KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2022, Tallinn Kohtuasja nu

§ 782lg 1 kohaselt võib saatja veolepingu igal ajal üles öelda.

Praegusel juhul võib kostja (vedaja) hagejalt (saatjalt) nõuda veotasu, seisuraha ja hüvitamisele kuuluvate kulude maksmist või selle asemel võib kostja nõuda kokkulepitud veotasust kolmandiku maksmist (

§ 782lg-d 2 ja 3).

Seega oli kostja nõue õigustatud ning hageja nõue kostja vastu on tasaarvestusega lõppenud. 3 2-19-139514 4.

1. Maakohus jättis kostja
2. mai
3. a seisukoha ja tõendid tähelepanuta, sest need olid esitatud päeval, milleks kohus oli määranud otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning kostja ei taotlenud tähtaja ennistamist ega toonud esile, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Apellatsioonkaebus
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. 5.
5. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus selgitamiskohustust. Maakohus jättis välja selgitamata tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud ning tugines kostja nõuet tunnustades üksnes arvel märgitud selgitusele. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid nõude olemasolu kohta (sh selle kohta, et tellimus jäi täitmata hageja süül) ning kohus ei ole neid ka nõudnud. Kui arve nr 1342 kohta selgituste esitamine oli vajalik, oleks kohus pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima. Kohus ei ole selgitanud välja, kust kostja nõutud summa tuleneb ja kas see on sellises ulatuses põhjendatud. 5.
6. Maakohus kohaldas vääralt

§ 782lg-t 1.

Tegemist ei olnud saatja poolt veolepingu ülesütlemisega. 5.

1. Hageja ei nõustu kostja nõudega ja esitab sellele vastuväited alles nüüd, kuna kostja ei esitanud õigeaegselt oma seisukohta. Tellimus-lepingu nr 2110-3 järgi oli kauba laadimiskuupäevaks
2. oktoober 2019, kuid vedaja saabus varem, s.o laupäeval
3. oktoobril
4. Veos oli peale laaditud, kuid dokumente sai vormistada tööpäeval. Tellimus-lepingu p 7 järgi tuli kaup laadida 24 tunni jooksul ja dokumendid vormistada 48 tunni jooksul, s.o hiljemalt
5. oktoobril
7. oktoobril 2019 kell 13 teatas vedaja, et ta võttis vastu teise tellimuse ja nõuab kauba mahalaadimist. Seoses sellega esitas hageja kostjale pretensiooni, sest selle eest oli tellimus-lepingu p 10 järgi ette nähtud trahv 10% veotasust. Hageja ei ole seda siiski kostjalt sisse nõudnud. Vastustaja seisukoht
8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata. Kostja jäi maakohtule
9. mail 2021 esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
11. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hageja nõue on 100 euro ulatuses lõppenud, kuna kostja tasaarvestas selle arvel nr 1342 märgitud nõudega hageja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kohustus kaubaveolepingu (tellimus nr 762RS) alusel tasuma hagejale 756 eurot, millest kostja tasus hagejale 656 eurot, kuid jättis 100 eurot tasumata. Pooled on aga eri meelt selles, kas kostja on kehtivalt tasaarvestanud selle nõude enda nõudega hageja vastu. 4 2-19-139514 Kolleegiumi hinnangul selgitas maakohus
12. märtsi
13. a kirjas kostjale õigesti, et tasaarvestuse vastuväite esitamisel peab kostja tõendama tasaarvestuse kehtivuse eelduseks olevaid asjaolusid, sh peab kostja tõendama, et tal on hageja vastu samaliigiline vastastikune nõue, mille täitmist kostja võib nõuda (

§ 197

lg 1), ja ta on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse (

§ 198

), kuid kostja ei esitanud kohtule kohtu määratud tähtajaks nõude kohta selgitusi ega täiendavaid tõendeid. Kostja esitas oma selgitused ja uued tõendid hilinenult ning maakohus jättis need asja lahendades põhjendatult arvestamata. Seega oli kostja esitanud maakohtule oma nõude olemasolu kinnituseks üksnes hagejale esitatud arve. Ainuüksi hagejale esitatud arve ja sellele märgitud selgituse alusel ei saa aga kohus veenduda, kas kostjal oli ka tegelikult hageja vastu arvel märgitud nõue. Kostja pidanuks tooma kohtu ette oma arvel märgitud nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendama. Seda ei ole aga kostja kohtumenetluses õigel ajal teinud. Kuna kostja ei tõendanud, et tal on hageja vastu nõue, mille täitmist ta võib nõuda, ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et hageja nõue on kostja tasaarvestusavalduse tegemise tõttu lõppenud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

1. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Lähtudes Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuna ringkonnakohus ei määra kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei lahenda ringkonnakohus ka hageja menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja ennistamise taotlust. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik 5