Obsah (13)

§ 111§ 204§ 30§ 311§ 19§ 123§ 150§ 313§ 31§ 29§ 2§ 38§ 132

4-21-2564 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2022.a Tallinnas Väärteoasja nr 4-21-2564 (väärteoasi nr 930021000527) Kohtu

§ 111§ 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: 1.

Jätta rahuldamata Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 17.06.2021.a esitatud kaebus Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusevanem A. S. 02.06.2021.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 930021000527 ning jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata k.a jätta muutmata kohtuvälise menetleja poolt TS § 78 lg 1 ja KarS § 83 lg 2, 6 alusel tehtud konfiskeerimisotsus.

1. Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusevanem A. S. 02.06.2021.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930021000527 Fedir Alokhinile TS § 70 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks määratud rahatrahv 75 (seitsekümmend viis) trahviühikut s.o summas 300.- (kolmsada) eurot ja Fedir Alokhinile KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks määratud rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut s.o summas 600.- (kuussada) eurot tuleb tasuda kassatsioonitähtaja s.o 30 päeva jooksul vaidlustatud otsuses märgitud Maksu – ja Tolliameti arveldusarve(te)le, märkides ära kohustusliku viitenumbri
2. 3.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi ja temalt välja mõistetud menetluskulusid täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Fedir Alokhinil tekkinud valitud kaitsja kulud jätta tema enda kanda.
2. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 väärteosaja materjalide juures olevad digitaalsed andmekandjad ja nendel olev teave kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoasja materjalide juurde.
3. Kohtuotsus teha teatavaks kaebuse esitaja Fedir Alokhinile, kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikovile ja kohtuvälise menetleja Maksu – ja Tolliametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsuse terviktekst tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 27.05.2022.a. Asjaolud ja menetluse käik Maksu – ja Tolliameti 02.06.2021.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930021000527 karistati Fedir Alokhinit Tolliseaduse § 70 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut s.o summas 300.- eurot ja KarS § 279 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut s.o summas 600.- eurot ning Tolliseaduse § 78 lg 1 ning KarS § 83 lg 2 p 6 järgi konfiskeeriti väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kaup 5,443 kg liha ning 2,613 kg piimatoodet ning seda seetõttu, et tema – Fedir Alokhin 03.05.2021.a kella 14:00 ajal Tallinna Lennujaamas toimetas isiklikus pagasis Ukrainast Eestisse piirangutega kaupa (lihatooted: vorst ja suitsutatud kanatiivad kokku koguses 5,443 kg ning piimatooted: juust ja muu piimatoode kokku koguses 2, 613 kg), valides Lennart Meri Tallinna lennujaamas riiki sisenemiseks rohelise tollikoridori. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Fedir Alokhin toimetades liha – ja piimatooteid liiduvälisest riigist Eestisse rikkus Euroopa Komisjoni 10.10.2019.a määruse 2019/2122 art 7 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav TS 70 lg 1 järgi ning samuti pani viimane toime KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja nimelt 03.05.2021.a menetlusaluse isiku pagasi läbivaatusel astus maskita isik tolliametnikule väga lähedale (20-30) cm), kui tolliametnik oli eemale astunud, astus isik jälle lähemale. Samuti menetlusalune isik vehkis kätega tolliametniku näo ees, keeldus hoidmast distantsi, eemaldades endalt korduvalt tollikontrolli käigus maski, kasutas pagasi läbivaatuse käigus vaatamata keelule korduvalt mobiiltelefoni, suundust kontrollist eemale, keeldus pagasit lahti tegemast ja tollile esitamast. 2 Menetluse käigus kohtuväline menetleja ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, märkides koostatud väärteootsuses, et menetlusalune isik pani temale etteheidetud väärteod toime otsese tahtlusega (kohtutoimik 6-9). Menetlusaluse isiku Fedir Alokhin volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitas 17.06.2021.a kaebuse Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusvanem A. S. 02.06.2021.a otsusele väärteoasjas nr
4. Kohtule esitatud kaebuses selle esitaja märgib, et kaebus esitatakse märgitud väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks, kaebuse esitaja talle süüks pandud rikkumisi ei tunnista ning vaidleb nendele täies ulatuses vastu. Alternatiivselt taotletakse kohtult väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kuna kaebaja süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (

§ 30lg 1 p 1).

