← Eesti

2-19-15049/49

Obsah (10)§ 651§ 657§ 654§ 232§ 233§ 171§ 177§ 136§ 133§ 137

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-15049 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangu

) § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg

  1. Kohus leidis, et 12 aastat kasutatud külmiku eest on kahjuhüvitis põhjendatud umbes 20% uue külmiku väärtusest, s.o summas 100 eurot.
  2. Hageja nõudepesumasina nõude 479 euro osas leidis kohus järgmist. Hageja on esitanud kohtule OÜ Have akti 210391/22.07.2020, mille kohaselt Käärasoo tee 14 nõudepesumasin Whirlpool ADG819OIX on mustust täis. Nõudepesumasinal on viga saanud pump ja elektroonika, mille taastamine ei ole mõistlik (I toimik tl.214). Hageja kohtuistungil antud seletuse järgi oli nõudepesumasin paigaldatud koos köögimööbliga
  3. a (II toimik tl. 40). Seega elamu kostjale üürile andmisel
  4. a oli nõudepesumasin olnud kasutuses 10 aastat ja elamu üürileandjale tagastamisel
  5. a oli nõudepesumasin kasutuses olnud 12 aastat. Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste järgi
  6. a märtsis nõudepesumasin oli lagunemas, masina alt restid katki, nõudepesumasinat taastada ei saa, kui panna tööle, uks läheb lahti, seest roostes, alt roostes (II toimik tl.44,45). Tunnistaja D kohtuistungil antud ütluste järgi elamu tagastamisel nõudepesumasin ei töötanud (II toimik tl. 46). Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt elamu tagastamisel nõudepesumasin töötas osaliselt, andis veateadet aegajalt, andsid sellest üürileandjale teada, kes lubas otsida töömehed, kes selle korda teevad (II toimik tl. 59). Tunnistajate Q ja D ütlustega kohtuistungil ja OÜ Have aktiga on tõendatud, et nõudepesumasin elamu tagastamisel ei töötanud. Ka C ütlustega on tõendatud, et nõudepesumasin ei olnud osaliselt töökorras. Kostja ei ole kohtule 6 usaldusväärselt tõendanud, et nõudepesumasina kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Samas ei ole põhjendatud 12 aastat vana nõudepesumasina eest kahjunõue uue pesumasina väärtuses. Hagejal on võimalik soetada samade mõõtmetega kasutatud nõudepesumasin. Kohus leidis siseveendumusele tuginedes, et 12 aastat kasutatud nõudepesumasina eest on kahjuhüvitis põhjendatud umbes 20% uue nõudepesumasina väärtusest, s.o summas 90 eurot.
  7. Hageja valamu nõude 200 euro osas leidis kohus, et nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole kohtule tõendanud, milline oli valamu elamu üürile andmisel. Valamu kohta tehtud fotosid elamu üürile andmisel ei ole kohtule esitatud. Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kraanikauss väga halvas seisundis. Kohtule ei ole arusaadav, millised olid tegelikult valamu kahjustused elamu tagastamisel. Hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud valamu seisundit eluruumi üürileandmisel ega valamu kahjustusi eluruumi tagastamisel.
  8. Hageja köögisegisti nõude 100 euro osas leidis kohus, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vääna Viti Mööbel OÜ 17.04.2019 hinnapakkumise järgi on tegemist uue köögisegistiga. Tunnistaja kinnisvaramaakler Z kohtuistungil antud ütluste järgi ta ei mäletanud, et elamu üürile andmisel köögisegisti oleks olnud selline nagu I toimikus tl. 204 oleval fotol, mis on tehtud 25.03.2019 s.o vahetult enne elamu tagastamist üürniku poolt. Tunnistaja D kohtuistungil antud ütluste kohaselt elamu tagastamisel köögisegisti oli katki (II toimik tl.46). Kohus leidis, et tunnistaja Z ja D ütlustega ning 25.03.2019 tehtud fotoga on tõendatud, et köögisegisti kahjustumine leidis aset ajal, mil elamu oli üürniku kasutuses. Kostja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, et köögisegisti kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Samuti ületavad segisti kahjustused tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra.
