lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud.
lg 1 alusel arvata Indrek Kase eelvangistuses viibitud aeg 30.05.-10.08.2021, s.o 73 päeva (s.o 2 kuud 13 päeva) karistusaja hulka ning mõisteti Indrek Kasele kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 17 päeva vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati Indrek Kasele käesoleva otsusega mõistetavat karistust 1 aasta 17 päeva vangistust Tartu Maakohtu 16.12.2020 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 10 kuud ja 24 päeva vangistust võrra ning mõisteti Indrek Kasele lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 11 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab Indrek Kask karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 15.09.2021 ja lõpp 26.08.2023. 4.05.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Indrek Kase isikliku toimiku, otsustamaks Indrek Kase vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla toetab Indrek Kase tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Indrek Kask soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja toetab Indrek Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles nõustub Indrek Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Kohtu põhjendused Indrek Kask kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Indrek Kask teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusest, kuid mitte vähem kui neli kuud. Indrek Kask on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral elektroonilisele valvele. Tartu Vangla kinnitusel on Indrek Kasel vabanemise korral võimalik elada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning seal on täidetud ka elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused. Seega on täidetud
§-s 2
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Indrek Kask tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab Indrek Kase ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla ja prokuröri seisukohad ei ole kohtule siduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt Indrek Kasel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Perioodil 11.11.2021-08.12.2021 läbis ta sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening“ ning on vangistuses osalenud majandustöödel. 19.01.2022 paigutati I.Kask ümber Tartu Vangla avavanglasse ja ta käib tööl T. T. E. OÜ-s. Samuti on ta käinud kodukülastusel. Järelevalveta liikumistel vahejuhtumeid pole täheldatud. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, õed-vennad, kasupojad, elukaaslane ja tütar, kellega suhted on head. Vangla andmetel (K-raha) rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis 471,26 eurot. Rahaliselt on toetanud nii endine kui ka praegune elukaaslane. Täitise andmetel on I. Kasel 14.04.2022 seisuga tasumata nõue summas 616,80 eurot. Vabanemisel on I.Kasel võimalik tööle asuda P. OÜ-sse. Õiguskuulekas käitumine vanglas, osalemine vangla tööhõives ja sotsiaalprogrammis, lähedaste toetus, töö- ja elukoha olemasolu vabaduses iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Indrek Kaske positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Indrek Kase isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest tuleneb, et Indrek Kasel on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 16.12.2020 otsusega tunnistati Indrek Kask süüdi
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud.
Kase eelvangistuses viibitud aeg 3.06.-5.06.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja I. Kasele mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust.
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. Tartu Maakohtu 21.07.2021 määrusega pöörati täitmisele Indrek Kasele Tartu Maakohtu 16.12.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, kuna I.Kask rikkus katseajal korduvalt registreerimiskohustust (jättis registreerimisele ilmumata või ilmus alkoholi tarvitanuna) ning pani toime karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo (mootorsõiduki juhtimise alkoholi piirmäära ületavas seisundis). Süüdimõistetu jätkas käitumiskontrolli nõuete rikkumist ka peale seda, kui kriminaalhooldusametnik oli teda juba kahel korral hoiatanud. Peale selle pani I.Kask katseajal toime ka uue kuriteo, juhtides uuesti mootorsõidukit joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,42 mg/l), mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 15.09.2021 otsusega. Eelnev osutab asjaolule, et šokivangistus ja kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärke - ei mõjutanud I.Kaske süütegude toimepanemisest hoiduma. Kuigi I.Kask šokivangistust kandes tunnetas vabaduse kaotusega kaasnevaid mõjusid, ei ole hoidnud uute süütegude toimepanemisest teda eemale peale šokivangistuse kandmist ka hirm ülejäänud karistuse täitmisele pööramise ees. Seetõttu kohus leiab, et ka vanglas viibitud aeg ei ole süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Indrek Kase tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on Indrek Kase puhul üheks peamiseks riskiteguriks alkoholi tarvitamine, mida süüdimõistetu enda väitel tegi nädalas mitu korda. Samas süüdimõistetu sõltuvust ei tunnistata ja leiab, et alkoholi tarvitamine ei ole igapäevast elukorraldust mõjutanud. Korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud süütegude eest, katseajal korduvalt registreerimisele ilmumine alkoholi tarvitanuna annab alust järeldusele, et K.Kask ilmselgelt liialdab alkoholiga. Tartu Maakohtu 21.07.2021 määrusest sisust nähtub, et lisaks juba eespoolmärgitud süütegude toimepanemisele on politseil olnud korduvalt väljakutseid ka muude I.Kase alkoholi tarvitamiste tõttu ja teda toimetati 2021 korduvalt oma elukohast kainenemisele. Ka nähtub kohtumäärusest, et kriminaalhooldusametnik motiveeris I.Kaske korduvalt osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid süüdimõistetu seda vajalikuks ei pidanud, kuna alkoholitarvitamine tema elukorraldust ei sega. Käesoleva asja arutamise käigus I.Kask kohtuistungil kinnitas, et katseajal tekkinud probleemid olid siiski tingitud alkoholi tarvitamisest, kuid edaspidi ta alkoholi enam ei tarvita. Kohtuistungil avaldatu annab alust järeldusele, et süüdimõistetu hoiakutes on toimunud muutused ( ta vähemalt tunnistab alkoholiprobleemi) ja see iseloomustab teda positiivselt. Ent arvestades Indrek Kase varasemat pikaaegset alkoholi kuritarvitamise harjumust, pole kohus veendunud, et ta vanglast vabanedes alkoholist eemale suudab hoida. Indrek Kask on küll vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses alkoholi ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on tekkinud vanglas, kus süüdimõistetu on alkoholist eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, alkohol on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja Indrek Kask võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Indrek Kase senise käitumise valguses (alkoholi tarvitanuna korduvalt süütegude toimepanemine, kriminaalhoolduse ajal alkoholitarvitamise tõttu käitumiskontrolli nõuete rikkumine) esineb kohtu hinnangul jätkuvalt 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.