Samuti taotletakse kohtult kohustada vastustajat tagastama kaebuse esitajale temalt ära võetud kalastustarbed ja toidukaubad ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kohtu tähelepanu juhitakse faktile, et kuigi Euroopa Komisjoni määruse 2019/2122 art 7 kohaselt loomsed saadused, liittooted, loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mis kuuluvad reisijate isiklikku pagasi hulka ja on ette nähtud isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks, vabastatakse piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist, siis tollipunktis peeti kõik need ülaltoodud kaebajale kuuluvad esemed kinni. Lisaks sellele peeti kinni tollipunktis ka kaebaja pagasis olnud kalapüügitarbed, mille kogusest ja väärtuses tuleneb nende isikliku kasutamise sihtotstarve iseloom. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et tollipunkti ametnikud heitsid kaebajale ette tema tollipunkti läbimist nn „rohelise“ piiranguteta koridori kaudu, kuigi temal olevat olnud deklareerimisele kuuluv kaup. Kaebuse esitaja leiab, et tema ei ole tegutsenud seadusevastaselt, kuna kõik tema pagasis olnud esemed olid omandatud seaduslikult ning isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks. Kaebaja kinnitab kohtule esitatud kaebuses, et oli eelnevalt tutvunud Maksu – ja Tolliameti teatmikuga ning seal ei olnud välja toodud vorsti sissetoomise keeldu. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et kaebajale on ette heidetud tema pagasis olevate lihatoodete ja piimatoodete mittevastavust KN kaubakoodi kvalifikatsioonile s.t kaupade liigitamise erinevad antud tooted teistest samalaadsetest kaupadest klassifikaatori enda poolt määratud tunnustel. Kohtu tähelepanu juhitakse teadmisele, et kaebaja tavatarbijana ei ole võimeline tegema kaubal KN kvalifikatsiooni kauba tarbimisel, eelistamisel või kauba omandamisel. Kauba tollikvalifikatsiooni kasutatakse tolliprotseduuride teostamisel ning tavainimesel ei ole sellega mingisugust pistmist. Kaebuse esitaja märgib kohtule esitatud kaebuses, et tema on käitunud tollikontrolli käigus adekvaatselt. Kaebuse esitaja märgib, et tolliametnike tegevus võib panna kontrollialuseid isikud stressirohkesse olukorda ning erinevad isikud reageerivad ja käituvad stressi olukorras erinevalt, aga nende reaktsioon on tingitud stressist ja seega on see täiesti talutav ja aktsepteeritav ning eriettevalmistusega ametnik peab oma ametikohast tulenevalt olema selleks valmis ja suutma taluda erinevaid reaktsioone ning jätkama oma ülesannete täitmist kõhklematult. Kaebuse esitaja hinnangul tolliametnikud ei tegutsenud professionaalselt vaid suurendasid menetlusaluse isiku stressi, tolliametnikud ei rahustanud menetlusalust isikut ning ei andnud temale võimalust kohaneda olukorraga. Kohtuvälise menetleja selgitust selle kohta nagu menetlusalune isik oleks väärteod toime pannud tahtlikult on ülekohtune ning põhjendamatu. Kaebuses märgitakse, et menetlusalune isik oli söömata ja joomata ca 7 tundi, kaebajasse suhtuti üleolevalt ja halvasti. Tollitöötajad ei arvestanud kaebaja õigustega ning nende käitumise tõttu kahjustati kaebaja tervist, mille kontrollimiseks ja stabiliseerimiseks kutsuti välja kiirabi. 3 Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et väärteomenetluse pidamine ei ole otstarbekas. Kohtu tähelepanu juhitakse teadmisele, et Fedir Alokhin on ukrainlane ja on seega vähemusrahvuse liikmeks. Kaebaja osundab, et tema poolt sisse toodud toidukaubad on üks osa Ukraina kultuuri traditsioonidest (kohtutoimik tl 2-5). Kohus arutas käesolevat kaebust istungimenetluses 02.09.2021.a, 10.11.2021.a., 14.12.2021.a, 10.03.2022.a, 25.03.2022.a ja 29.04.2022.a (kohtutoimik tl 24-44, 52-68,72-83, 84-86, 94-97, 98). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 02.09.2021.a. toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja Fedir Alokhin ja tema esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov jäid täielikult kohtule esitatud kaebuse ning kaebuses välja toodud põhjenduste juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja M. – L. T. kaebust omaks ei võtnud (kohtutoimik tl 25). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 02.09.2021.a toimunud kohtuistungil andis kaebuse esitaja omapoolseid selgitusi oma kaitsja, kohtuvälise menetleja ja kohtu esitatud küsimustele, nimelt viimane kinnitas kohtus, et 03.05.2021.a lendas ta Kiievist välja, enne väljalendu vaatas ta läbi kõik keelatud toiduainete nimekirja ja ostis lubatud kaupa vastavalt nimekirjale. Tal oli liiter alkoholi ja toiduained olid termiliselt töödeldud ja vaakumpakendis., kaasas olid ka kalastustarbed. Tallinna Lennujaamas viidi ta läbivaatusele, kontrolli käigus nähti tal kaasas olnud vorste, ära võeti talt pass ja ID – kaart. Siiani ei saa ta aru, mida ta rikkus. Tema vaatas brošüüre, kus oli kirjas, et tuua võib kaupa 1000.- euro eest, liiter alkoholi ja 20L kütust, midagi seal vorsti ega kalastustarvete kohta öelda ei olnud. Kaebuse esitaja Fedir Alokhin kinnitas kohtus oma kaitsja esitatud küsimustel, et tema oli maskis, kui politseinik tuli ta juurde, siis ta näitas Covidi läbipõdemise kohta tõendit. Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele kaebuse esitaja Fedir Alokhin kinnitas, et tema reisib tihti Euroopa Liidu välistes riikides. Seda, mida võib riiki tuua või mitte teab ta brošüüri reeglite järgi ning oma professionaalses tegevuses tegeleb ta toiduainete sisseveoga. Kinnitab ta seda, et alal, kus ta oma pagasit ootas nägi ta elektroonilisel infotablool seda, et keelatud oli sisse tuua liha, hakkliha, piima – need olid maha tõmmatud ning ta oli veendunud selles, et termiliselt töödeldud toodet võib sisse tuua. Kaebuse esitaja märkis, et täpselt ta ei mäleta, aga tal võis kaasas olla 2-3 kg vorsti ja 2-3 kg juustu. Kohtuvälise menetleja esindaja esitatud küsimusele, kas talle anti korraldus panna näo ette mask, märkis kaebuse esitaja Fedir Alokhin, et seda ta ei mäleta, samuti ei mäletanud kaebuse esitaja seda, kas talle anti korraldus hoida distantsi. Kaebuse esitaja Fedir Alokhin kinnitas, et tema kätega kellegi näo ees ei vehkinud, kui kaugele ta läks läbi vaatuse lauast, seda ta ei tea. Vaatamata keelule mobiiltelefoni ta kasutas, helistas oma abikaasa ja lastele ning juristile. Samuti ta karjus ja ropendas, aga ebatsensuurseid sõnu tolliametnike vastu ei kasutanud. Seda, et ta oleks joogitopsi ümber käega löönud ta ei mäleta, teiste reisijatega ta suhtles, olles viimastest eemal. Kinnitab seda, et sündmuskohal käis ka kiirabi. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 10.11.2022.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusvanem A. S., kes andis ütlusi selle kohta, et tema tegeles Fedir Alokhin juhtumiga 2021.a mais, töötab ta Tallinna Lennujaamas, Tartu mnt 101. Nimelt töötas ta tolliinspektor – vahetusevanemana, tema tööülesandeks oli vahetuse töö koordineerimine, konflikti juhtumite lahendamine ja samuti tegi ta kohtuvälise menetleja tööd. Tunnistaja A. S. kinnitas kohtust, et kui reisija saabub kolmandast riigist, siis ta peaks enne reisi alustamist ise tutvuma piirangute ja keeldudega, piiri ületusel peale pagasi kättesaamist on Tallinna Lennujaamas koridoride valik. Punasesse koridori peab minema siis, kui tal on deklareerimisele kuuluvat kaupa ja rohelisse koridori võib minna siis, kui tal seda ei ole, kui tekib kahtlus, siis saab küsida, samuti on info koridoride kõrval tabloodel. Punane ja roheline 4 koridor on kõrvuti ja vastavalt märgistatud, infotabloo asub koridoride kõrval ning seal kuvatakse üldjuhul kõige aktuaalsem info s.t roheline koridor tuleb valida siis, kui reisijal ei ole midagi ja punane koridor tuleb valida siis, kui on deklareerimisele kuuluvat kaupa või, kui kaheldakse oma valikus. Samuti on tablool kirjas alkoholi ja tubaka toomise, ravimite ja psühhotroopsete ainete, puu – ja köögiviljade ning muude taimsete saaduste toomise normid, loomset päritolu toodete toomise normid, sularaha jmt deklareerimisele kuuluva kauba normid. Tunnistaja A. S. kinnitas, et kolmandatest riikidest toodavate lihatoodetele on piirang, nimelt eraisikutel on keelatud tuua loomset päritolu tooteid, need on määruses loetletud kaubakoodikohaselt ja, kui loetletud ei ole, siis on lubatud tuua 2 kg. Fedir Alokhinilt peeti kinni vorstid neid oli keelatud tuua. Infot selle kohta, mida võib tuua ja, kui palju võib midagi tuua on kirjas Maksu – ja Tolliameti kodulehel, samuti on olemas infobrošüürid, mille infomaht on piiratud, sinna ei ole kõike kirja pandud. Tunnistaja A. S. kinnitas kohtus, et üldjuhul vanad boršüürid viiakse minema, kuid välistada ei saa, et mõned võisid ka jääda ka laua peale, ise annavad nad reisijatele uusi ja värske infoga brošüüre, kuid nendel kõiki kehtivaid piiranguid peal ei ole. Brošüürid koostatakse peamajas ning sealne info on seotud sellega, mis parasjagu trendiks tuua inimestel on. Tunnistaja A. S. selgitas kohtus kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele, et teda tol korral paluti appi, sest ta oskas vene keelt, ta ühines läbivaatusega. Läbivaatuse käigus oli Fedir Alokhinilt avastatud juba liha – ja piimatooted. Fedir Alokhin selgitati, et ta võib kauba loovutada riigi omandisse, sellega peab ta ise nõus olema, kui isik otsustab, et seda võimalust kasutada ei taha, siis alustatakse väärteomenetlust, väärteomenetluse alustamine sõltub ka kogustest. Kõike seda jutt ta ise ka