3-22-97/3

3-22-97 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-97 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2022 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Sergei Matvejev (isikukood 37207113726) kaebus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a määrusega jäeti S. Matvejevi määruskaebus läbi vaatamata, sest see esitati advokaadi vahenduseta. Tagastada Sergei Matvejevi kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse tõlge toimetada kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Sergei Matvejev (isikukood 37207113726) esitas 13.01.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a määrusele, millega jäeti S. Matvejevi määruskaebus läbi vaatamata, sest see esitati advokaadi vahenduseta. Kaebaja leiab, et 12.aprilli 2021 määrus tuleb tunnistada tühiseks ja kehtetuks. Kaebajale on tekitatud varaline kahju 46 000 eurot, kuna 36 000 eurot maksab praegu kohvik „Simba“, mis on jäänud järelevalveta prokuröri süül, kes ei lisanud omandit süüdistusakti KrMS § 154 lg 2 p 9 alusel, ja kohtunike süül, kes taotluste alusel ei andnud vara linnale hoiule. Varast ilmajäämise eest on tekitatud 10 000 eurot JJ.
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
8. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb esmalt hinnata, kas vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik. 1 3-22-97
9. Halduskohus märgib, et kaebaja kaebuse eesmärgiks on, et halduskohus tuvastaks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. aprilli
11. a määruse õigusvastasuse ja tunnistaks selle kehtetuks ning mõistaks välja kahjuhüvitise jj. Seega kaebuse esitaja vaidlustas Riigikohtu määruse. Riigikohtu määrus ei ole haldusakt, mille peale HKMS § 4 kohaselt saab kaebuse esitada. Kohtumäärusega täidetakse õigusemõistmise ülesannet. Kohtumääruste peale edasikaebamise võimalused on ammendavalt sätestatud kohtumenetluse seadustega. Riigikohtu määruste peale määruskaebuse või kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise või määruskaebuse läbi vaatamata peale, sest see esitati advokaadi vahenduseta ei saa edasi kaevata. Seega ei saa kaebuse esitaja kasutada ühtegi teist menetluskorda vaidluse lahendamiseks. Halduskohus ei saa kaebuse esitajale näidata, kuhu tuleks vaidluse lahendamiseks pöörduda.
12. Halduskohus märgib veelkord, et vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 146 ja kohtute seaduse (KS) §-le 2 tegeleb kohus õigusemõistmisega ega teosta avalik-õiguslikke haldusülesandeid. Õigusemõistmist läbiviiv või selles osalev organ ei ole haldusorganiks, küll on aga haldusorganiks täitevvõimu asutused, kui nad teostavad täitevvõimu ja seadusandlikku võimu, samuti Riigikogu Kantselei ja kohtuasutused, kui nad täidavad abistava iseloomuga haldusülesandeid.
13. Kaebus on esitatud kohtuvõimu poolt antud määruse peale, mis ei ole haldusakt. Riigikohtu lahendid on lõplikud ja edasikaebamisele ei kuulu. Seega ei ole võimalik Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. aprilli
15. a määrusele, millega jäeti S. Matvejevi määruskaebus läbi vaatamata, sest see esitati advokaadi vahenduseta vaidlustada ka halduskohtus.
16. Kui kaebaja eesmärgiks on saada hüvitist Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. aprilli
18. a määrusega seoses, siis kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalik-õiguslikud, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui eelnimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. Kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb samuti lähtuda SKHS-st (Riigikohtu halduskolleegiumi
19. oktoobri
20. a määrus asjas nr 3-18-400, p-d 10 ja 13 ja Riigikohtu erikogu
21. jaanuari
22. a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9). SKHS võimaldab kahju hüvitamist nõuda ka kolmandal isikul (§ 3, § 5 lg 5). SKHS
23. peatüki
24. jao alusel ei ole sellise kahjunõude lahendamise pädevus halduskohtul, vaid olenevalt kohtumenetluse menetlusstaadiumist on see kas maakohtu, ringkonnakohtu, Riigikohtu või prokuratuuri pädevuses (vt SKHS § 18-21). Seega on seadusandja näinud süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks ette eraldi menetluskorra ning sellise vaidluse lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus.
25. Kirjeldatu alusel ei kuulu kaebaja kaebus halduskohtu pädevusse, kuna vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 1 ( ja p-i 2) alusel kaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 2