KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi R. K. (pankrotis) p

§ 153lg 1 p 2): võlausaldaja (registrikood) tunnustatud nõue eurodes jaotise % 1.

Eesti Vabariik MTA kaudu 3 132,40 32,8

1. Eesti Haigekassa 367,44 3,8
2. PlusPlus Capital AS

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata R. K. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks R. K. (ik XXX , elukoht XXX, telefon XXX) ja kohustada teda täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. oktoobril) vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotistele.
4. Usaldusisikul esitada kaks korda aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt
5. mai 2021, järgnev
6. novembril 2021, jne.
7. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. 2/10 Tsiviilasi 2-19-15256 TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 12. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni viienda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 14. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 20.02.
2. a määrusega välja R. K. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. 21.07.
3. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 27.08.
4. a määrusega.
5. 13.10.
6. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1.) Kinnitada lõpparuanne R. K. (pankrotis) pankrotimenetluses ja lõpetada R. K. (pankrotis) pankrotimenetlus. 2.) Kinnitada R. K. (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud 127,30 eurot R. K. (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel. 3.) Määrata pankrotihaldur Anne Tammeri tasuks 397 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu summas 79,40 eurot, kokku seega 476,40 eurot. 4.) Anda R. K. le (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 476,40 eurot, sh käibemaks. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Anne Tammeri pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 476,40 eurot, sh käibemaks, büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ (registrikood 10853152), arvelduskonto nr XXX Swedbank AS. 5.) Vabastada pankrotihaldur Anne Tammer pankrotihalduri kohustustest R. K. (pankrotis) pankrotimenetluses. 6.) Algatada R. K. , isikukood XXX , suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 7.) Jätta R. K. , isikukood XXX , kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada R. K. d, isikukood XXX , ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
7. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 05.10.
8. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda R. K. (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. LÕPPARUANNE 3/10 Tsiviilasi 2-19-15256
9. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) Võlgnikul ei olnud pankrotivara, mida müüa.

Pankroti väljakuulutamise hetkel 20.02.2020 oli võlgniku arvelduskontode saldod kokku 5,29 eurot, sellest Swedbank AS-is 1,65 eurot ja AS-is SEB Pank 3,64 eurot. Võlgniku vanglas viibimise ajal laekus Rahandusministeeriumilt 50 eurot. Võlgnik vabanes vanglast 30.04.

1. Pankrotimenetluse ajal on võlgnikule laekunud töötasu OÜ-lt Tartu Elamuhaldus kokku XXX eurot, sellest maikuu palk XXX eurot, juuni palk XXX eurot, juuli palk XXX eurot, augusti palk XXX eurot, septembri palk XXX eurot. Eesti Töötukassast on võlgnikule laekunud töövõimetoetust kokku XXX eurot, Tartu Linnavalitsuselt toimetulekutoetust 150 eurot, Eesti Haigekassalt töövõimetushüvitist 11,21 eurot. Pankrotimenetluse ajal on võlgnikule kokku laekunud 2277,38 eurot, millest pankrotihaldur on TMS § 132 sätteid arvestades kinni pidanud 244,11 eurot. Pankrotivara kokku on 249,40 eurot.
2. Andmed

§ -s 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise

§ 123alusel tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole.

2.2.Tagasivõitmise tagajärgedest

§ 146alusel tulenevaid nõudeid.

Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole. 2.3. Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele

§ 147alusel.

Elatisi või väljamakseid ei ole. 2.4. Massikohustused (

§ 148

) ja pankrotimenetluse kulud (

§ 150): Tartu Maakohtu 20.02.2020.a.

määrusega määrati ajutise pankrotihalduri tasuks 598,50 eurot, millest riik hüvitas 476,40 eurot. Ülejäänud summa 122,10 eurot on välja makstud pankrotivara arvel. Pankrotihaldur palub kohtul kinnitada pankrotimenetluse kulud 127,30 eurot, sellest bürooteenused 124,20 eurot ja pangateenused 3,10 eurot. Bürooteenused hõlmavad bürooruumide- ja tehnika kasutamist, kulumaterjale, sideteenuseid seoses pankrotimenetluse läbiviimisega. Pankrotimenetluse kulude kandmist pankrotivara arvel reguleerivad

§ 146

, mille lg 1 p 4 järgi on pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks mh pankrotimenetluse kulud, ja

§ 150

lg 1 p 5, mille kohaselt on pankrotimenetluse kulud mh ka halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Ka

§ 66

lg 1 esimese lause järgi on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Seega on pankrotimenetluse kuludeks ka halduri mõistlikud bürookulud ja need kantakse pankrotivara arvel (Riigikohtu 23.03.2016.a. määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-12-16). Pankrotimenetluse kulud (

§ 146

) kokku on järgmised: ajutise halduri tasu (osaline) 122,10 pangateenused 3,10 bürooteenused 124,20 kokku 249,40 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) R.

K. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud, kuna selleks ei jätkunud pankrotivara. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162

lg 2 p 4) 4/10 Tsiviilasi 2-19-15256 Käesolevas pankrotimenetluses pandiesemeid ei olnud. 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutel saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ei ole.

Teistelt isikutelt ei ole vara saada. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg.

2 p. 6) Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgniku arvelduskontodel 5,29 eurot. Pärast vanglast vabanemist on võlgniku sissetulekuteks olnud töötasu, töövõimetoetus, toimetulekutoetus ja töövõimetushüvitis, kokku 2277, 38 eurot, millest pankrotihaldur on kinni pidanud TMS § 132 sätteid arvestades 244,11 eurot. Kinnipidamisele mittekuuluva raha on haldur võlgnikule igakuuliselt välja maksnud. Pankrotivara kokku on 249,40 eurot, millest on välja makstud ajutise halduri tasu 122,10 eurot, mida riik ei hüvitanud. Haldur hoiustab pankrotivaraks olevat raha eraldi võlgniku arvelduskontol. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg.

2 p. 7) saamata tunnustatud väljamakse nõue võlausaldaja (registrikood) jaotise % nõue eurodes eurodes eurodes

1. Eesti Vabariik MTA kaudu 3 132,40 32,8 0,0 3 132,40
2. Eesti Haigekassa 367,44 3,8 0,0 367,44
3. PlusPlus Capital

§ 176

lg-le 2 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg.

2 p. 8) Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud. Pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg.

2 p. 9) Käesolevas pankrotiasjas kohtukulusid ei ole. Ajutise halduri kulusid ei ole. Halduri tehtud vajalikke kulutusi on käsitletud lõpparuande punktis 2.4. 10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (

§ 162lg.

2 p. 10) 10.1. Pankrotihaldur leiab, et usaldusisiku määramine ei ole vajalik ning võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur on võlgnikule selgitanud, et 5/10 Tsiviilasi 2-19-15256 võlgniku kohustused ei lõpe pankrotimenetluse lõpetamisega. Samuti on pankrotihaldur selgitanud kohustustest vabastamise menetluse põhimõtteid, selles menetluses võlgniku kohustustest vabastamist ja usaldusisiku kohustusi. 10.2.

§ 65

lõikes 12 on sätestatud, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Käesolevas pankrotiasjas on pankrotivara hulka laekunud 244,11 eurot, mille järgi oleks

§ 651

lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär 48,82 eurot (lisandub käibemaks), mis ei vasta halduri töö mahule kogu pankrotimenetluse läbiviimisel. Kuna halduri tasu arvestamise aluseks oleva pankrotivara maht väike, taotleb haldur tasu määramist

§ 65lg.

12 ja § 23 lg-te 13 alusel. Pankrotihaldur on täitnud oma kohustusi 12,25 t. tunni ulatuses järgmiselt: pankrotiteate koostamine, võlausaldajate e-posti aadresside väljaselgitamine ja pankrotiteate edastamine võlausaldajatele (0,75 t); võlgniku Swedbank AS ja AS SEB Pank arvelduskontode kasutamise õiguse ja internetipanga vormistamine (0,5 t); järelepärimiste tegemine, ettekande ja pankrotivara nimekirja koostamine, võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas, koosoleku protokolli koostamine ja esitamine kohtule (2,25 t); võlgniku sissetulekute laekumiste korraldamine võlgniku kontole, igakuiselt võlgniku sissetulekute kontrollimine ja sissetulekutest kinnipidamiste tegemine seaduses sätestatud ulatuses, võlgnikule arestimisele mittekuuluva raha ülekandmine (2,5 t); võlausaldajate nõudeavalduste registreerimine, nõuete kontrollimine, teate avaldamine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, protokolli koostamine, jaotusettepaneku koostamine ja vastava teate avaldamine (2,5 t); võlgnikuga ja sotsiaaltöötajatega suhtlemine seoses pankrotimenetlusega, võlgnikule kinnipidamiste selgitamine, kohustustest vabastamise menetluse, selles menetluses võlgniku ja usaldusisiku kohustuste selgitamine (1,5 t); teate avaldamine ja võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimine, protokolli koostamine (0,25 t); lõpparuande koostamine ja esitamine kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele tutvumiseks (2 t).