Fedir Alokhinle tõlkis. Isik ei olnud nõus toiduainete riigi omandisse kandmisega. Kogu see juhtum läks päris emotsionaalseks. Fedir Alokhin vehkis kätega V. näo ees. V. mitut korda palus, et Fedir Alokhin astuks eemale, ärgu vehkigu, sest see oli ebameeldiv ja ohtlik. Siis palus ta ise Fedir Alokhinil selline tegevus lõpetada, kuid see ei lõppenud. Tunnistaja kinnitas, et Fedir Alokhinil kaasas olnud liha – ja piimatooteid kaaluti siseruumides ja seda oli võimatu jätkata. Samuti Fedir Alokhin üritas kontrollitsooni lükandust lahti teha ja seda vaatamata A. L. ja M. K. väljendatud keelule. Fedir Alokhin oli hästi emotsionaalne, agressiivne. Samuti Fedir Alokhin kasutas väga ebatsensuurseid väljendeid nimetas kontrolli läbiviijat fašistideks, seda sõna kasutas ta kõikide osas. Tunnistaja A. S. kinnitas kohtus, et Fedir Alokhinil olid kaasas ka mingisugused kalapeibutised, mida oli kaubanduslik kogus. Otsustati, et seda saaks menetleda haldusmenetluse raames ning kaup on haldusmenetluse raames kinnipeetud kuni deklareerimiskohustuse täitmiseni, selleks, et saaks deklaratsioonid isikule vormistada, peab isik ise kohale tulema. Kuna neile ei ole esitaud kauba väärtust tõendavat dokumenti, ei saa hetkel ka deklaratsiooni koostada. Õnged ootavad isiku tegutsemist ning seda infot on selgitatud vene keeles nii Fedir Alokhinile kui ka tema kaitsjale. Tunnistaja hinnangul Fedir Alokhiniga läbiviidav protseduur oleks pidanud kestma 10-15 minutit, väärteomenetluse korral oleks aega pidanud võtma pool kuni tund aega. Fedir Alokhiniga läks kaua, sest isik oli emotsionaalne, ei teinud koostööd. Kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitatud küsimustele selgitas tunnistaja A. S. kuidas on paigutatud Tallinna Lennujaamas infotabloo teabega, milline selgitab reisijatele kauba deklareerimiskohustust ning tunnistaja on juhtinud tähelepanu sellele, et tegelikult iga reisija kohustus on ise sellise infoga tutvuda, kellelgi ei võeta käest kinni ega ei tutvustata eeskirju eraldi. Kui inimene reisib, siis on loomulik, et uurib eeskirju, see on nende endi kohustus ja riigiti on need tihti erinevad. See, et sellekohane info jookseb ka tabloolt on lihtsalt seetõttu, et oleks lihtsam ning see tabloo töötas ka 2021.a mais. 5 Mis rahvusest Fedir Alokhin oli, seda tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja kinnitas, et tema ei küsi, reisijatelt seda, mis rahvusest nad on. Fedir Alokhin selgitas neile küll, et temal kaasas olnud toit on Ukraina kultuuri traditsioonis, kuid kultuuriline eripära ei käi seadusest üle, Euroopa Liit on kehtestanud piirangud ja neid ei moonutata vastavalt kellegi kultuurieripärale. Seda, kas kaebaja Fedir Alokhin toidukaubad olid hermeetiliselt pakendatud või mitte, tunnistaja ei mäletanud ning tunnistaja juhtis tähelepanu sellele, et väärteomenetluse jooksul on tuginetud Euroopa Liidu tolliseadustikule ja määrustele, mille kohaselt ei oma tähtsust, mis kujul tooted olid toodetud, vaid oluline on toote liik. Tunnistaja kinnitas ka seda, et Fedir Alokhinlt võti ära ka Eestis toodetud juust, sest Fedir Alokhin ei tõendanud selle väljavedamist ega tagasi sisse vedamist ning seda juustutoodet käsitleti kui kolmanda riigi ehk liiduvälise tollistaatuse kaubaga, seepärast peeti see kinni koos teiste toodetega, sest see toode oli kaotanud oma liidussisese kauba tollistaatuse. Tunnistaja A. S. kinnitas kohtus, et kaebus esitaja Fedir Alokhin jaoks, kuna viimane kaebas halba enesetunnet kohale ka kiirabi ning viimased kinnitasid, et mingit ohtu tervisele ei olnud vaid inimesel oli lihtsalt närvipinge. Fedir Alokhinile pakuti ka vett, seda, et isik oleks ennast halvasti tundnud, kuskilt näha ei olnud, sest viimane kappas seal reipalt ringi Tunnistaja A. S. märkis kaebuse Fedir Alokhin esitatud küsimustele, et talle ei ole teada, kust kaebuse esitaja sai vanema infoga brošüüri, kuid ta teab, et kaebuse esitajale anti ametniku poolt uuema infoga brošüür ja talle prinditi ka eeskirjad, mida võib, mida ei või tuua eeskirjad välja. Ja brošüürides ei ole kirjas ka valet infot, seal pole kirjas infot selle kohta nagu lihatooteid võiks tuua Kaebemenetluse kestel kuulati 10.11.2021.a tunnistajana üle V. M., kes märkis, et tema töötab Maksu – ja Tolliametis ning kaebajaga puutus kokku tööalaselt. Tunnistaja kinnitas, et tema teostas Kiievist tulnud lennu kontrolli, saabunud isikuid kontrolliti pisteliselt. Pistelise kontrolli käigus valiti välja Fedir Alokhin, viimane paluti tollikontrollile, talle esitati küsimusi ja uuriti, kas tal on soovi midagi deklareerida, kas tal on keelatud või eriluba nõudvat kaupa. Fedir Alokhin vastas eitavalt. Reisija pagas lasti läbi röntgenmasina, seejärel paluti reisijal pagas laual avada. Pagasi sisuks olid isiku isiklikud ostud, veel oli mingi toru. Ta palus Fedir Alokhin pagas avada, viimane ei soovinud seda alguses ise teha, kindlasti selline tegevus takistas nende järelevalve tööd, sest nad pidid ootama. Täpselt ta enam ei mäleta, aga Fedir Alokhin vist avas lõpuks ise oma pagasi. Kohver sisaldas lihatooteid – erinevad vorstid, piimatooted – erinevad juustud. Ta selgitas Fedir Alokhinile, et liha – ja piimatooteid ei saa isiklikus pagasis sisse tuua, kui tullakse väljast poolt Euroopa Liitu. Fedir Alokhin hakkas selgitama, et tal on tooteid vaja peolauale külalistele pakkumiseks, et need on vaakumpakendis. Fedir Alokhinile selgitati, et ei ole oluline, mis eesmärgil ta tooteid toob vaid oluline on, et Tolliseaduse ja eeskirjade järgi ei tohi sisse tuua oma isiklikuks tarbeks liha – ja piimatooteid kolmandatest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu maad. Fedir Alokhin selgitas, et tema on nii 100 korda reisinud ja probleemi ei ole olnud. Fedir Alokhinil kohvris olnud asjad olid keelatud sissetoomiseks. Ta selgitas Fedir Alokhinile, et on olemas selline protseduur nagu loovutamine riigi kasuks, see on vabatahtlik, selle protseduuri käigus kaalutakse kõik liha – ja piimatooted ja vormistatakse loovutamise akt, tooted hävitatakse. Tunnistaja märkis, et tavapäraselt, kui asjad loovutatakse, siis väärteomenetlust üldjuhul ei järgne. Fedir Alokhin käitumine aga oli väga järsk, väljakutsuv ja ebaviisakas. Iga ametnikku nimetas ta väga isiklike mingi omaduste suhtes, alguses kutsus kommunistideks, pärast fašistideks. Fedir Alokhin hakkas kätega ta näo ees vehkima selliselt, et tunnistaja pidi temast eemale astuma. Ta palus Fedir Alokhinil pidada vahet ja distantsi, sest selline isikupoolne käitumine takistas järelevalve läbi viimist, sest ta ei saanud vajalikke toiminguid teha – kaupa kaaluda, kaupa üles kirjutada ja läbivaatuse akti koostada. Samuti pidi ta Fedir Alokhinit korrale kutsuma, et too teda ei sõimaks. Fedir Alokhin võttis pidevalt maski näo eest ära ja seejärel üritas korduvalt ära minna. Kuna isik ei olnud nõus midagi vabatahtlikult 6 loovutama, siis Fedir Alokhinile ta selgitas, et alustatakse väärteomenetlust, kuna oli toimunud Tolliseaduse ja tollieeskirjade rikkumine ning asju niisama ära võtta ei saa. Fedir Alokhin hakkas karjuma ja ähvardama ning märkis, et ametnike käitumine on nagu fašistide oma. Fašistiks sõimas viimane neid vähemalt 3-4 korral, naisterahvaid kutsus eitedeks. Tunnistaja kinnitas, et läbi vaatuse ajal mobiiltelefoni kasutada ei tohi, sellekohased märgid on ka seina peal, kuid Fedir Alokhin helistas vist oma naisele. Seda, kas Fedir Alokhin ka teisi reisijaid segas ta enam ei mäleta. Kogu protsess võttis aega ca 6 tundi, Fedir Alokhin oli ametnike suhtes agressiivne. Kuna nad kartsid seal ka oma rahu pärast, siis kutsuti kohale politsei. Tunnistaja V. M. kinnitas kohtus kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikovile, et tablood tolliinfoga ning tollieeskirjadega asuvad pagasi kättesaamise saalis. See on tollitsoon, kus reisijad, kes on saabunud ja saavad oma pagasi kätte, saavad näha sellekohast infot. Tablool olev informatsioon on vahelduv, ekraani peale tulevad tollieeskirjad kolmes keeles – eesti, vene ja inglise keeles. Tablood asuvad seina peal, rohelisest ja punasest koridorist vasakul ning need on nähtavad, kui liikuda väljapääsu poole. Tablool olev info on informatiivne ning info hankimine on reisija enda vastutus. Piirangud on kirjas seaduses. Tunnistaja V. M. kinnitas kaebuse esitaja esindajale, et tema ei ole uurinud, mis rahvusest Fedir Alokhin on, kuid teab, et viimane on xxx kodanik, seda, kas ta on ka ukrainlane või mitte ta ei tea. Seda, et vorstide ja juustude söömine on Ukraina kultuuri traditsiooniks Fedir Alokhin kinnitas, samuti viimane märkis, et vorsti on tal vaja raviarsti määratud eridieediks, kuid sellekohast tõendit tal esitada ei olnud. Tunnistaja V. M. märkis, et sündmuskohal käis ka kiirabi, kes tuvastas, et Fedir Alokhini kõik tervislikud näidud on korras ja suuremaid terviserikkeid tal ei esinenud ning kaebuse esitaja seisund oli tingitud ta närvilisusest. Tunnistaja selgitas kaebuse esitaja esindajale, et nemad oma töös juhinduvad Euroopa Liidu tolliseadustikust, tollieeskirjadest ja Tolliseadusest (kohtutoimik tl 60 pöördel kuni 68). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 14.12.2021.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Maksu – ja Tolliametis tollinspektorina töötav M. K., kes kinnitas, et tema puutus kaebuse esitaja Fedir Alokhiniga kokku tööalaselt ning tema koostas viimasele ka väärteoprotokolli. Märgitust tulenevalt ja juhindudes