  9. Hageja lagede parandamise nõude 13 020,54 euro osas leidis kohus, et nõue ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt kohtule esitatud Vecta Design OÜ 17.04.2019 hinnapakkumise järgi on tegemist kogu esimese korruse pinglae vahetusega (I toimik tl.112-116). Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli üürile andmisel kamina kohal pinglagi, kus olid mitmed täkked ja kuumakahjustus, kamina kohal oli lagi must (II toimik tl. 56). Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ei oska öelda, millal lagi täpselt renoveeriti, lagi oli vahetult enne üürile andmist korda tehtud, aga millal ei oska vastata (II toimik tl. 44). Tunnistaja D kohtuistungil antud ütluste kohaselt maja tagastamisel seal, kus on kamin, oli lagi rikutud, lagi oli must. Kohus leidis, et tunnistajad andsid lae kohta erinevaid ütlusi. Tunnistaja kinnisvaramaakler Z elamu üürile andmisel
  10. a ei mäletanud täpselt, kas lae kohal kuumakahjustus oli, aga mingi kahjustus oli. Asjas esitatud tõenditega ei ole võimalik tuvastada, milline oli kamina kohal pindlagi elamu üürile andmisel 2017.a. Üürile andmisel üleandmise akti ei koostatud ja fotosid ei tehtud. Seega leidis kohus, et hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud lae seisukorda elamu 7 üürile andmisel ja seda, kas kamina kohal kuumakahjustus tekkis ajal, mil elamu oli üürniku valduses.
  11. Hageja seinte parandamise ja värvimise nõude 17 040 euro osas leidis kohus siseveendumusele tuginedes, et nõue on põhjendatud 30% ulatuses, s.o summas 5000 eurot. Kohus arvestas, et seina kahjustuse korral tuleb osaliselt krohvida ja värvida kogu sein või ruum. Samas II korruse osas ei ole nõue põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule S.D.S Ehitus hinnapakkumise 17.05.2019 (I toimik tl. 117). Hageja on esitanud kohtule ka 29.07.2020 S.D.S Ehitus täiendava tõendi, mille kohaselt kõik seinad on oluliselt kulunud, krohv ja värv on märgatavalt koorunud. Seintel esinevad praod, kulumisjäljed ja vigastused. Pakkumises on arvestatud, et vigastatud seinad krohvitakse ja värvitakse kõik pinnad üle. Parandatakse viga saanud seinad, täidetakse vuugid krohviga. Ainult osaliselt värvimine ei ole otstarbekas, sest kontrast kulunud ja uue värvi vahel on liiga märgatav (II toimik tl.11). Tunnistaja kinnisvaramaakler Z kohtuistungil antud ütluste kohaselt ülemisel korrusel vasakpoolne tuba ei olnud korras, kips oli pandud seintesse. Elamu oli ehitusjärgus, ülemine korrus oli pooleli. Ülejäänud kahjustuste kohta elamu seintel ei mäletanud. I toimik tl. 188 ja 192 olevaid kahjustusi seintel ei mäletanud (II toimik tl. 52- 55). Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt teisel korrusel olid seinas augud (II toimik tl.57). Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt üürile andmisel lagi ja seinad olid ideaalses seisundis, nad olid värskelt renoveeritud. Viimane remont tehti
  12. a veebruaris või natuke hiljem. See oli kapitaalremont, teine korrus tehti uuesti (II toimik tl.44). Tunnistaja D kohtuistungil antud ütluste järgi tema tegi seal töid jaanuaris ja veebruaris
  13. a I korrusel ja II korrusel,
  14. a tegi seal remonti koos sõbraga, terve esimese korruse pahteldasid ja värvisid, teisel korrusel pahteldasid elutoas (II toimik tl.45-46). Tunnistaja G kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta vaidlusaluses majas