§ 65lg.

11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lg. 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23lg.

4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397,00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi lõike 6 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 11. Vastavalt

§-le 162 lg. 3 peab haldur märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (KarS § 384). Pankrotihaldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu. Võlgnik on pannud toime kuritegusid, millega on kaasnenud menetluskulude väljamõistmine võlgnikult, ja võtnud kergekäeliselt laenu, arvestamata, et ta ei suuda võetud kohustusi oma sissetulekute arvel täita. 6/10 Tsiviilasi 2-19-15256 KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 1.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 2. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 3 tähenduses muu asjaolu.

3. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Anne Tammer pärast R.

K. pankrotimenetluse lõpetamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. (pankrotis) 4.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 5.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 6.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

7.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

1. Pankrotihaldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast (pankrotivarasse on laekunud 244,11 eurot, millelt halduri tasu oleks 48,82 eurot, mis ei vasta halduri töö mahule). Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 12,
2. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku koos käibemaksuga 476,40 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ-le Advokaadibüroo Tammer & Tammer.
3. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Anne Tammeri taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku koos käibemaksuga 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista OÜ-le Advokaadibüroo Tammer & Tammer, mille kaudu haldur tegutseb.
4. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu kandmiseks võlgnikule menetlusabi andmist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku koos käibemaksuga 476,40 eurot. Kohus leiab, et arvestades

§ 65

lg 11 ning pankrotimenetluse asjaolusid tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja riigi vahenditest hüvitada pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku koos käibemaksuga 7/10 Tsiviilasi 2-19-15256 476,40 eurot. Riigi vahenditest tuleb välja maksta pankrotihaldur Anne Tammeri pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku koos käibemaksuga 476,40 eurot. 11.

§ 66

lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur Anne Tammer palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 127,30 eurot, millest 127,30 eurot kujutab endast bürooteenuseid ning 3,10 eurot pangateenuseid. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel pankrotihaldur Anne Tammeri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 127,30 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud hüvitada pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 12.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. R. K. esitas 02.10.
2. a kohtule pankrotiavalduse ning avalduse, milles palub algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on avaldanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Esitatud lõpparuandele on võlgnik lisanud uue kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse koos nõusolekuga täita usaldusisiku kohustusi. 14. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole R. K. kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada R. K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176lg 2).

R. K. nõuete hulgas on ka nõue, millest võlgnikul ei ole võimalik vabaneda

§ 176lg 2 kohaselt.

Selleks on Eesti Haigekassa nõue. R. K. lt mõisteti välja Eesti Haigekassa kasuks kannatanute raviks kulunud summad. Siiski leiab kohus, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine on põhjendatud ning menetluse eesmärki on võimalik saavutada, st võlgnikul on võimalik alustada uut majanduslikku elu. Võlgnikul on võimalik vabaneda oma kohustuste täitmise korral ülejäänutest nõuetest. Nõue, millest võlgnikul ei ole võimalik vabaneda, on summas 367,44 eurot, mis ei ole nii suur summa, et võlgnik ei oleks võimeline seda hüvitama ka menetluse väliselt. Eelduslikult võlgnik vähendab seda nõuet menetluse jooksul täites oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses (töö tegemine või otsimine ning võlausaldajate nõuete rahuldamine) ning oma kohustuste täitmisel vabaneb ta ülejäänud nõuetest, mis võimaldab talle rohkem rahalisi vahendeid, et rahuldada ka Eesti Haigekassa nõue peale menetluse lõppemist. 15.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele 8/10 Tsiviilasi 2-19-15256 võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ei ole esitanud. Pankrotihaldur on teinud ettepaneku nimetada usaldusisikuks võlgniku ise.

1. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Kohus kohustab võlgnikku (usaldusisiku ülesannetes) esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada iga aasta
2. mail ja
3. novembril, esimene aruanne tuleb esitada
4. maiks
5. a, järgnev
6. novembriks 2021, jne. 17.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt R. K. tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (R.

K. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab R.

K. kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida võlgniku arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. 20.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 21.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 22.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 23.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 9/10 Tsiviilasi 2-19-15256 24.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 25.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 10/10