§ 311esitati kohtus tunnistaja M.

K.le küsimusi üksnes väärteomenetluse käigus tehtud menetlustoimingute kohta. Tunnistaja M. K. andis kohtuvälise menetleja esindajale ütlusi selle kohta, et tema kaaskolleegid kontrollisid Fedir Alokhinit, reisijate läbivaatus ja valgustamine toimus kõik ühes ruumis ning seetõttu ta tajus ja nägi kogu sündmust pealt ning seda vaatamata sellele, et tegeles ise teiste inimestega. Mingil hetkel märkas ta, et Fedir Alokhin oli tõstnud häält, viimase pagasikärul olid mingid torud, mida viimane keeldus avamast, mis nendest sai, seda ta öelda ei oska. Kui ta oli oma juhtumiga lõpetanud, siis ta viis end kurssi ka Fedir Alokhini juhtumiga. Samuti nägi ta seda, kuidas ruumis olev laud oli täis liha – ja piimatooteid nende kogus oli märkimisväärne. Tunnistaja M. K. selgitas kohtus, et tegelikult nad alati ei lähe väärteomenetluse alustamise teed. Ka Fedir Alokhinile anti võimalus asjadest loobumiseks, riigile loovutamiseks. Märgitud protsess võtab vähe aega ja mingit rikkumist kaasa ei too, tegemist oli iseenesest lihtsa juhtumiga, mis paraku vältas tunde ja see ei olnud tavapärane. Fedir Alokhin piima – ja lihatoodete loovutamisega nõus ei olnud, oli käremeelne, millegagi seal ei nõustunud ja seetõttu ei jäänud muud üle kui alustada menetlusega. 7 Tunnistaja M. K. kinnitas kohtus, et kui tema koostas kinnises ruumis protokolli, siis koputati uksele, kui ta uksele läks, nägi ta Fedir Alokhinit, kes küsis vett. Tema pakkus viimasele x poolt tellitud vett, mis kaebajale ka sobis (kohtutoimik tl 72 pöördel kuni 74). Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitatud küsimustele selgitas tunnistaja M. K., et tema Fedir Alokhinil mingi terviseriket ei täheldanud ja kindlasti võimaldati kaebajal WC käia. Tunnistaja kinnitas, et tema mäletamist mööda Fedir Alokhinil oli rahvuselt ukrainlane ning viimasel ei olnud esitada dokumente piima – ja lihatoodete sisseveoks kolmandast riigist. Tunnistaja kinnitas, et Fedir Alokhinil oli toidukaupade hulgas ka Eesti juustu ning see konfiskeeriti seetõttu, et see toodi samuti riiki sisse väljaspool Euroopa Liitu. Fedir Alokhinile anti võimalus tutvuda tollieeskirjadega, viimasele pakuti lahendusi, kuid Fedir Alokhin oli vastuseis nii suur ning seetõttu valiti väärteomenetlus. Tunnistaja M. K. vastas ka kaebuse esitaja Fedir Alokhin esitatud küsimustele ja nimelt märkis viimane, et Fedir Alokhin viidi kurssi infoga, mida sisse tuua ei tohi ning mingit eelarvamust Ukraina reisijate vastu neil ei ole (kohtutoimik tl 74-76 pöördel). Kohtus kuulati tunnistajana üle A. L., kes kinnitas, et tema puutus kaebuse esitaja Fedir Alokhiniga kokku tööalaselt nimelt vormisas ta õiendi video kohta, kus kaebuse esitajale loeti ette tema õigused ja kohustused ning samuti teostas ta tolliläbivaatust. Nimelt Fedir Alokhin kutsuti tollikontrolli, viimasel paluti panna pagas röntgenilingile ja tema siis valgustas selle läbi. Fedir Alokhin oli selleks ajaks sisenenud rohelisse tollikoridoris. Peale pagasi läbivalgustust tekkis kahtlus, et seal võib olla keelatud või deklareerimisele kuuluvaid esemeid ja siis, ta palus tolliinspektor V. M.lt Fedir Alokhini pagas läbi vaadata. Kohvrist tulid välja toiduasjad. Kohver avada paluti kaebuse esitajal peale seda, kui see oli läbi valgustatud. Fedir Alokhin oli alguses tõrges ja keeldus avamast, lõpuks aga avas pagasi. Fedir Alokhin oli kogu protsessi kestel sõnakas ja vaidles. Fedir Alokhinile selgitati, et tegemist on tollieeskirjade rikkumisega, et lihatooteid ei ole lubatud tuua väljast poolt Euroopa Liitu, sellega viimane ei nõustunud. Fedir Alokhin ütles, et tema millelegi alla ei kirjuta ning seetõttu ei saanud loovutamist teha. Tunnistaja A. L. kinnitas kohtus, et tema andis Fedir Alokhinile mitmel korral käsku püsida laua juures, kuid viimane seda korraldust alati ei täitnud, ta liikus lauast paaril korral eemale, läbivaatus võttis seetõttu kaua aega, samuti korduv selgitamine ja seletamine, vaidlemine nõudis palju aega. Samuti tema teada, Fedir Alokhin kasutas tolliametnike suhtes ebatsensuurseid väljendeid ja kutsus neid fašistideks, kohale kutsuti ka PPA ametnik selleks, et loodeti võib-olla siis Fedir Alokhin allub korraldustele. Fedir Alokhinile anti korraldus hoida ka distantsi, mida viimane täitis teisel palumisel, samuti Fedir Alokhin rebis endal tema lähedusel maski eest ära, mistõttu pidi ta sammu tagasi astuma. Kõik sellised situatsioonid võtsid aega, et asi ära lahendada, see pikendas järelevalve läbiviimist. Mobiiltelefoni näppis Fedir Alokhin koguaeg, kuigi talle oli öeldud, et ta kontrolli ajal seda ei kasutaks. Samuti Fedir Alokhin läks teiste reisijate juurde vestlema. Kogu tollikontroll Fedir Alokhiniga võttis aega 66,5 tundi, tunnistaja hinnangul see ei ole tavapärane. Nad pidid Fedir Alokhinit koguaeg korrale kutsuma, talle selgitama, sest Fedir Alokhin esitas koguaeg samu küsimusi uuesti ja uuesti. Fedir Alokhin palus ka vett, mida talle anti ja kiirabi isikul mingit terviseriket ei tuvastanud. Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitatud küsimustele tunnistaja A. L. märkis, et infot selle kohta, mida kolmandatest riikides sisse tohib tuua ja mida ei tohi saab enne tollikoridori valimist, monitoride pealt, samuti saab enne tollikoridoride valimist küsida infot tolliametnike käest. 2 tablood on punase tollikoridori kõrval, sealt jookseb info eesti, vene ja inglise keeles, seal on kirjas tollieeskirjad toidukaupade kohta, sigarettide, sularaha deklareerimise jmt kauba kohta. Tunnistaja A. L. kinnitas, tema hinnangul kui isik mõtleb 8 sellele, kas tal võib olla kaasas deklareeritavat kaupa ning ta soovib leida enda jaoks vajalikku infot, siis ta seda ka saab - alati saab küsida. Seda, mis rahvusest Fedir Alokhin viimane talle ei rääkinud, miks kaebajal need toidukaubad olid, seda ta ei küsinud. Tunnistaja kinnitas, et Fedir Alokhinil oli kaasas ka Eesti juust, mis tal ära võeti, sest see toodi sisse kolmandast riigist. Kaebuse esitaja Fedir Alokhin esitatud küsimustele tunnistaja A. L. kinnitas kohtus, et kaebuse esitajal anti menetlustoimingute käigus boršüür uuemate tingimustega, samuti tehti väljatrükke Maksu – ja Tolliameti kohtulehelt, millised Fedir Alokhin tõmbas tükkideks ja viskas maha (kohtutoimik tl 77 – 81). Käesoleva kaebemenetluse käigus kohus 10.03.2022.a teostas menetlusosaliste juuresolekul paikvaatlust Tallinna Lennujaamas, Tartu mnt 101, Tallinn teostatud menetlustoimingu käigus kaebuse esitaja Fedir Alokhin kinnitas kohtule, et tema pagas saabus teisele pagasilingile, kaebuse esitaja sõnade kohaselt haaras ta pagasilindilt oma pagasi ja läks diagonaalis väljapääsu suunas. Kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov juhtis kohtu tähelepanu sellele, et infotabloode ekraanid peegelduvad. Kohus tuvastas, et infotabloodel olevat teavet kuvatakse paralleelselt kahes keeles vasakul vene ja paremal inglise keeles ning seda keelatud asjade kohta, kaitsja hinnangul seda infot on näha ainult siis, kui seista tabloost meetri kaugusel. Teostatud menetlustoimingu käigus viibis ka tunnistaja A. L. juhtis kohtu tähelepanu silmatorkavatele siltidele, kus reisijad peavad tegema valiku, kas nad lähevad rohelisse koridori ehk, et ei ole deklareeritavat kaupa või valivad väljapääsu, kui neil on deklareeritav kaup, mida on punase ja rohelisega märgitud, mis on selgelt seina pealt eristav (kohtutoimik tl 84-85). Kohtulike vaidluste käigus 25.03.2022.a toimunud kohtuistungil, kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov jäi kohtule esitatud kaebuses välja toodud motiivide juurde, taotledes kohtult kaebuse rahuldamist, kaebuse esitajale väärteomenetluse käigus tekkinud menetluskude hüvitamist Fedir Alokhinile. Kaebuse esitaja esindaja märkis, et tema hinnangul on vastustaja rikkunud vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni artiklit 5 lg 1 ja artiklit 6 lg 1, kohtus üle kuulatud tunnistaja on kinnitanud, et märgitud konventsioonist ei lähtutud. Kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov asus seisukohale, et käesolevalt maailmas esinevat olukorda arvesse võttes tuleks igal juhul kaitsta vähemusrahvust. Kaebuse esitaja Fedir Alokhin poolt Eesti riiki toodud tooted on ukrainlaste kulutuuri alalhoidmise esemed, mis oleks pidanud olema hinnatud kohtuvälise menetleja poolt nõuetekohaselt vastavalt raamkonventsioonile. Selle konventsiooni alusel oleks pidanud kohtuväline menetleja võimaldama kaebajal need Eestisse kaasa ja sisse tuua. Kaebuse esitaja esindaja hinnangul Fedir Alokhini suhtes teostatud toimingud olid ebamõistlikud ja kaebaja väärikust alandavad. Kaebajale keelduti vett toomast ja süüa andmast ning seda ligi 7 tunni kestel ning kohtul tuleks seda hinnata. Kohtu tähelepanu juhiti faktile, et kohtuväline menetleja toimingute ja otsuse tegemisel ei lähtunud rahvusvahelise episootiate büroo maismaaloomade tervisekoodeksi artiklist