  15. a, pahteldas, värvis. Tegi töid esimesel ja teisel korrusel ja on need tööd lõpuni viinud. Et maalritööd on lõpuni viidud tähendab, et seinad olid värvitud (II toimik tl.47). Hageja tunnistajate ütlused on erinevad. Q ütluste kohaselt tehti kapitaalremont ja teine korrus tehti uuesti. D ütluste kohaselt värviti esimesel korrusel ja teisel korrusel elutoas. Kohus leidis, et tunnistaja Z ütlustega on tõendatud, et vähemalt II korrusel seinad ei olnud tervikuna enne elamu üürile andmist värskelt värvitud ja seintel olid olemas I toimik tl. 189 oleval fotol nähtavad kahjustused. Samuti on C ütlusega tõendatud, et elamu üürile andmisel olid II korrusel seinas augud. Seega leidis kohus, et kostja tunnistajate D, G ja Q ütlused enne üürile andmist kogu II korruse seinte värvimise osas ei ole usaldusväärsed, kuid nende ütlustega saab lugeda tõendatuks I korruse seinte värvimine
  16. alguses. Hageja poolt kohtule esitatud fotodega on tõendatud osaliselt seinte kahjustused elamu tagastamisel, mis ületavad tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra (I toimik tl.78, 82, 191, 192, 193).
  17. Hageja trepi puitastmete remondi nõude 2040 euro osas leidis kohus, et nõue on tõendamata. Hageja on esitanud kohtule S.D.S Ehitus hinnapakkumise 17.05.2019 (I toimik tl.117). Hageja on esitanud ka 29.07.2020 S.D.S Ehitus täiendava tõendi, mille kohaselt puitastmeid on vigastatud, värv maha kulunud, valdavas osas esinevad praod ja kahjustused (II toimik tl.10-11,26). Tunnistaja Z kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli trepp kasutuskõlblik, võib olla teiste jaoks need kriipsud oleks vead. Maja oli korda tehtud ja 8 vahaga olid trepiastmed tehtud korda ja teda trepp ei häirinud. Enne üürile andmist oli tal vigadest pilte. Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt trepil olid kriimud ja kraapimise jäljed (II toimik tl.57). Seega tunnistaja Z kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et trepil olid ka enne üürile andmist kriipsud ja kraapsud peal ning hageja vahatas treppi. Hageja poolt kohtule esitatud fotol (I toimik tl. 69) on nähtavad trepi kulumisjäljed, mis tekivad trepi kasutamisel. Kohus leidis, et hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud trepi seisukorda elamu üleandmisel üürileandjale
  18. a ega ka seda, mis ulatuses trepp kulus/kahjustus elamu kostja valduses olles. Kostja poolt trepi kahjustamist ei tõenda ka hageja poolt esitatud sms ja vastus sellele (I toimik tl. 187). N tegeles hagejaga kokkuleppel ka teiste ehitustöödega vaidlusaluses elamus, mida tõendavad hageja poolt tehtud ülekanded T-le ja C kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt N oli tema elukaaslane ja lapse isa, hageja kandis rahad tema kontole ja tema võttis need sularahas välja ja andis N-le, kes ehitas rõdu ja tegi trepi käsipuud korda (II toimik tl. 12, 13).
  19. Hageja maja puhastuse nõude 810 euro osas leidis kohus, et nõue on põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule OÜ Ideaalpuhastus hinnapakkumise 22.04.2019 (I toimik tl.118). Antud hinnapakkumine sisaldab Käärasoo tee 14 elamu kapitaalkoristust. Kohus on eelnevalt leidnud, et elamu oli kostjale üleandmisel korras, puhas ja hooldatud. Tunnistaja Q ja D kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli maja tagastamisel halvas seisundis, seinad olid mustad, mööbel oli must, WC potid mustad, vannituba samamoodi. Tunnistaja H kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta maja enne üürile andmist ja ka tagastamisel. Kõik oli must ja katki, praktiliselt kõik seinad olid mustad.
