järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Abiprokurör Pille Juhkov Süüdistatav H.K isikukood: RESOLUTSIOON XXX Juhindudes KrMS § 256 4 lg 4; § 256 5 lg 1 p 1 ja lg 2; 180 lg 1, kohus otsustas: Tunnistada H.K süüdi
järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.09-19.09.2017.a., so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui H.K ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja 1/3 1-17-8735 väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata H.K-le katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata H.K-le katseajaks lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel võtta H.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus , kohustatud viie
lg 1 p 1 alusel lugeda H.K kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkendit – H.K suhtes kohaldatud ei ole. Välja mõista H.K-lt menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 352,50 € ning riigi õigusabi tasu 96 €, kokku 448,50 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades, et H.K on 90% töövõimetu, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700061689. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2/3 1-17-8735 Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas nr 17267000774 süüdistatakse H.K selles, et tema x.x.xxxx kella x ajal Pärnus x tänaval suunaga xtänava poole juhtis alkoholijoobeseisundis olevana mootorsõidukit x registreerimismärgiga xxxxxx. H.K joobe kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumber 80 - 005406 mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,88 mg/l. Sellise tegevusega on rikutud LS § 69 lg.2 p.1 sätteid. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime
Abiprokurör ja süüdistatav H.K jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt abiprokurör nõudis kohtus H.K süüdi tunnistamist
järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 18.09.2017-19.09.2017.a., (so 2 päeva) seega kuulub kandmisele 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel jätta vangistus täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
toodud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Maakohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 256 5 lg 1 p 2 kohus otsustas süüdi tunnistada H.K vastavalt sõlmitud kokkuleppele
MS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel sundraha 352,50 € ja tasu riigi õigusabi eest 96 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.