1. p 1.1 ja artiklist 15 p 1.
2. Samuti kohtuväline menetleja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalused tooted ei oleks olnud hermeetiliselt pakendatud ja poleks läbinud katkuvastast töötlemist, pakendatud ja töödeldud tooteid on lubatud Eestisse sisse tuua. Kaitsja tõdes, et tolliregulatsioonid on väga keerulised ja tihti muutuvad, seega on kohtuvälise menetleja kohustus jälgida, kas tema poolt jagatavates infolehtedes on usaldusväärne ja kaasaegne info. Tavapärasel inimesel peaks olema võimalik objektiivselt saada infot selle kohta, millised kaubad tohib sisse tuua ja, milliseid mitte ja, millises koguses. Kohtuvälise menetleja tehtud otsust pidas kaitsja ebaseaduslikuks. 9 Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov märkis, et juhul, kui kohus ei pea võimalikuks otsust tühistada, siis alternatiivsena taotlevad nad väärteoasja lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, sest kaebaja ei ole soovinud tahtlikult rikkuda seadust (kohtutoimik tl 94-95 pöördel). Kohtuvälise menetleja esindaja M.-L. T. asus kohtulike vaidluste kestel seisukohale, et Fedir Alokhini poolt esitatud kaebuse rahuldamiseks ei ole alust, märkides, et kohtuväline menetleja jääb kõikide süüteo etteheidete juurde, millised väärteoprotokollis on välja toodud, väärteootsus on põhjalikult motiveeritud. Kohtuvälise menetleja hinnangul kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja tõlgendab vähemusrahvuste kaitse konventsiooni liialt kitsalt. Märgitud konventsiooni mõte on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse s.t luua vähemusrahvuste esindajatele võrdsed õigused seaduse ees võrreldes isikutega, kes ei ole vähemusrahvuse esindajad. Märgitud konventsioon ei loo eeldusi selleks, et vähemusrahvuse esindaja võiks panna õigusrikkumisi toime. Kohtuväline menetleja pidas märkimisväärseks kaitsja tehtud etteheidet selle kohta, et kaebuse esitaja suhtes kestsid menetlustoimingud ligi 7 tundi, millisel ajal ei antud Fedir Alokhinile vett. Kohtuväline menetleja esindaja M. – L. T. palus kohtul märgitud väitesse suhtuda kriitiliselt, sest tema hinnangul on kohtumenetluses üle kuulatud tunnistajate ütlustega on tõendatud vastupidist, pikalt kestnud menetlustoimingud olid seotud kaebuse esitaja enda käitumisega see oli otsene tagajärg. Samuti pidas kohtuvälise menetleja esindaja ebaõigeks väidet, et kaebuse esitaja tervist ei uuritud, sest kohal käis ju kiirabi. Mingit kaebuse esitaja Fedir Alokhin piinamist ei ole toimunud. Kohtuvälise menetleja esindaja pidas vajalikuks märkida, et käesolevas väärteoasjas on kaebuse esitaja esindaja viidanud ka rahvusvahelise episootiate büroo maismaa koodeksile, kuid see koodeks kehtestab loomatervise ja veterinaarkontrolliga seotud standardi VTO liikidele, mis on koodeksi sissejuhatuse kohaselt soovitusliku iseloomuga. Kohtuvälise menetleja hinnangul reisijatel on igasugune liha – ja piimatoodete sissevedu kolmandatest riikidest keelatud, seda siis Euroopa Komisjoni määruse 206/2009 järgi ja viidatud komisjoni delegeeritud määruse 2019/2122 järgi. Seda, kas tooted olid pakendatud või mitte, ei puutu käesolevas väärteoasja vaidlusesse. Kohtuvälise menetleja esindaja pidas vajalikuks peatuda kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja tehtud etteheitel, et EMTA voldikus ei olnud andmeid nende konkreetsete kaupade kohta, mida kaebajalt konfiskeeriti käesoleva väärteomenetluse raames ning et kaebajat ei või karistada seetõttu, et ta ei tunne seadust. Kohtuväline menetleja tõdes, et voldikul ei olnud kirjas lihatoodete sissetoomise piirangute kohta, kuid tegemist on infovoldikuga ning neid trükitakse lähtuvalt trendidest. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et Fedir Alokhinile tutvustati kehtivat seadust ning oluline on teadmine, et tolli eesmärk ei ole olnud ka kellegi karistamine, isikule anti võimalus kaupade loobumiseks, millisega viimane ei nõustunud. Kohtuvälise menetleja hinnangul inimene peab endale ise enne selgeks tegema, mida võib riiki sisse tuua ja mida mitte. Isik ise oleks saanud väärteomenetluse ära hoida, kui oleks kaubast loobunud. Kohtuvälise menetleja esindaja pidas kohtulike vaidluste käigus märkimisväärseks teadmist, et kaebuse esitaja ei ole mingit kahetsust avaldanud. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul Fedir Alokhin takistas järelevalve teostamist s.t kaebuse esitaja oma käitumisega raskendas järelevalve läbi viimist, viimane keeldus pagasi avamises, eiras ametnike korraldusi, kaebuse esitaja tegutses aktiivselt ja teadlikult. Kaebuse esitajale karistuseks määratud rahatrahvi summas 300 eurot pidas kohtuvälise menetleja esindaja põhjendatuks, sest karistust kergendavaid asjaolusid ei esinenud. Märgitust tulenevalt palus kohtuvälise menetleja esindaja M. – L. T. kohtul jätta kaebus rahuldamata (kohtutoimik tl 95 pöördel – 96 pöördel). 10 Kaebuse esitaja Fedir Alokhin esindaja märkis kohtulike vaidluste käigus repliigi korras, et kaebajale esitatud etteheide ametnike töö takistamises on põhjendamatu, sest just kohtuvälise menetlejast tulenevatel põhjustel olid ametnikud sunnitud kaebajale kutsuma kiirabi, kaebaja suhtes tehtud otsus peaks kuuluma tühistamisele (kohtutoimik tl 96 pöördel). Lisaks eeltoodule kohus avaldas ja uuris menetlusosaliste taotlusel järgmisi kirjalikke, dokumentaalseid ning menetluslike tõendeid: • • • • • • • • • • • • Kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 17.06.2021.a esitatud kaebust ning selles välja toodud asjaolusid (kohtutoimik tl 2-5); Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusvanem A. S. 02.06.2021.a koostatud üldmenetluse otsust väärteoasjas nr 930021000527, millisest nähtub, et Fedir Alokhin karistati Tolliseaduse § 70 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut so summas 300.- eurot ning KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistati teda rahatrahviga 150 trahviühikut s.o summas 600.- eurot lisaks TS § 78 lg 1 ja KarS § 83 lg 2 ja 6 juhindudes konfiskeeriti väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kaup s.o 5,443 kg liha ning 2,613 kg piimatooteid (kohtutoimik tl 6-9); Maksu – ja Tolliameti 19.08.2021.a kohtule saadetud saatekirja väärteoasja nr 930021000527 materjalide edastamise kohta (kohtutoimik tl 20), millisest nähtub, et 23.08.2021.a saabusid kohtusse kohtuvälise menetleja poolt edastatud väärteoasja nr 930021000527 materjalid koos 4 CD plaadiga (kohtutoimik tl 20); 02.09.2021.a kohtuistungi protokoll väärteoasjas nr 4-21-2594 (kohtutoimik tl 24-44); 05.10.2021.a kohtuistungi sekretär K. G. – A. koostatud õiendit seoses kohtu välislähetuses viibimise tõttu 11-15-10.2021.a planeeritud kohtuistungite edasi lükkamise kohta, 10.11.2021.a. kell 10:00 (kohtutoimik tl 45-46); Kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov kohtule esitatud infovoldiku eesti keelne tõlge (kohtutoimik tl 48-50); Tunnistajate A. L., A. S., V. M. ja M. K. 10.11.2021.a antud allkirjad selle kohta, et neid on hoiatatud vastutusest ütlustest andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluste andmise eest Karistusseadustiku §-de 318 ja § 320 järgi (kohtutoimik tl 51) 10.11.2021.a kohtuistungi protokoll väärteoasjas nr 4-21-2594 (kohtutoimik tl 52-68); Maksu – ja Tolliameti kohtumenetluse valdkonna peajurist M. – L. T. 10.01.2022.a koostatud vastus kohtunõudele, millisest kohtuväline menetleja annab kohtule teada, et paikvaatlust on võimalik viia läbi Tallinna lennujaama loa alusel, milleks tuleb esitada vastav taotlus, koos nimedega, kes paikvaatlusel osalevad ja, millisel ajal soovitakse paikvaatlust läbi viia. Vastuses selgitatakse, et taotluse paikvaatluse läbiviimiseks võib vahetult esitada ka MTA Lennujaama tollikontrolli üksuse juht J. K. ise, kellele tuleks teatada kuupäev ja nimed, kes toimingul osalevad. Lennujaama tollikontrollil puudub videokaamera, mida saaks paikvaatlusel kasutada ja juhul, kui kohus soovib kasutada vaatlusel enda tehnikavahendeid ja vaatluse käiku nendega filmida, siis tuleks ka see asjaolu Tallinna Lennujaamale esitatavas taotluses teatavaks teha (kohtutoimik 70-71); 14.12.2022.a kohtuistungi protokoll väärteoasjas nr 4-21-2594 (kohtutoimik tl 72-83); 10.03.2022.a kohtuistungi protokoll väärteoasjas nr 4-21-2594 + 2 paikvaatluse fotot (kohtutoimik 84-86); Maksu – ja Tolliameti tollinspektorite V. M., K. K. ja A. L. 03.05.2021.a koostatud, allkirjastatud läbivaatuse akt, millisest nähtub, et 03.05.2021.a Tartu mnt 101, Tallinnas Fedir Alokhinil kontrollimisel (pagasi läbivalgustuse tulemusel), kes saabus lennukiga Ukrainast Eestisse oli kaasas vaakumpakendis 5,027 kg lihatooteid (vorst), 0,416 kg 11 • • • • • • lihatoodet (suitsutatud kanatiivad, piimatooted (juust) vaakumpakendis 2,407 kg, piimatoode (La vace de Paris) 0,206 kg, mis tõttu rikkus loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 31 lg
3. Samuti oli viimasel kaasas kalastuse peibutussööt (kummikala) koguses 1846 tk, mis kuulus maksustamisele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 952/2013 alusel, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik artiklid 139 ja 158 lg
4. Teostatud menetlustoimingu käiku fotografeeriti, fotod Fedir Alokhinil kaasas olnud toodetest on paigutatud fototabelitesse. (väärteotoimik tl 2-6); Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusevanem A. L. 03.05.2021.a käesoleva väärteoasja menetluse raames koostatud õiend videosalvestise juurde, milles on fikseeritud menetlusaluse isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamine

§ 19kohaselt.

Kõne all olevas õiendis, selle koostaja märgib, et toiming salvestati Maksu – ja Tolliameti mobiiltelefoni Samsung Galaxy A20e. Salvestamise ajavahemik on 03.05.2021.a kella 17:54 kuni 18:00, salvestise kestus on 5 minuti ja 54 sekundit. Koostatud õiendis selgitatakse, et õiguseid ja kohustusi tutvustati Fedir Alokhinile tolliinspektor V. M. poolt vene keeles, video salvestas tolliinspektor – vahetusevanem A. L.. Toimingu juures viibisid s.h A. S. ja M. K.. Õiendi juurde on lisatud 1 DVD plaat kirjaga 930021000527/1 ning

§ 19

menetlusaluse isiku õigused ja kohustused (väärteotoimik tl 7); Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused (vene keeles) märgitud dokumendist nähtub, et kaebuse esitaja Fedir Alokhin on keeldunud nendele alla kirjutamast (väärteotoimik tl 8); Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor M. K. 03.05.2021.a koostatud vaatlusprotokolli, millisest nähtub, et teostatud menetluse käigus on vaadeldud Fedir Alokhinil tollikontrolli käigus leitud ja ära võetud piima – ja lihatooteid. Teostatud menetlustoimingu käigus on detailselt kirjeldatud, milliseid tooteid, mis koguses tooteid Fedir Alokhini valdusest leiti ja ära võeti (väärteotoimik tl 9-10); Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor M. K. 03.05.2021.a .koostatud videosalvestusse esitamist kohustav määrust, millisest nähtub, et menetleja on pidanud vajalikuks määrata, et Tallinna Lennujaamal tuleb esitada Lennart Meri Tallinna lennujaama kaamerate videosalvestused ja nimelt kaamera nr 192.168.234.102 03.05.2021.a kell 13:32:00 kuni 18:30:00, kaamera nr 192.168.234.103 03.05.2021.a kell 13:32:02 kuni kell 13:33:00, kaamera nr 192.168.234.105 03.05.2021.a kell 13:42:08 kuni 13:33:00 kohta ning seda seetõttu, et väärteomenetluse käigus on tekkinud vajadus kontrollida, kas videosalvestisi on võimalik kasutada asitõenditena (väärteotoimik tl 11); Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor M. K. 03.05.2021.a .koostatud videosalvestusse esitamist kohustav määrust, millisest nähtub, et menetleja on pidanud vajalikuks määrata, et Tallinna Lennujaamal tuleb esitada Lennart Meri Tallinna lennujaama kaamerate videosalvestused ja nimelt kaamera nr 192.168.234.105 03.05.2021.a kell 16:07:00 kuni 16:09:00 ning kaamera nr 192.168.234.102 03.05.2021.a kell 16:07:00 kuni kell 16:09:00 kohta ning seda seetõttu, et väärteomenetluse käigus on tekkinud vajadus kontrollida, kas videosalvestisi on võimalik kasutada asitõenditena (väärteotoimik tl 12); Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor 03.05.2021.a Fedir Alokhin suhtes koostatud väärteoprotokoll väärteoasjas nr 9300021000527, millisest nähtub, et menetlusalusele isikule on etteheidetud Euroopa komisjoni 10.10.2019.a määrus nr 2019/2122 art 7 rikkumist s.t TS § 70 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist ning TS § 60 rikkumist s.t KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist (väärteotoimik tl 13-15); 12 • • Fedir Alokhin suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et menetlusalust isikut varasemalt väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest karistatud ei ole (väärteotoimik tl 16); Maksu – ja Tolliameti 02.06.2021.a üldmenetluse otsust väärteoasjas nr 930021000527, millisest nähtub, et Fedir Alokhinit karistati Tolliseaduse § 70 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut s.o summas 300.- eurot ja KarS § 279 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut s.o summas 600.- eurot ning Tolliseaduse § 78 lg 1 ning KarS § 83 lg 2 p 6 järgi konfiskeeriti väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kaup 5,443 kg liha ning 2,613 kg piimatoodet ning seda seetõttu, et Fedir Alokhin 03.05.2021.a kella 14:00 ajal Tallinna Lennujaamas toimetas isiklikus pagasis Ukrainast Eestisse piirangutega kaupa (lihatooted: vorst ja suitsutatud kanatiivad kokku koguses 5,443 kg ning piimatooted: juust ja muu piimatoode kokku koguses 2, 613 kg), valides Lennart Meri Tallinna lennujaamas riiki sisenemiseks rohelise tollikoridori. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Fedir Alokhin toimetades liha – ja piimatooteid liiduvälisest riigist Eestisse rikkus Euroopa Komisjoni 10.10.2019.a määruse 2019/2122 art 7 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav TS 70 lg 1 järgi ning samuti pani menetlusalune isik toime KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja nimelt 03.05.2021.a menetlusaluse isiku pagasi läbivaatusel astus maskita isik tolliametnikule väga lähedale (20-30) cm, kui tolliametnik oli eemale astunud, astus isik jälle lähemale. Samuti menetlusalune isik vehkis kätega tolliametniku näo ees, keeldus hoidmast distantsi, eemaldades endalt korduvalt tollikontrolli käigus maski, kasutas pagasi läbivaatuse käigus vaatamata keelule korduvalt mobiiltelefoni, suundust kontrollist eemale, keeldus pagasit lahti tegemast ja tollile esitamast. Menetluse käigus kohtuväline menetleja ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, märkides koostatud väärteootsuses, et menetlusalune isik pani temale etteheidetud väärteod toime otsese tahtlusega (väärteotoimik tl 17-19); Kohtuotsuse motiivid Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Fedir Alokhin ja tema esindaja esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel põhjustel:

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Riigikohtu lahendi nr 4-19-3994/31 p 8 kohaselt lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, peab kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Seega kui kohtul tekivad asja arutamisel kahtlused väärteo tõendatuses, peab ta astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on lisatõendite kogumisega kõrvaldatavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-125-12, p 6; 29. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-183-15, p 12 ja 7. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-67-15, p 20). Tekkinud kahtluste kõrvaldamata jätmine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 150lg 2 tähenduses.