  20. Hageja prahi äraveo nõude 140,06 euro osas leidis kohus, et nõue on põhjendatud 96,86 euro ulatuses. Hageja on esitanud kohtule Paikre Prügila kviitungi 22.04.2019 (I toimik tl.119). Antud kviitungist nähtub prügi äraandmine s.o sõiduauto vanade rehvide tasu 43,20 eurot ning ehitus- ja lammutusprahi tasu 96,86 eurot. Tunnistaja D kohtuistungil antud ütluste kohaselt elamu tagastamisel oli maja ümber igal pool prügi. Pakendid igal pool, garaaži taha oli tekkinud prügimägi, külmkapp ja ehitusmaterjalid olid seal (II toimik tl.46). Tunnistaja H kohtuistungil antud ütluste kohaselt maja tagastamisel kõik vedeles, mööbli esemed ja alused ning igasugune prügi (II toimik tl.48). Hageja on esitanud kohtule 01.04.2019 tehtud fotod kappi jäänud esemete kohta (I toimik tl. 83,84). Elamu tagastamisel 01.04.2019 on tehtud fotod hoovis olnud prahi kohta (I toimik tl. 207, 208). Samuti on tehtud veel fotosid 07-08.04.2019 (I toimik tl. 209, 210, 211) ja 21.04.2019 prügiveo kohta (I toimik tl. 212). Vanu rehve fotodelt ei nähtu. Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt euroaluste peal olid küttepuud, vanast külmikust ei tea ta midagi. Maja oli täielikult koristatud, kui nad selle tagastasid. Garaažis oli 8 autorehvi, erinevad riided, jalgratas, tööriistad, mida nemad ei puutunud. Hageja ise kirjutas, et toob asjad garaaži (tl.58). C ütlustega on tõendatud, et euroalused on üürnike poolt toodud ja vanad rehvid tõi hageja ise garaaži. Muus osas on ütlused vastuolus kohtule esitatud 01.04.2019 fotodega prügi kohta. Sõiduauto vanade rehvide osas ei ole hageja tõendanud, et need tõi üüripinnale kostja ja selles osas tuleb nõue jätta rahuldamata. 9
  21. Arvestades eelpooltoodut on hageja kahjunõue põhjendatud kokku summas 210+ 5496 +100 + 90 +100 + 5000 + 810 +96,86 = 11 902,86 – 58,19 (jääk 1000-eurosest ettemaksust) = 11 844,67 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti on põhjendatud viivisenõue seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt.
  22. Menetluskulud jättis kohus 70,37% ulatuses hageja kanda ja 29,63% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 417,76 eurot koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras alates lahendi jõustumisest kuni tasumiseni. Apellatsioonkaebus
  23. Maakohtu otsusele esitas 29.03.2021 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi alternatiivselt tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
  24. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja esile toodud asjaolud ning neid kinnitavad tõendid. Samuti on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata. Maakohus ei ole põhjendanud, miks luges kohus asjas kõige usaldusväärsemaks tunnistajaks maakler O, aga ei arvestanud tunnistaja C vastupidiste ütlustega. Maakohus ei ole arvestanud, et maakleril lasub kohustus olla käsundiandjale, s.o hagejale, lojaalne ja hoida ka pärast hageja poolt saadud käsundi täitmist saladuses temale seoses hageja käsundiga teatavaks saanud asjaolusid. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks on kohus omistanud hageja taotletud tunnistajate Q, D, H ja G ütlustele oluliselt usaldusväärsema ja kaalukama tõendamisjõu kui elamus elanud tunnistaja C ütlustele. Maakohus ei ole selgitanud kostjale, et asjas võivad omada tähendust tõendid maakler Z varasema käitumise kohta. Samuti ei ole maakohus selgitanud, et asjas võib omada tõenduslikku tähtsust ka hageja ja tema taotletud tunnistajate kohta 02.04.2019 politseile esitatud kriminaalmenetluse alustamise avaldus tunnistaja C kehalise ründamise kohta 01.04.2019 üürieseme ülevõtmisel hageja poolt. Vastus apellatsioonkaebusele
  25. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  26. Kuigi kostja märkis apellatsioonkaebuses, et ta palub kohtuotsuse täielikult tühistada, saab kostja huvi olla suunatud kohtuotsuse tühistamisele hagi rahuldatud osas. Kostjal puudub huvi vaidlustada kohtuotsust osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude osas. Muus osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli (

§ 651lg 1).

10 31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta vaidlustatud osas muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning

§ 654lg 6 järgi neid ei korda.

  1. Tulenevalt VÕS § 271 tuleb üürnikul tasuda üürileandjale asja kasutamise eest tasu. VÕS § 292 lg 1 järgi tuleb vastava kokkuleppe olemasolul üürnikul tasuda üürileandjale ka kõrvalkulude eest. Kõrvalkulude tasumise kohustuse sätestas üürilepingu p 3.
  2. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
  3. Maakohus pidas põhjendatuks hageja üürinõuet summas 600 eurot ja kõrvakulude nõuet summas 341,81 eurot, mille luges tasutuks kostja makstud tagatisraha (1000 eurot) arvelt üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse ulatuses. Maakohus pidas täielikult põhjendatuks hageja kahjunõuet, mis puudutab pliiti (210 eurot), köögimööblit (5496 eurot), köögisegistit (100 eurot) ning maja puhastamist (810 eurot). Osaliselt pidas maakohus põhjendatuks hageja kahjunõuet, mis puudutab külmikut (rahuldatud osa 100 eurot), nõudepesumasinat (rahuldatud osa 90 eurot), seinte remonti (rahuldatud osa 5000 eurot) ja prügivedu (rahuldatud osa 96,86 eurot). Üürieseme kahjustamisest tulenenud nõuet pidas maakohus põhjendatuks kokku 11 902,86 euro ulatuses, mille luges 58,19 euro ulatuses tasutuks tagatisraha jäägi arvelt (1000 - 600 - 341,81=58,19). Sellest tulenevalt mõistis maakohus kostjalt välja põhivõla 11 844,67 eurot ja viivise sellelt summalt.
  4. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et tal oli üürivõlgnevus ja kõrvakulude võlgnevus. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses nõus maakohtu seisukohaga, et ta vastutab üüritud asja kahjustamise eest. 35.

§ 232

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

  1. Kostja arvates on maakohus kostja vastutuse tuvastamisel ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud tõendite hindamise reegleid, kui jõudis järeldusele, et kostja vastutab pliidi, köögimööbli, köögisegisti, külmiku, nõudepesumasina ja esimese korruse seinte kahjustamise eest. Samuti ei rikkunud maakohus tõendite hindamise reegleid, kui leidis, et hagejal on õigus nõuda hüvitist maja puhastamise ja osaliselt prügi äraveo eest.
  2. Ebaõige on kostja seisukoht, nagu ei oleks maakohus põhjendanud, miks ta loeb tunnistaja Z ütlused usaldusväärsemaks tunnistajate Q, D ja C ütlustest. Maakohus selgitas, et 11 erinevalt viimati nimetatutest ei ole Z hageja ega kostja sugulane. Samas ei ole maakohus jätnud poolte sugulaste poolt tunnistajatena antud ütlusi, sealjuures tunnistaja C ütlusi, tähelepanuta, vaid on neid hinnanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus andis tunnistajate Q, D, H ja G ütlustele kaalukama tõendamisjõu kui tunnistaja C ütlustele. Sellist järeldust ei saa maakohtu otsuse pinnalt teha. Maakohus on analüüsinud tõendeid kogumis ning lisaks tunnistajate ütlustele arvestanud ka fotosid ning teisi dokumentaalseid tõendeid. Sealhulgas on maakohus jätnud hagi osaliselt rahuldamata ka tunnistaja C ütlustele tuginedes. Kostja on väitnud, et kuna Z oli hageja maakler, siis ei pruukinud tema ütlused olla erapooletud. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et Z oli hageja maakler, ei anna alust väita, et tunnistaja ei andnud tõeseid ütlusi temale teadaolevate asjaolude kohta. Ka Z ütluste sisust ei nähtu, et tegemist oli üksnes hagejale soodsate ütlustega. Lisaks märgib kohus, et Z ülekuulamist tunnistajana taotles kostja ise, mitte hageja. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maakohus rikkus tõendite hindamise reegleid, kui leidis, et kostja vastutab üüritud eseme kahjustamise eest kohtuotsuses tuvastatud osas.
  3. Väljamõistetud kahju suuruse kohta ei ole kostja apellatsioonkaebuses konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu istungil märkis kostja esindaja, et kohtu tuginemine siseveendumusele kahjuhüvitise suuruse määramisel ei ole kontrollitav. Samuti oleks maakohus pidanud arvestama esemete amortisatsiooni.
  4. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
  5. Ringkonnakohus märgib, et

