lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kersti Kohal G. T., isikukood: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: tel XXX, e-post XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; XXX; tõkend: ei ole kohaldatud; kriminaalkorras varem karistamata vandeadvokaadi abi Eve Laine riigi õigusabi korras (kaitsja osalemine kohtuistungil on kohustuslik) Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus Otsustas: Süüdi tunnistada G. T.
lg 1 järgi.
T.
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavast karistusest ja kohaldada G. T. suhtes
lg 1 p-s 6 sätestatud mõjutusvahendit - allutamist käitumiskontrollile vastavalt
§-s 75 sätestatule
Määrata G. T. käitumiskontrolli ajaks, s.o 1 (üheks) aastaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
T. on kohustatud: - elama kohtu määratud alalises elukohas – aadressil XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
T. käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.
MS § 179 lg 3 kohaselt ei määrata
MS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuluna kaitsjatasu 259, 20 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus G. T. süüdistatakse selles, et tema XXX umbes kella 02.00 paiku XXX linnas aadressil XXX asuvas korteris kasutas grupis koos V. A. füüsilist vägivalda kannatanu K. L. suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et G. T. tõukas kannatanu diivanile kõhuli ja kägistas teda, võttes kannatanu kaela oma ühe käe küünarvarre ja õlavarre vahelisse haardesse, lüües samal ajal teise käega korduvalt vastu kannatanu paremat kõrva. Seejärel lõi V. A. korduvalt käega vastu kannatanu kukalt ja paremat kõrva. Pärast seda lõi G. T. ühe rusikas käega korduvalt vastu kannatanu paremat kõrva ning löömise ajal kukkus G. T. koos kannatanuga pikali maha, kus G. T. pani oma jalad kannatanu kaela ümber ning hakkas kannatanut jalgadega kägistama. Kui kannatanu G. T. haardest vabanes, siis tõmbas G. T. kannatanu särgi katki ning lõi kannatanut vastu pea piirkonda. Oma sellise tegevusega põhjustasid G. T. ja V. A. kannatanule füüsilist valu ja hingamisraskused. Sellise tegevusega pani G. T. toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kuriteo toimepanemise ajal oli G. T. 17 aastane. Kokkuleppe sisu Prokurör palub kohtul süüdi tunnistada G. T.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
T. alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt
sätestatule.
T. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
MS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 226,80 eurot ja kohtumenetluses 34, 40 eurot, s.o kokku 259, 20 eurot. KrMS § 179 lg 3 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda, kuna G. T. on alaealine, ülalpeetav. Tema seaduslik esindaja avaldas, et tema sissetulekuteks on umbes XXX eurot kuus, millest tuleb tasuda kommunaalkulusid umbes XXX eurot kuus. Ta toetab rahaliselt G. T. ning tema ülalpidamisel on XXX. Samuti on XXX, keda samuti jõudumööda toetab. Lisaväljaminekute tasumine käib üle pere majanduslike võimaluste. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör tegi ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning G. T. süüdistusest. Prokurör selgitas ka kokkuleppe sisu ning taotles sõlmitud kokkuleppe kohtuotsuse tegemisele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav G. T. kinnitas, et kriminaalmenetlusega seonduv on olnud temale arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsjaks vandeadvokaadi abi E. Laine ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohti selgitada. Kokkulepe on talle arusaadav, sõlmitud tema vabal tahtel ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud mõjutusvahendiga. Prokurör , kaitsja ja süüdistatav olid nõus, et tööle asumise kohustus tuleb kokkuleppest välja jätta, sest praegu G. T. töötab. Prokurör Kersti Kohal ,süüdistatav G. T., kaitsja Eve Laine jäid sõlmitud kokkuleppe juurde, arvestades kohtuistungil tehtud muutusi , ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava G. T. poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G. T. süüdi tunnistamiseks
1 järgses kuriteos. On põhjendatud kohaldada G. T. alaealise mõjutusvahendit ning määrata temale kokkuleppes fikseeritud kohustused, arvestades kohtuistungil tehtud muudatust. Isik töötab ning tööle asumise kohustuse panemine ei ole enam vajalik. Kohtu seisukoht menetluskulu osas G. T. kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 226,80 eurot ja kohtumenetluses 32, 4 eurot, s.o kokku 259, 20 eurot. KrMS § 179 lg 3 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei kohaldata. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse G. T. sotsiaalset staatust ja varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta kõik menetluskulud täielikult riigi kanda. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.