Fedir Alokhinile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et

1. mail 2021.a kell 14:00 Lennart Meri Tallinna Lennujaamas toimetas Fedir Alokhin isikliku pagasi vahel Ukrainast Eestisse piirangutega kaupa (lihatooteid: vorst ja suitsutatud kanatiivad kokku koguses 5,443 kg ning piimatooteid: juust ja muu piimatoode kokku koguses 2,613 kg), valides Lennart Meri 13 Tallinna lennujaamas riiki sisenemiseks rohelise ehk „ei ole piirangutega ega keelatud kauba“ koridori. Väärteoprotokollis märgitakse, et menetlusaluse isikuga kaasasolnud tooted peeti asitõendina kinni. Fedir Alokhin toimetades liha – ja piimatooteid liiduvälisest riigist Eestisse rikkus viimane Euroopa komisjoni 10.10.2019.a määruse 2019/2122 art 7 nõudeid, millega ta panni toime Tolliseaduse § 70 lg 1 sätestatud väärteo s.o keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise (väärteotoimik tl 13-15). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas väärteoasjas vaidlust väärteo toimepanemise ajas, kohas ning selles, et kaebus esitaja Fedir Alokhini suhtes 03.05.2021.a teostatud tollikontrolli käigus leiti tema valdusest ja võeti ära väärteoprotokollis nimetatud toiduained, märgitud kogustes. Kohus leiab, et Fedir Alokhin poolt kauba toomine on tõendatud nii menetlusaluse isiku enda ütlustega kui ka kohtus üle kuulatud tunnistajate A. S., V. M., M. K. ja A. L. kohtus antud ütlustega, käesolevas väärteoasjas kogutud menetluslike - ja kirjalike tõenditega. Nii on käesoleva kaebemenetluse käigus kaebuse esitaja Fedir Alokhin ise kinnitanud, et tema lendas 03.05.2021.a Kiievist Tallinnasse, kaasas oli tal ca 2-3 kg vorsti ja 2-3 kg juustu ning kalastustarbed, mis kõik ära võeti, kohus sellekohaseid menetlusaluse isiku ütlusi peab usaldusväärseks osaliselt. Nimelt ei haaku kaebuse esitaja Fedir Alokhini poolt antud ütlused märgitud toodete koguste osas teiste tõenditega. Nii on kohtule teada, et kaebuse esitajal oli Eestisse saabudes kaasas 5,027 kg vorsti, 0,416 kg suitsutatud kanatiibu ja piimatooteid juustu 2,407 kg ning piimatoodet „La vache de Paris“ koguses 0,206 kg, kinnitab märgitut sellekohane Maksu – ja Tolliameti ametnike poolt 03.05.2021.a koostatud läbivaatuse aktis sisalduv info ( väärteotoimik t l 2-3). Samuti on kaebuse esitaja Fedir Alokhini valdusest ära võetud toiduaineid vaadeldud menetleja poolt väärteomenetluse käigus, koostatud on 03.05.2021.a sellekohane vaatlusprotokoll. Teostatud menetlustoimingu käigus on veelkordselt tuvastatud menetlusaluse isiku valdusest leitud ja ära võetud toiduainete artiklid ja kogused, märgitud tõendist tuleb välja fakt, et Fedir Alokhinil kaasas olnud toiduained olid vaakumpakendis, toodete pakenditel olid peal ukraina keelsed tootekirjeldused ja muud viited, mis annavad alust arvata, et tegemist olid toiduainetega, mis toodi kaebuse esitaja poolt Eesti Vabariiki sisse just Ukrainast (väärteotoimik tl 9-10). Kohtus üle kuulatud tunnistajad A. S., M. K. ja A. L. on kõik kinnitanud, et vaidlusalune sündmus on leidis aset 2021.a mai kuus, tunnistaja A. L. on kohtuistungil isegi kinnitanud, et tema mäletamist mööda leidis sündmus aset
2. mail. Seda, et kaebuse esitajale etteheidetud sündmus leidis aset just 03.05.2021.a kohtu hinnangul toetavad käesoleva väärteomenetluse raames koostatud järgmised menetluslikud dokumendid, tõendid ja neis sisalduv teave ja nimelt: nähtub 03.05.2021.a Maksu – ja Tolliameti ametnike V. M., K. K. ja A. L. poolt allkirjastatud läbivaatuse aktist, menetlusalusele isikule etteheidetud väärteo toimepanemise koht, milliseks on Tartu mnt 101, Tallinn, Tallinna lennujaam, samuti aeg 03.05.2021.a kell 14:
3. Läbivaatuse aktis sisalduvast teabest nähtub veel see, et Fedir Alokhin saabus Ukrainast Eestisse ning viimase pagasi läbivalgustuse käigus avastati, et see sisaldas erinevaid liha - ja piimatooteid ning kalastuse peibutussööta, väärteoprotokollis ja otsuses märgitud kogustes. Märgitud läbivaatuse akti juurde on lisatud fototabelid, milliste fotodelt nähtub Fedir Alokhinil kaasas olnud toidukaubad nende arvuline hulk, seda, et esemed võeti ära just Fedir Alokhini valdusest kohtu hinnangul kinnitab viimase isikut tõendavast dokumendist tehtud koopia (väärteotoimik 2-6). TS § 70 lg 1 näeb ette vastutuse kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise või tolliprotseduurile deklareerimise eest. 14 Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et Fedir Alokhin 03.05.2021.a valis Eesti Vabariiki sisenedes rohelise ehk „ ei ole piirangutega ega keelatud kaupa“ koridori ning seda vaatamata sellele, et temal oli kaasas liha – ja piimatooted, milliseid on keelatud Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse toimetada. Seega vastab tema tegu kauba toimetamise tunnustele, mis on TS § 70 lg 1 süüteokoosseisu üks teoalternatiive. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-82-09 p 14 on märkinud, et kriminaalmenetluse seadustiku § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. märtsil
5. a asjas nr 3-1-1-127-06 tehtud otsuse punktis 6 väljendatakse seisukohta, et KrMS § 61 lg 1 ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p 7.1 asjas nr 3-1-1-4-07). Kohtu hinnangul põhivaidlus käesolevas väärteoasjas on hoopis selles, kas Fedir Alokhinile pidi teada, et ta ei tohi temal kaasas olevaid toiduaineid Eestisse sisse tuua, kas ta talle etteheidetud käitumisega takistas Maksu – ja Tolliametnike tööd tollikontrolli läbiviimisel, kas rikuti mõnda tema - Fedir Alokhin Põhiseadusega kaitsvat õigust ning, kas kohtuväline menetleja menetlusaluse isik suhtes väärteoprotokolli ja otsust koostades on ikka juhindunud õigetest õigusaktides või mitte s.t jätnud millestki juhindumata. Kohus tõdeb ja märgib, et Fedir Alokhin kaasas olnud toiduainete liha – ja piimatoodete näol on tegemist kaubaga, millise suhtes kehtivad piirangud ja keelatud on selliseid kaupu sisse tuua Euroopa Liiduvälistest riikidest. Kinnitab seda Euroopa Komisjoni määrus 2019/21222 art 7, millise kohaselt loomsed saadused, liittooted, loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mis kuuluvad reisijate isiklik pagasi hulka ja on ette nähtud isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks, vabastatakse piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist tingimusel, et need on vastavuses samas artiklis loetletud tingimustega ning temal kaasas olnud kaup ei vasta kohtu hinnangul artiklis 7 sätestatud tingimustele. Vaatamata kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi vastupidisele veendumusele, asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule täiesti õigustatult ette heitnud just kõne all oleva Euroopa Komisjoni määruse rikkumist. Kohtu hinnangul käesolevas kaebemenetluses kaebuse esitaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov kohtuvälisele menetlejale tehtud etteheide, et menetleja tema kaitsealuse suhtes väärteoprotokolli koostamisel ja otsuse tegemisel ei ole võtnud arvesse Vähemusrahvuse kaitse raamkonventsiooni artiklit 5 lg 1 ja artiklit 6 lg 7 s.t asjaolu, et Fedir Alokhin näol on tegemist vähemusrahvuse liikmega, viimasel kaasas olnud toiduained olid tema enda tarbeks s.t enda kultuuri alalhoidmiseks ning et kohtuväline menetleja ei ole tuginenud Rahvusvahelise episootiate büroo välja töötatud maismaaloomade tervise koodeksi art 15.1.
6. ja 15.1.2 on asjakohatud (kohtutoimik tl 2-5). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja Mari – Liis Tüür poolt kohtulike vaidluste käigus avaldatud seisukohaga selles, et kaitsja viide esmalt märgitud konventsioonile ei ole mitte mingisuguses puutumuses vaidluse all oleva väärteoasjaga. Kohtu hinnangul kaitsja poolt viidatud konventsiooni eesmärk on siiski eelkõige kaitsta konventsiooniosaliste territooriumitel asuvate vähemusrahvuste eksisteerimist, soodustada ja tagada viimastele täielik ja tegelik võrdus, luua viimastele sobivad tingimused oma kultuuri alalhoidmiseks, arendamiseks oma identiteedi säilitamiseks ning seda igapäevase eluvaldkonnas selliselt, et neid ei diskrimineeritaks ei keele, kultuuri religiooni ega traditsioonide säilitamise ja edendamise pärast, et neil oleks usu -, keele-, ühinemis – ja sõnavabadus jmt. 15 Samuti ei pea kohus asjakohaseks kaitsja viidet Rahvusvahelise episootiate büroo poolt välja töötatud maismaaloomade tervisekoodeksi artiklitele 15.1.1 ja 15.1.2, sest tõepoolest ka kohtu hinnangul märgitud dokumendis kehtestatakse loomatervise ja veterinaarkontrolliga seotud standardid VTO riikidele, millised on soovitusliku iseloomuga. Kohtuväline menetleja jättes kaitsja poolt viidatud konventsioonile ning koodeksile tuginemata, et ei ole rikkunud väärteomenetlus õigust s.t Vähemusrahvuse kaitse raamkonventsioonile ning maismaaloomade tervisekoodeksile tuginemata jätmine ei ole kohtu hinnangul kaasa toonud kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas Fedir Alokhinile ebaõige otsuse tegemist. Kaebuse esitaja Fedir Alokhin on kohtus andnud ütlusi selle kohta, et tema on isikuks, kes palju reisib ja ta on rahvusvahelise transpordifirma juht, mis tegeleb toiduainete sisseveoga (kohtutoimik 27-29). Kohtu hinnangul märgitud teadmine võimaldab asuda seisukohale, et kaebuse esitaja väites, et temale ei olnud teada, et liiduväliselt piima – ja lihatooteid Euroopa Liidu liikmesriiki kolmandast riigist tuua on keelatud. Kaebuse esitaja Fedir Alokhin on juhtinud korduvalt kohtu tähelepanu sellele, et temale ei olnud märgitud fakt teada, et enda tarbeks liha – ja piimatooteid sh kalastustarbeid tuua riiki sisse ei või, ta ei lugenud seda infotabloodelt välja. Kohus peab sellekohaseid kaebuse esitaja Fedir Alokhin avaldatud vabandusi põhjendamatuks ja antuks eesmärgiga lootes vabaneda võimalikust väärteovastutuses. Kohtus on kaebuse esitaja Fedir Alokhin märkinud, et tema sai enda valdusesse Lennujaamas brošüüri, millises ei olnud kirjas liha – ja piimatoodete ning muu temaga kaasas olnud esemete s.t kalastustarvete riiki sisse toomise keelust ja deklareerimise kohustusest midagi. Kohtule on hindamiseks kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitanud Fedir Alokhin valduses olnud boršüüri eesti keelse tõlke (kohtutoimik tl 4950). Kaebemenetluse käigus kohtus tunnistajatena üle kuulatud Maksu – ja Tolliameti ametnikud on avaldanud imestust selle kohta, kuidas Fedir Alokhin enda valdusesse üldse selle vana, 2018.a trükitud brošüüri sai, sest nemad seda oma sõnade kohaselt talle ei andnud, samuti ei olnud nendele teada, et see oleks neil kuskil ruumis olnud, kuid samas märgitud fakti ka ei välistanud. Kohus asub seisukohale, et antud asjaolul käesoleval hetkel ei olegi üldse tähtsust, isegi kui kohus jaatab, et Fedir Alokhin võis kohtule teadaolematutel asjaoludel enda valdusesse saada 2018.a trükitud vana brošüüri, millises on märgitud reisijate jaoks ülevaade sellest, milliste asjaolude esinemisel peavad nad sisenema riiki tollitsooni kaudu, siis menetlusaluse isiku valduses olnud brošüüris ning selles sisalduv teave on siiski informatiivse sõnumiga, märgitut on kinnitanud ka tunnistaja A. S. kohtus, et kui reisija saabub kolmandast riigist, siis ta peab ise enne reisi alustamist tutvuma riigis kehtivate piirangute ja keeldudega. Märgitud selgitus on kohtule ka igati arusaadav, sest infolehe väljaandjale ei ole teada, missugust kaupa üks või teine reisija riiki sisse tuua soovib. Märgitust tulenevalt ei pea kohus asjakohaseks kaebuse esitaja Fedir Alokhin sellekohaseid selgitusi, et tema juhindus tema valduses olnud brošüüris kajastatud infost, seda enam, et väärteoasja kohtuliku uurimise käigus on kohtus üle kuulatud tunnistaja korduvalt märkinud, et Fedir Alokhinile selgitati nii kehtivast Tolliseadusest kui ka tollieeskirjadest tulenevaid nõudeid, kuid viimane oli väga agressiivselt meelestatud ning keeldus oma õiguste ja kohustustega tutvumast. Kohus asub seisukohale, et iga reisija k.a kaebuse esitaja, kui ta ei ole kindel, kas ta peab endaga kaasas olevat kaupa riiki sisenedes deklareerima, peaks selles kindluse saamiseks, et ta toime ei pane õigusrikkumist valima riiki sisenemiseks n-ö punase koridori ja eeldama, et võib olla kaasas kaup, milline võib vajada deklareerimist või võib tal olla kaasas ka kaup, mida ei või ei saa riiki sisse viia. Kohus teostas 10.03.2022.a teostas Tallinna Lennujaamas, Tartu mnt 101 Tallinn spetsiaalselt paikvaatluse eesmärgiga tuvastada, kas ja kuidas on reisijale enne tollikoridori valimist antud infot tollireeglite kohta (kohtutoimik tl 84-76). Kohus möönab, et infotablood (telerid, millelt kuvatakse tolliinfot) on Tallinna Lennujaamas halvasti paigaldatud, asudes tollikoridoridest 16 vasakul pool, pleksiklaasi taga. Selleks, et tolliinfoga tutvuda, peaks olema teadlik, et see info neil ekraanidel kuvatakse, neid spetsiaalselt otsima ja nendele ekraanidele üsna lähedal seisma, et pleksiklaas vastu ei peegeldaks. Samuti vahetub info ekraanidel piisavalt pika intervalli järel, ehk siis võib oodatud ja vajaliku lehekülje kuvamiseni kuluda mitmeid minuteid. Kuna aga infotabloode jaoks valitud koht pole ette antud mitte EMTA, vaid Tallinna Lennujaama poolt, siis ei saa seda kohtuvälisele menetlejale ette heita. Info on tegelikult olemas, kuid selle leidmine on tehtud küllaltki keeruliseks. Samas kaebuse esitaja väide, et tema ei teadnud, milliste kaupade toomine EL liikmesriiki on lubatud ja milliste puhul kehtivad piirangud, ei vabasta kohtu hinnangul teda vastutusest. Kohus kordab, et kui isik ei tea kehtivat regulatsiooni, siis peab ta ennast enne reisi algust sellega kurssi viima, kui aga jätkuvalt kahtleb, siis tuleb valida n-ö punane tsoon, et olla kindel, et ta ei too riiki sisse keelatud kaupa. Väärteoasja kohtuliku uurimise käigus seadis kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov kahtluse alla kohtus üle kuulatud tunnistaja V. M. antud ütluste usaldusväärsuse. Seda põhjusel, et V. M. kohtusaali ukse taga rääkis tunnistaja A. S.ega siis, kui viimane lahkus kohtusaalist tunnistust andmast. Tunnistaja V. M. kinnitas märgitud asjaolu esinemist, samuti kinnitas ta, et A. S. rääkis talle põgusalt, mis küsimusi talle kohtusaalis esitati (väärteotoimik tl 62 pöördel). Kohus peab vajalikuks anda omapoolne hinnang kohtus antud tunnistajate ütluste usaldusväärsusele. Vaatamata eelpool välja toodud fakti esinemisele, et tunnistaja V. M. vestles tunnistaja A. S.ega kohtus toimuva, s.h talle esitatud küsimuste osas, ei pea kohus V. M. kohtus antud ütlusi ebausaldusväärseks. Kohus märgib, et tunnistajate A. S. ja M. K. ülekuulamisel järgiti kohtus

