast veidi pikema reaalse vangistusega, s.o vangistusega 9 kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses vähendas maakohus KrMS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. APELLATSIOONID
16. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema asenduskaitsja advokaat Silver Reinsaar. 2 3.
17. Süüdistatav taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas, paludes karistusena mõistetud vangistuse ülevaatamist ringkonnakohtu poolt ning selle asendamist elektroonilise valvega. 3.
18. Kaitsja taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ning palub süüdistatav karistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Kaitsja hinnangul õigustavad kuriteo asjaolud süüdistatava karistuse individualiseerimist, kuna käitumiskontrolli korral on süüdistatavale võimalik määrata erinevaid lisakohustusi, mis aitavad maandada G.J-iga seotud riske. Kuna maakohus pidas peamiseks põhjuseks alkoholi, miks süüdistatav ei sobi kriminaalhoolduse alla, siis on võimalik seada talle vastav keeld KarS § 75 lg 2 p 2 alusel ning allutada ta elektroonilisele valvele, mis raskendab tal alkoholi kätte saamist. Kaitsja arvates saaks ka teiste KarS § 75 lõikes 2 nimetatud lisakohustuste puhul (eriti p-des 5, 7 või 8 märgitu korral) märkimisväärselt vähendada uue kuriteo toimepanemise riske. Kui G.J vabaneb vangistusest, siis puudub riigil mis tahes võimalus teostada tema üle järelevalvet ning võimalused tema õiguskuulekuse tagamiseks on väiksemad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Kriminaalkolleegium, hinnanud apellatsioonide argumente ja taotlust mõistetud vangistuse kohaldamiseks tingimisi, arvestades kehtivat kohtupraktikat ning prognoositavat tulemust, leiab, et esitatud apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ja need tuleb seetõttu jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
20. Viidatud norm lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Riigikohtu väljendatud juhiste kohaselt lahendi 3-1-1-49-10 p-s 5 on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega, näiteks karistuse osas, ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
21. Kuigi apellatsioonid on esitatud maakohtu mõistetud karistuse osas, ei vaidlustata seejuures mõistetud karistusliiki ja määra, vaid karistusest tingimuslikult vabastamata jätmist. Nii soovib süüdistatav karistuse muutmist selliselt, et tal oleks seda võimalik kanda vabaduses elektroonilise valve all. See viitab taotlusele jätta mõistetud vangistus KarS § 74 alusel tingimisi ning määrata talle käitumiskontrolli kohaldamisel KarS § 75 lg 2 p 9 alusel lisakohustuseks elektroonilisele valvele allumine. Sõnaselgemalt on samasisulise taotluse esitanud süüdistatava kaitsja, kelle hinnangul oleks samuti põhjendatud jätta süüdistatavale mõistetav karistus KarS § 74 lg 4 alusel tingimisi ning määrata talle erinevaid lisakohustusi KarS § 75 lg 2 alusel. Riigikohus on selgitanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 või § 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. veebruari
23. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 16 jj, samuti
24. mai
25. a otsus asjas nr 3-1-1-40-04, p 8,
26. märtsi
27. a otsus asjas nr 3 -1-1-11-10, p 6.1 ja
28. aprilli
29. a otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Viimatimärgitut on maakohus igakülgselt teinud ning apellatsioonis nendega seonduvalt taotlusi ei ole. Maakohus on G.J-i karistusandmeid arvestavalt põhjendanud ära, miks kergemaliigilise karistuse kohaldamise võimalused on süüdistatava puhul ammendunud. Kuigi see ei olnud kohtupraktika 3 pinnalt nõutav, on maakohus G.J-i isikuandmetele tuginevalt põhjendanud ära, miks ta ei ole sobilik käitumiskontrollile allutamiseks ning näidanud seega ära sellegi, miks tingimisi karistus on tema puhul välistatud. Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaalõiguslikud ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta ühtegi olulist asjaolu ning mõistetud karistus, s.o 9 kuud vangistust, ei ületa G.J-i süü suurust, olles kehtiva kohtupraktika pinnalt pigem leebe. Seejuures on maakohus kohaldanud nõuetekohaselt lühimenetluse sätteid ja vähendanud nimetatud karistust kolmandiku võrra.
30. Arvestades eelnevat, puuduvad apellatsioonil kohtukolleegiumi hinnangul vähimadki eeldused selle rahuldamiseks, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
31. Asenduskaitsja S. Reinsaar on esitanud taotluse määrata apellatsioonimenetluses kriminaalasja materjalidega tutvumise eest tasuna kindlaks 2 tunni eest 80 eurot ning apellatsiooni koostamise eest 1,5 tunni eest 60 eurot. Apellatsioonis märgib kaitsja, et on määratud kaitsja J. Grosmanni asenduskaitsja apellatsioonimenetluses, kuna senine kaitsja haigestus. Taotlus on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et asudes täitma asenduskaitsja ülesandeid apellatsioonimenetluses, tingis see vajaduse tutvuda kriminaalasja materjalidega. Arvestades, et kohtuotsus ei ole mahukas (motiivid 5,5 lk) ega sisalda keerulist õiguslikku vaidlust, leiab ringkonnakohus, et materjalidega kurssiviimisele ei saanud asenduskaitsjal kuluda rohkem kui 1,5 tundi, mille eest on põhjendatud tasu suuruseks 60 eurot. Lisaks, arvestades koostatud apellatsiooni lühidust, selle ühte sisulist taotlust, milles on üksnes selgitatud käitumiskontrolli kohaldamise võimalust süüdistatava puhul, ei saanud selle koostamiseks kuluda kauem kui 0,5 tundi, mille eest on põhjendatud tasu suuruseks 20 eurot. Tasutaotlus on seega põhjendatud summas 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, kokku summas 96 eurot. Kaitsja on palunud jätta menetluskulud riigi kanda, kuna süüdistatav ei saa kanda senise määratud kaitsja haigestumise ja asenduskaitsja määramise vajaduse riski. Ringkonnakohus selle taotluse rahuldamiseks seaduslikku alust ei näe. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud asenduskaitsja tasu süüdistatava enda kanda. 4