B.L’i süüdistatakse selles, et tema 01.11.2016 kella 22:00 paiku Tallinnas Xxxx asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxx suhtes. B.L lõi kannatanut vähemalt kaks korda rusikaga näkku. Selle tegevusega B.L põhjustas Xxxx füüsilist valu ning ülalõualuumurru ning muude kolju- ja näoluude murrud. Selle tegevusega pani B.L toime
teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. B.L tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi osaliselt. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et ei ole midagi varasematele ütlustele lisada. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - Kannatanu Xxxx 03.11.2016 antud ütlused (lk 3-5); - 01.11.2016 koostatud isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (lk 6-8); - Kannatanu Xxxx’a EMO-kaart ja 01.11.2016 väljavõte haigusloost (lk 13-16); - Patrullpolitseiniku Xxxx ettekanne koos fototabeliga (lk 17-28); - Õiend häirekeskuse kõnesalvestuse kohta (lk 33); - Tunnistaja patrullpolitseinik Xxxx ütlused (lk 34-36); - Tunnistaja Xxxx ütlused (lk 37-39); - Tunnistaja Xxxx ütlused (lk 40-42); - B.L’i 02.11.2016 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 56-58); - B.L’i 02.11.2016 kahtlustatavana antud ütlused (lk 59-62); - B.L’i 03.11.2016 kirjutatud omakäeline avaldus (lk 64-66); 1 - B.L’i 27.01.2017 kahtlustatavana antud ütlused (lk 67-69); Harju Maakohtu 15.02.2016 otsus (lk 48-50); Harju Maakohtu 09.04.2015 otsus (lk72-74); Harju Maakohtu 18.02.2008 otsus (lk 77-79). B.L-i karistusregistri väljavõte (lk 43-47); Harju Maakohtu 02.08.2016 määrus (lk 51-52); Õiend B.L’i sissetuleku kohta 2015 (lk 53); Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 54); B.L-i 22.03.2017.a kinnipidamisprotokoll (lk 107); kaitsjatasu taotlus ja hüvitamise määrus (lk 108-109). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: 01.11.2016 koostatud isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga kohaselt tuvastati läbivaatusega Xxxxal (isikukood 45901250343) nägu veremäärdumisega, vasaku silma ümbrus turses, silma vaateväli oluliselt piiratud. Ala- ja ülahuul turses ja veremäärdumisega. Xxxx EMO-kaart ja väljavõte 01.11.2016 haigusloost kinnitavad, et Xxxxal on tuvastatud ülalõualuumurd ning muude kolju- ja näoluude murrud. Patrullpolitseinik Xxxx ettekandest ja selle juurde lisatud fototabelist nähtub samuti, et sündmuskohalt, s.o aadressil Xxxx leiti kannatanu Xxxx, kelle nägu oli verekahtlase määrdumisega ning isik toimetati kiirabisse. Kannatanu Xxxx ütluste kohaselt viibis ta 01.11.2016.a kella 22 paiku aadressil Tallinn, Xxxx korteris koos elukaaslase B.L-iga . Tarbisid alkoholi, kuid tema oli adekvaatne, mäletab sündmusi täpselt. Temal ja Vladimiril tekkis konflikt, sest Vladimiri arvates on temal midagi Vladimiri vennaga. Hakkas korterist väljuma, Vladimir järgnes trepikotta ning lõi rusikaga kaks korda näkku vasaku silma piirkonda. Löökide tagajärjel tundis füüsilist valu ning ninast hakkas verd jooksma. Veidi hiljem saabus kiirabi, kes toimetas ta haiglasse traumapunkti. Seega kinnitavad tsiteeritud kannatanu ütlused ja dokumendid, et Xxxxal esinesid 01.11.2016 tervisekahjustused, mis olid tekkinud löökide tagajärjel. Tunnistaja patrullpolitseinik Xxxx ütluste kohaselt sai 01.11.2016 väljakutse. Kohale jõudes selgus, et sündmus on toimunud aadressil Xxxx, kust oli väljunud verise näoga naine, kes seejärel korterisse tagasi läinud. Korteri nr 40 ust keegi ei avanud, kuid kuulda oli, et keegi käis uksesilmast piilumas. Ust ei avatud ka siis, kui öeldi, et politsei on ukse taga. Lõpuks korteriuks avati. Siseneti korterisse, kus elutoas olevas voodis oli üks naisterahvas (Xxxx) ja meesterahvas (B.L ). Xxxx nägu oli verine. Voodis olev padi oli verekahtlaste jälgedega, esiku seintel oli samuti verekahtlase jäljed. B.L olid käed verised. Xxxx selgitas, et meesterahvas B.L peksis teda, meesterahvas eitas peksmist kategooriliselt. Kuivõrd kannatanu viitas B.L-ile kui isikule, kes teda peksnud oli ning meesterahval olid ka käed verised, siis pidasid meesterahva kahtlustatavana kinni. Tal tuvastati 0,98 mg/l joove. Patrullpolitseinik Xxxx ettekande juurde lisatud fototabelist nähtub, et kahtlustatavana kinni peetud B.L-i kätel leidus verd. 02.11.2016.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab et B.L peeti 01.11.2016.a kahtlustatavana kinni sündmuskohal, s.o aadressil Xxxx, Tallinn kell 23:
Nimelt väitis B.L kohtuistungil, et kannatanu löömine oli pooleldi provotseeritud. Hädakaitse olemasoluks
lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et süüdistataval ja kannatanul oleks olnud konflikti, mida oleks pidanud lahendama peksmisega. Jah, kannatanu tunnistas, et neil tekkis suusõnaline konflikt, sest süüdistatav arvas, et kannatanul on süüdistatava vennaga midagi. Füüsilist konflikti selle konkreetse tüli ajal ei tekkinud ning Xxxx süüdistatavat ei rünnanud. Xxxx hakkas seejärel hoopis korterist lahkuma. Ka tunnistaja Valeriy Alesekerov on enda ütlustes selgitanud, et ei ole ajal, mil Xxxx ja Vladmiri Xxxx asuvas korteris elasid (oktoober 2016-detsember 2016) nende vahel mingit konflikti märganud. Samuti ei ole süüdistatav B.L kordagi väitnud, et ta oleks pidanud ennast Xxxxa eest kaitsma või et neil oleks olnud mingigi konflikt. Väide, et kannatanu löömine oli osaliselt provotseeritud on lihtsalt paljasõnaline väide, mida ei tõenda mitte ükski teine tõend. Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi tekitades hädakaitses, sest B.L ei tõrjunud vahetult või vahetult eelseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. 4 Samuti ei esinenud B.L-i käitumises õigusvastasust välistav asjaolu nõusoleva võõrkahjustuse näol. Kannatanu ei ole ei oma konkludentsete tegudega ega selgelt väljendatud seisukohaga aktsepteerinud enda võimalikku kehalist väärkohtlemist
Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et süüdistatav ja kannatanu oleks kokku leppinud lahendada tekkinud erimeelsused vastastikuses kakluses. B.L-i objektiivsest käitumisest – lõi kannatanut kahel korral näkku – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. B.L-i käitumise pinnalt, samuti kannatanu ütlustest nähtuvalt on võimalik järeldada, et B.L oli teadlik, et oma tegevusega (löömine kahel korral kannatanut näkku) põhjustab ta kannatanule füüsilist valu ning tekitab tervisekahjustusi (ülalõualuumurd ning muude kolju- ja näoluude murrud) ning tahtis seda. On eluliselt usutav ning ka B.L sai sellest aru, et põhjustab oma tegevusega Xxxxale valu ja tervisekahjustusi. Seda enam, et B.L-i tegevuse tagajärjel oli Xxxxa nägu kaetud verega ning nägu paistes (hiljem tuvastatud hulgimurrud näos), mis kinnitab, et B.L lõi piisavalt kõvasti ning eesmärgiga tekitada valu. Arvestades vigastuste iseloomu ei saanud olla tegemist mittetahtliku ründega, nö kogemata. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatav süüdistatav B.L-i ning kannatanu Xxxxa vaheline lähisuhe. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Nii kannatanu Xxxx kui ka süüdistatav B.L on kohtuistungil tunnistanud, et on elukaaslased, seega saab jaatada kannatanu ja süüdistatava vahel armastussuhet. Ka tunnistaja Valeriy Alesekerovi sõnade kohaselt on Xxxx B.L-i naine ning tunnistaja Xxxxi ütluste kohaselt on naisterahvas (s.o Xxxx) Vladimiri pruut. Seega saab jaatada, et B.L on kehalise väärkohtlemise episoodi toime pannud lähisuhtes, milline on
Samuti nähtub Harju Maakohtu 09.04.2015.a kohtuotsusest, et B.L on süüdi tunnistatud
(alates 01.01.2015.a
Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-72-16 p 9 selgitanud järgmist: „ 1. jaanuaril 2015 jõustunud