§ 313

lg 1 teadmist ja nimelt seda, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtuvõi kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta, samuti on tuvastatav fakt, et kõiki kohtus üle kuulatud tunnistajaid on hoiatatud kriminaalvastutusest ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest KarS § 318 ja § 320 järgi (kohtutoimik tl 51). Riigikohus lahendis nr 3-1-1-10-17 p 8 on märkinud, et

§ 31

lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse seadustikust tulenevaid erisusi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-67-15, p 17–19). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 kohaselt on tunnistaja ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Kohtupraktikas on tõdetud, et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava süüteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik menetluses ka taasesitada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-100-15, p 16). Tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a otsus asjas nr 3-1-1-25-15, p 8). Seejuures peab kohtuotsusest nähtuma, kuidas on kohus neid hindamiskriteeriume järginud ja millele tuginevalt on ta lugenud mõne tõendiallika ütlused ebausaldusväärseks ning jätnud need tõendikogumist välja. Ühtlasi tuleb olukorras, kus kohus loeb tunnistaja ütlused usaldusväärseks vaid osaliselt, veenvalt põhjendada, millised konkreetsed asjaolud võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada (nt otsus nr 3-1-117 25-15, p 7) ja sõna-sõna-vastu-olukorras peab kohtuotsuse põhistus olema eriti põhjalik ning veenev (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-1-1-48-11, p 15). Tunnistajate A. S., A. L., M. K. ning V. M. kohtus antud ütlusi peab kohus usaldusväärseteks ning haakuvateks teise käesolevas väärteoasjas avaldatud, uuritud dokumentaalsete ja menetluslikes tõendites sisalduva teabega. Kohtu hinnangul on kõik tunnistajad olnud seotud Maksu – ja Tolliametis tollikontrollide läbiviimisega, viimased on kohtus selgitanud, missugustel tingimustel on reisijad kohustatud valima riiki sisenedes n-ö punase koridori s.t minema endaga kaasasolevat kaupa deklareerima, samuti on viimased andnud ütlusi selle kohta, missugustel asjaolude üldse alustatakse väärteomenetlust, kuidas 03.05.2021.a tajusid Fedir Alokhin poolt toimepandud tegevust, mis nende hinnangul oli õige ning, mis vale. Kohtu hinnangul eeltoodule tuginedes on Fedir Alokhin süü temale Euroopa Komisjoni määruse 2019/2122 art 7 rikkumises s.t TS § 70 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kohtule on teada, et Fedir Alokhinile on etteheidetud TS § 60 rikkumist s.t KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist. Tolliseaduse § 60 kohaselt Riiklikku järelevalvet tollialaste õigusaktide täitmise üle teostab Maksu- ja Tolliamet. Seadusandja näeb riikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist ette karistuse ja nimelt märgitud tegevuse eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja Fedir Alokhin mitte üheski talle etteheidetud teos ei tunnista, asub kohus seisukohale, et käesoleva kaebemenetluse käigus on tõendamist leidnud, et viimane takistas oma käitumisega ka 03.05.2021.a tema suhtes teostatava tollikontrolli käigus ametnike poolt läbi viidavat järelevalvet. Nii on tunnistaja Alar L. kohtus kinnitanud, et tema oli selleks isikuks, kes valgustas läbi Fedir Alokhinil kaasas olnud pagasi. Tunnistaja märkis, et kui ta palus Fedir Alokhinil pagas avada, siis viimane oli koheselt tõrges, sõnakas ning vaidles, alguses keeldus, päras avas oma pagasi. Samuti kinnitas tunnistaja, et kui Fedir Alokhinile selgitati, et tegemist on tema poolt tollieeskirjade rikkumisega, et liha – ja piimatooteid ei ole lubatud tuua väljast poolt Euroopa Liitu, siis viimane sellega ei nõustunud, samuti ei nõustunud Fedir Alokhin millelegi alla kirjutama. Tunnistaja A. L. märkis, et Fedir Alokhin kasutas tolliametnike suunas ebatsensuurseid väljendeid, sõimas viimaseid fašistideks, samuti ei allunud korraldusele hoida distantsi, võttis maski eest, vaatamata keelule helistas pidevalt telefoniga, milliste asjaolude esinemine kõik takistas ja pikendas järelevalve läbi viimist. Tunnistaja M. K. on samuti kirjeldanud kaebuse esitaja Fedir Alokhin käitumist ja nimelt märkis viimane, et vaatamata sellele, et tema tegeles algselt teiste inimestega nägi ta juhtunut pealt kuna kõik toimus ühes ruumis, nii tunnistaja kinnitas, et tollikontrolli teostamise käigus Fedir Alokhin tõstis häält, talle üritati selgitada, et ta võib oma kaasas olevatest toidukaupadest loobuda ning see ei too kaasa mingit väärteomenetlust, kuid isik sellega nõus ei olnud. Vaatamata sellele, et tavapärastelt on selliste juhtumiste näol tegemist lihtsate juhtumitega, vältas Fedir Alokhini juhtum tunde ja see tunnistaja hinnangul ei olnud tavapärane. Fedir Alokhin oli käremeelne ning mitte millegagi ei nõustunud ning seetõttu ka väärteomenetlusega alustati. Tunnistaja A. S. on toetanud tunnistajate M. K. ja A. L. ütlusi selles osas, et vaatamata sellega, et Fedir Alokhinile selgitati, et ta võib kauba loovutada riigi omandisse, see ei too kaasa väärteomenetlust, ta sellega ei nõustunud, kogu juttu talle tõlgiti. Tunnistaja hinnangul Fedir Alokhin oli väga emotsionaalne ning agressiivne, samuti kasutas viimane ebatsensuurseid väljendeid kontrolli läbiviija suhtes nimetades teda fašistiks. Tunnistaja A. S. kinnitas kohtus, et läbiviidav protseduur oleks pidanud kestma 10-15 minuti, väärteomenetluse korral 30 minutit, kuid Fedir Alokhiniga läks kaua, sest isik ei teinud koostööd. Tunnistaja V. M. kinnitas samuti, et Fedir Alokhin oli tema suhtes väga järsu ja väljakutsuva käitumisega. Iga ametnikku nimetas viimane kommunistideks, fašistideks, naisi 18 kutsus eitedeks. Fedir Alokhin hakkas ta näo ees kätega vehkima selliselt, et ta pidi viimasest eemale astuma. Tunnistaja V. M. kinnitas kohtus, et ta palus Fedir Alokhin vahet pidada, distantsi hoida, sest isiku kirjeldatud käitumine takistas tal järelevalve läbi viimist – ta ei saanud vajalikke toiminguid teha – kaupa kaaluda, kaupa üles kirjutada ja läbivaatuse akti koostada. Kogu protsess võttis Fedir Alokhiniga aega 6 tundi. Kohtus kaebuse esitaja Fedir Alokhin kinnitas üksnes, et tema helistas telefoniga oma abikaasale ja juristile, samuti kaebuse esitaja ei välistanud seda, et ta seal sõimas, muid etteheidetavaid asju ta ei mäleta. Vaatamata sellele, et Fedir Alokhin ei mäleta, kas tema pani kõik talle etteheidetavad osateod toime, mis kogumis takistas ametnike poolt järelevalve teostamist loeb kohus kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitajale etteheidetud, KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise tõendatuks. Kohus märgib, et käesoleva väärteoaja materjalide juures on 4 digitaalset andmekandjat, millistele on salvestatud teave kaebuse esitaja Fedir Alokhin poolt toime pandud ja viimase suhtes läbi viidud menetlustoimingute kohta jäädvustatud salvestustega, aga kuna teabel puudub heli, siis menetlusosalised kohtuliku uurimise käigus ei ole taotlenud märgitud salvestusi tõendina uurida, kohus oma otsuse tegemisel märgitud teabele ei tugine, sest leiab, et käesolevas väärteoasjas kogutud teave s.t videosalvestused ilma helita ei oma sellist tõenduslikku väärtust, millise alusel kohus saaks teha järeldust selles, kas menetlusalune isik võis temale etteheidetud väärteod toime panna võib mitte ning märgitust tulenevalt jätab sellekohased tõendid tõendikogumist välja (väärteotoimik tl 11, 12 ja 4 CD plaadil olev teave, kohtutoimik tl ). Kohtu hinnangul Fedir Alokhini ametnike poolt järelevalve läbi viimist takistavat käitumist lisaks tunnistajate poolt kirjeldatule toetab teadmine, et kaebus esitaja ei nõustunud alla kirjutama oma õigustele ja kohustustele (väärteotoimik tl 8). Kohus ei pea vähetähtsaks teadmist, et Fedir Alokhin korrale kutsumiseks pidid tolliametnikud kohale kutsuma ka politsei, mis viitab sellele, et isiku käitumine 03.05.2021.a tema suhtes teostatava kontrolli käigus ametnike suhtes oli problemaatiline. Kõikide kohtus üle kuulatud tunnistajate hinnangul, kelle ütluste tõepärasuses kohus kahelnud ei ole on märkinud, et Fedir Alokhin juhtumi näol oli tegelikult tegemist olukorraga, millise lahendamiseks tavapäraselt kuluks maksimaalselt tund aega, kuid Fedir Alokhiniga kulus 6 tundi. Samuti ei jäta kohus tähelepanuta teadmist, et tegelikkuses kaebuse esitajale korduvalt selgitati, milles seisneb temapoolt tehtu eksimine, viimasele anti korduvavalt võimalust loovutada kaasa olnud liha – ja piimatooted riigile, kuid viimane seda ei soovinud. Kohus ei heida menetlusalusele isikule ette seda, et ta kaasas olnud esemeid loovutada ei tahtnud, kuid tõdeb, et Fedir Alokhin pidi teadma, et jättes esemed vabatahtlikult loovutama peab taluma tema suhtes läbi viidavat väärteomenetlust, sest TS § 70 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on ta toime pannud. Käesoleva väärteoasja menetluse käigus on nii kaebuse esitaja kui ka tema esindaja juhtinud tähelepanu sellele, et Maksu – ja Tolliameti töötajad suhtusid Fedir Alokhin lugupidamatult suisa piinasid teda, ei andnud juua, süüa ega lubanud WC-sse ning seda kogu teostatud menetlustoimingute s.t 6 tunni vältel. Kohtu hinnangul kaebuse esitaja Fedir Alokhin ning tema kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov sellekohased märkused on asjakohatud ja põhjendatud ning kohtus ülekuulatud tunnistajate usaldusväärsete ütlustega ümber lükatud. Kohtu märgib, et käesoleva väärteoasja kohtuliku uurimise raames on tuvastatud fakt, et kaebuse esitaja oma negatiivse suhtumisega tema suhtes teostatavatesse menetlustoimingutesse tekitas olukorra, milline tingis väärteomenetluse läbi viimist tolliametnike poolt tavapäraselt kauem, kui seda üldjuhul oleks pidanud teostama. Tunnistaja M. K. kinnitas kohtus, et kindlasti võimaldati menetlusalusele isikul WC käia ning tema oli ka isikuks, kes isiklikult andis Fedir Alokhinile 19 joogiks Saku Lätte vett, millega kaebuse esitaja rahul oli. Samuti on kohtu ülekuulatud tunnistajad kinnitanud, et Fedir Alokhini tervise huvides kutsuti kohale ka kiirabi ja kaebuse esitajal mingit terviseriket ei tuvastatud. Kohtu hinnangul tuvastatud teavet arvesse võttes saab teha ühese järelduse selle kohta, et kaebuse esitaja ja tema esindaja väide selle kohta nagu kohtuväline menetleja oleks menetlusalust isikut menetlustoimingute ajal piinanud on ilmselgelt meelevaldne. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik temale etteheidetavad mõlemad väärteod toime tahtlikult ja nimelt esmalt see tõttu, ta teadis et tegemist on liha – ja piimatoodetega ja pidi teadma, et Euroopa Liiduvälisest riigist märgitud toodete Eesti Vabariiki sissetoomine on keelatud. Kohtu hinnangul Fedir Alokhin ei saanud olla ka eksimuses, sest käesoleva väärteoasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et viimasele tutvustati Eesti Vabariigis kehtivat sellekohast seadusandlust. Kohus on veendunud Fedir Alokhin tema suhtes teostatud järelevalvet takistas samuti tahtlikult, kavatsetult, sest vaatamata ametnike poolt antud seaduslikele korraldustele pidas viimane vajalikuks seda eirata ning nendele korraldustele mitte alluda. Samuti asub kohus seisukohale, et puuduvad tegude õigusvastasuse välistavad asjaolud. Kohtu hinnangul menetlusalune isik oli teadlik oma tegude keelatusest. Kohus leiab, et Fedir Alokhin, kes kinnitas kohtus ka ise, et reisib pidevalt, ta on rahvusvahelise transpordifirma juht oleks pidanud eelnevalt välja selgitama, kas selliste toodete Eestisse Urkaina Vabariigist on lubatud. Seega leiab kohus, et isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli keelueksimusega KarS § 39 tähenduses, oli selline eksimus Fedir Alokhin jaoks välditav. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik Fedir Alokhin on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb Fedir Alokhinile kohaldada karistust nii TS § 70 lg 1 kui ka KarS § 279 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest. TS § 70 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut s.o kuni 1200 eurot (1 trahviühik on 4 eurot). Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Kohus leiab, et arvestades Fedir Alokhinile süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, teadmist, et viimane üritas Euroopa Liiduvälisest riigist Eesti Vabariiki tuua küllaltki suure koguse liha – ja piimatooteid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud. Kohtu hinnangul on Fedir Alokhin temale etteheidetud väärteo toime pannud tahtlikkult ning samuti tuleb arvestada, et Fedir Alokhin ei ole kehtivaid karistusi, kinnitab märgitud teadmist tema suhtes väljastatud karistusregistri õiend (väärteotoimik tl 16). Kõiki neid asjaolusid on arvesse võtnud ka kohtuväline menetleja enda otsuses. KarS § 279 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot, s.o sanktsiooni keskmises määras. Ka KarS § 279 lg 1 alusel määratud karistuse puhul leiab kohus, et Fedir Alokhinile karistus vastab isiku süü suurusele ning üld - ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid. Menetlusalune isik ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud ning tegu on toime pandud tahtlikult20 kavatsetult, viimase ametnike tööd häiriv ja takistav käitumine oli järjepidev. Samas tuleb arvesse võtta asjaolu, et Fedir Alokhin puuduvad kehtivad karistused. Kokkuvõtlikult kohus leiab, et Fedir Alokhinile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ja üld- ning eripreventiivsetele kaalutlustele ning märgitust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitajale karistuseks määratud rahatrahvi tühistada ega seda ka vähendada, sest väärteoasja kaebemenetluse käigus ei ole kohtule esitatud ühtegi sellekohast tõendit, millises sisalduv teave tingiks kohtul kaaluda kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamise kohaldamise põhjendatust. Samuti ei pea kohus asjakohaseks väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 või

§ 30

alusel lõpetamist nii nagu seda kaebuse esitaja ning tema esindaja korduvalt taotlenud on. Kohus tõdeb, et väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §- st 202, mis on

§ 2kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses.

Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-81-06 - RT III 2006, 33, 282, p 6;
3. detsembri
4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-146-03 - RT III 2004, 1, 5, p 8). Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Fedir Alokhin süü temale etteheidetud tegudes oleks väike olnud, käesoleval hetkel süüdistatakse teda kahes väärteo toimepanemise episoodis, millise üks tegu on olnud suunatud riiklikku järelevalvet teostanud ametnike vastu, millisest tulenevalt saab koheselt teha ka järelduse, et käesolevas väärteoasjas on avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul on äärmiselt taunimisväärne ükskõik kelle poolt siseriikliku julgeolekut tagavava ametniku tööd takistav käitumine, häirimine ning ametnike poolt antavate seaduslikke korralduste eiramine. Kohus asub seisukohale, et kui isik on eelpool kirjeldatud viisil sekkunud riikliku järelevalve kontrolli teostamisse s.t takistab läbi viidavat kontrolli, siis sellele peab järgneva negatiivne järelm. Käesoleva kaebemenetluse kestel on menetlusalune isik esitanud kohtule taotluse selle kohta, et kohus kohustaks vastustajat tagastama Fedir Alokhinil ära võetud kalastustarbed ja toiduained. Võttes arvesse fakti, et Fedir Alokhin suhtes käesoleva väärteomenetluse raames mingeid kalastustarbeid ära võetud ei ole, siis kohus pea vajalikuks ega ei saa kohustada väärteomenetlejat Fedir Alokhinile märgitud asju tagastama. Kohus tõdeb, et käesoleva väärteomenetluse raames on kohtuväline menetleja pidanud tulenevalt TS § 78 lg 1 ja KarS § 83 lg 2, 6 järgi konfiskeerida väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kauba s.t liha – ja piimatooted. Kohus asub seisukohale, et kuna kaebus esitaja seotus temale ette heidetud väärtegude toimepanemises on tuvastamist leidnud, siis ei ole alust ka seada kahtluse alla kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsustust keelatud kauba konfiskeerimise õiguspärasuse osas ning kohus asub seisukohale, et eeltoodule tuginedes tuleb kohtuvälise menetleja otsus selles osas jätta muutmata. Väärteoasja kohtuliku menetluse kestel on kaebuse esitaja esindaja asunud seisukohale, et käesoleva väärteomenetluse kestel tekkinud menetluskulud tuleks kaebuse esitajale hüvitada. Kohtule on esitatud ka vastavad kuludokumendid (kohtutoimik tl 87-93).

§ 38

lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Arvestades fakti, et kohtuvälise menetleja otsus jääb muutmata jätab kohus kaebuse esitaja kaitsjakulud tema enda kanda. Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas puudub seaduslik alus Maksu ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusevanem A. S. 02.06.2021.a väärteoasjas nr 930021000527 koostatud otsuse tühistamiseks ning Fedir Alokhini esitatud 21 kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhindub

§ 132p 1, § 109 – 111; § 133-135.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 22