Obsah (7)

§ 424§ 73§ 68§ 65§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 29. august 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-22-4806 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Mer

§ 424

lg 1 järgi

§ 73

lg-te 1, 3 alusel tingimisi 7 kuu pikkuse vangistusega 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga. Kahtlustatavana kinni peetud 10.07.2022 ja vahistatud Tartu Maakohtu 12.07.2022. a määrusega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 15.08.2022. a määrusega vabastati vahi alt. (

) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Tiit Purika

§ 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2022.

a kuni 15.08.2022. a, s.o 1 (üks) kuu ja 5 (viis) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada Tiit Purikale mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.02.2021. a otsusega nr 1-20-9491 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra ning mõista Tiit Purikale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus 475 (neljasaja seitsmekümne viie) tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel määrata, et Tiit Purika on üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 8 alusel määrata, et Tiit Purika on käitumiskontrolli ajal kohustatud:  mitte tarvitama alkoholi;  osalema kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Tiit Purikat hiljemalt 30 päeva jooksul pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja Tervem Eesti“ programmi teenus)

§ 69

lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid kuni ühe neljandiku ulatuses lugeda kaetuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Tiit Purikalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 14.09.

1. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Tiit Purikalt menetluskuluna riigituludesse:  joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot;  kaitsjatasu 324 eurot;  sundraha 981 eurot. 2 KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Tiit Purikal on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1319 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 109,92 eurot ja viimasel
3. kuul 109,88 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700027702 ning selgituse “Tiit Purika, otsus nr 1-22-4806, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Tiit Purikat süüdistatakse

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema isikuna, keda on varasemalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.02.2021 otsusega kriminaalasjas 1-20-9491 karistatud joobes juhtimise eest ning milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti XXX kella 13.13 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX, reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli 2,57 mg/g kohta. Tiit Purika rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Sellega pani Tiit Purika toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Tiit Purikale mõistetud karistust 02.02.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtuotsusega nr 1-20-9491 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 7 kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates ajavahemikul 10.07.2022 – 15.08.2022, s.o 1 kuu ja 5 päeva ja lõplikuks mõistetavaks karistuseks Tiit Purikale mõista 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust üldkasuliku tööga, 3 arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (1 aasta, 3 kuud ja 25 päeva = 360 + 90 + 25 = 475 päeva), s.o üldkasuliku tööga 475 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrata kohustuse täitmise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Tiit Purikat üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja- kohustusi vastavalt

§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Tiit Purikat hiljemalt 30 päeva jooksul pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja Tervem Eesti“ programmi teenus)

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Tiit Purikat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 69

lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni ühe neljandiku ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Tiit Purikat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1,

§ 424

lg 3 alusel võtta lisakaristusena Tiit Purikalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5-ks kuuks. Kriminaalmenetluse kuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest 981 eurot, joobeseisundi tuvastamise eest 14 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses 323,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Tiit Purikalt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kokku 1318,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Tiit Purika aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Tiit Purika 4 süüdi tunnistada

§-de 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Tiit Purika menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise maksumus 14 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 324 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates

1. jaanuarist
2. a on kuupalga alammäär 654 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1319 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Tiit Purika taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. Võttes arvesse Tiit Purikaga sõlmitud kokkulepet, tema poolt istungil avaldatut, s.h tema varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Tiit Purikalt kaitsjatasu 324 eurot, joobeseisundi tuvastamise maksumus 14 eurot ja sundraha 981 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1319 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5