lg 2 p 3 sisaldab kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnusena korduvust, mille omistamiseks peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud selle kuriteo. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 3-1-1-61-15, p 11.1-11.2). Seega ei ole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). (Vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 3-1-1-75-15, p 8).“ Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb B.L-i tegevus käesolevas kuriteoepisoodis kvalifitseerida
lg 2 p 2, 3 järgi kui tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. B.L on süüvõimeline ning
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad 5 iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. B.L-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü osalist tunnistamist kohtuistungil. Kohus arvestab karistuse mõistmisel teo ning kannatanule tekitatud tervisekahjustuste iseloomu, mida ei saa pidada kergeks. B.L iseloomustab, et teda on varem kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud ning karistuseks mõistetud korduvalt ka reaalne vangistus, seega teadis B.L , et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. B.L-i käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Viimati karistati B.L Harju Maakohtu 15.02.2016.a kohtuotsusega
lg 2 p 7,8 ettenähtud kuriteos ning liitkaristusena mõisteti vangistus 7 kuud ja 27 päeva, millise karistuse kandmiselt vabanes B.L 12.10.2016.a. Juba vähem kui kuu möödudes on süüdistatav käitunud viisil, mis on kaasa toonud süüdistuse esitamise uues isikuvastases süüteoepisoodis. Vähem tähtsust ei oma karistuse mõistmisel asjaolu, et B.L on karistusregistri andmetel ka varasemalt korduvalt just isikuvastaste kuritegude eest karistatud, sh korduvalt § 121 järgi (Harju Maakohtu 09.04.2015.a kohtuotsus, Harju Maakohtu 18.02.2008.a kohtuotsus) ning et B.L pani kuriteo toime kavatsetult. B.L tunnistati Harju Maakohtu 09.04.2015.a kohtuotsusega süüdi
(alates 01.01.2015.a
lg 2 p 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõisteti vangistusus 8 kuud ja 15 päeva, milline jäeti
alusel tingimuslikult täielikult täitmisele pööramata, kuid 28.09.2015.a pöörati nimetatud otsus täitmisele, kuivõrd süüdistatav rikkus korduvalt tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli kohustusi. Samuti nähtub tunnistaja Avdejev ütlustest, et süüdistatav tarvitab pidevalt alkoholi ning ka kuriteo toimepanemise ajal oli B.L alkoholijoobes, mis kinnitab probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et B.L-i puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Samuti ei ole põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine, kuivõrd isik ei tööta ja tal puudub ka muu sissetulek. Arvestades kõike eeltoodut, kuriteo raskust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida B.L edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et B.L tuleb
lg 2 p 2, 3 alusel karistada sanktsiooni alammäärast veidi pikema reaalse vangistusega 9 kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD plaat jätta kriminaalasja juurde. 6 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 216 eurot riigituludesse. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.L
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.11.2016-03.11.2016 s.o 2 päeva ja alates 22.03.2017 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 22.03.2017, millest alates kuulub kandmisele 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olevalt sellest kumb tähtpäev saabub varem. Välja mõista B.L-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 216 eurot riigituludesse. Kohustada B.L tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 76.75 eurot. Sundraha ja kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist. Maksekorraldusel märkida selgitusena „B.L, kriminaalasi 1-171808, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 7 Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 28.04. 2017 Kohtunik Liina Pohlak 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.