§ 233

lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 alusel võib kohus otsustada kahjuhüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt, kui kahju täpset suurus on raske kindlaks teha. Maakohus on põhjendanud, miks ta vähendas külmikuga ja nõudepesumasinaga seonduva kahjuhüvitise suurust 20 %-ni uue külmiku ja nõudepesumasina väärtusest. Maakohus tugines sellele, et külmik ja nõudepesumasin on olnud pikalt kasutuses ning hagejal on võimalik soetada endale kasutatud külmik ja nõudepesumasin. Samuti on maakohus põhjendanud, miks ta vähendas seinte parandamisega seonduvat kahjunõuet 70 % võrra. Maakohus selgitas, et hageja kahjunõue on põhjendatud üksnes esimese korruse seinte osas. Samuti arvestas kohus, et seinte kahjustamise korral tuleb värvida kogu sein või ruum, sealhulgas tuleb seinu osaliselt krohvida. Kostja ei ole esitanud apellatsioonimenetluses põhjendusi, mille pinnalt tuleks asuda seisukohale, et kahjuhüvitist tuleb vähendada suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt puudub alus hageja kahjunõude täiendavaks vähendamiseks. 12

  1. Maakohus rahuldas hageja kahjunõude täielikult osas, mis puudutab pliidi parandamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõutud pliidi parandamise kulu on ebamõistlikult suur. Seetõttu ei ole põhjendatud selles osas maakohtu otsust muuta.
  2. Samuti rahuldas maakohus täielikult haginõude osas, mis puudutab köögimööbli ja köögisegisti väljavahetamise kulu. Kostja esindaja märkis ringkonnakohtu istungil, et arvesse tuleks võtta esemete amortisatsiooni. Samas ei ole kostja tõendanud, millises ulatuses tuleks seda arvesse võtta. Maakohus tuvastas, et köögimööblit ei ole võimalik taastada. Samuti tuvastas maakohus, et köögisegisti oli katki. Kostja ei ole tõendanud köögisegisti parandamise võimalikkust. Seega tuleb kostjal maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal on võimalik soetada samaväärset kasutatud köögimööblit või köögisegistit. Samuti ei ole kostja tõendanud, et köögimööbli ja köögisegisti väärtus oli elamu kostjale üleandmise ajal oluliselt vähenenud. Seega on maakohus põhjendatult rahuldanud hageja nõude köögimööbli ja köögisegistiga seonduvalt kogu ulatuses.
  3. Lisaks rahuldas maakohus maja puhastamisega seonduva kahjunõude täielikult ja prügi äraviimisega seonduva kahjunõude osaliselt. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et maakohtu poolt väljamõistetud summad oleksid põhjendamatult suured, mistõttu ei ole alust ka selles osas maakohtu otsust muuta.
  4. Kostja on heitnud ette, et maakohus ei ole temale selgitanud, et asjas võivad omada tähendust tõendid maakler Z varasema käitumise kohta, samuti kriminaalmenetluse alustamise avaldus C ründamise kohta üürieseme äravõtmisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellega seonduvalt menetlusnorme rikkunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulenenud maakohtule kohustust selgitada kostjale viidatud tõendite esitamise võimalust. Kui kostja pidas nende tõendite esitamist vajalikuks, siis oli tal võimalus seda maakohtus teha.
  5. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  6. Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude osas ka konkreetseid vastuväiteid esitanud.
  7. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 500 eurot ((5 töötunni eest, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta)). Lisaks palus hageja menetluskuludelt välja mõista viivise. 48. Võttes arvesse menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu 5 töötunni ulatuses põhjendatuks. Samuti on põhjendatud hageja esindaja tunnitasu suurus 100 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb 13 kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 500 eurot ja viivis menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel.

49.

§ 136

lg 4 tulenevalt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

§ 133

kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohus on 03.04.2021 puuduste kõrvaldamise määruses ning 12.04.2021 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses märkinud ebaõigesti apellatsioonkaebuse hinnaks 14 129,23 eurot. Kostja vaidlustas maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati. Seega tuleb apellatsioonkaebuse hinna hulka arvestada põhinõue 11 844,67 eurot ja põhinõudelt arvestatud viivis ühe aasta eest, s.o 947,57 eurot. Seega on apellatsioonkaebuse hind 12 792,24 eurot. Kostja on tasunud riigilõivu 650 eurot, mis oligi sellelt hagihinnalt tasutav lõiv. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.