← Eesti

1-17-8130/128

Obsah (11)§ 76§ 200§ 202§ 199§ 64§ 65§ 68§ 201§ 218§ 75§ 73

1-17-8130 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-8130 (17233000853) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Aliis P

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387 kohus määras: Jätta Aleksei Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Aleksei Levtšenkolt menetluskuluna riigituludesse 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot 80 (kaheksakümmend) senti kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004; Swedbank nr EE502200221014193355; Luminor pangas nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700022517 ning selgitus „Aleksei Levtšenko, 1-17-8130, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ning Viru Vanglale. 1

(12)1-17-8130 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Vangla esitas 16.06.2022 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu A. Levtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla.
  2. Viru Maakohtu 24.04.2018 otsusega tunnistati A. Levtšenko süüdi

§ 200

lg 2 pde 5, 7;

§ 202

lg 2 p 2 ja

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

A. Levtšenkot karistati

§ 200

lg 2 p-de 5 ja 7 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega,

§ 202

lg 2 p 2 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti A. Levtšenkole liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.05.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust) ning mõisteti A. Levtšenkole liitkaristuseks 10 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 12.11.2016 kuni 12.05.2017, s.o 6 kuud, 11.07.2017, s.o 1 päev, kokku 6 kuud 1 päev, ning mõisteti lõplikuks karistuseks 10 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.07.2017. Kohtuotsus jõustus 29.08.2018. 3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.04.2018 otsusest tunnistati A. Levtšenko süüdi

§ 200

lg 2 p-de 5 ja 7 järgi selles, et ta ööl vastu 24.04.2016 ühiselamu asukohaga XXX koridoris toa nr XXX juures ning toas nr XXX tegutsedes grupis koos V J võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kasutas füüsilist vägivalda V Z suhtes. Nimelt A. Levtšenko ja V. J lõid korduvalt V. Z pea ja keha piirkonda, millega tekitasid V. Z rindkere, kõhu, peapiirkonna, kaela ja jäsemete tömbi trauma koos mõlemapoolsete roiete hulgimurdude, parema kopsu põrutuskollete, parema neeru ja maksa rebenditega ning keeleluu parema suure sarve murruga, mille tüsistusena tekkis kopsu-südame puudulikkus ning mille tõttu kannatanu suri. Rindkere ja kõhu tömp trauma roiete hulgimurdude, lülisamba vigastuse ning siseelundite rebenditega põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Füüsilise vägivalla kasutamise eesmärgiks kannatanu suhtes oli omastada kannatanu pangakaart ning saada teada kannatanu pangakaardi pin-kood. Pärast vägivalla kasutamist kannatanu suhtes A. Levtšenko võttis kannatanu pangakaardi ning seejärel lahkus ühiselamust ning võttis kannatanu pangakaardiga 24.04.2016 kell 03.47 sularahaautomaadist välja sularaha summas 170 eurot, mille jagas hiljem V. J. 4. A. Levtšenko tunnistati süüdi

§ 202

lg 2 p 2 järgi selles, et ta, varem omastamise toime pannud isikuna (karistatud Viru Maakohtu 14.02.2014 otsusega

§ 201

lg 2 p 1 järgi), ajavahemikul 27.09.2016 kuni 28.09.2016, teades, et vara on saadud kuritegelikul teel sai J K jalgratta Stels Navigator maksumusega 280 eurot ning 28.09.2016 müüs jalgratta pandimajja OÜ M aadressil XXX. 5. Samuti tunnistati A. Levtšenko süüdi

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg-te 1, 2 järgi selles, et ta isikuna, keda on PPA Ida prefektuuri poolt karistatud väärteokorras

§ 218

lg 1 järgi poevarguste eest kahel korral, s.o 01.11.2016 (süüteo toimepanemise aeg 31.10.2016) ja 27.06.2017 (süüteo toimepanemise aeg 27.06.2017) ning kelle jaoks on poevargused kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, taas 28.06.2017 kella 15.30 paiku, viibides Narvas aadressil Paul Kerese tn 3 asuva kaupluse Rimi müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist R AS-ile kuuluvat kaupa, nimelt kaks saiakest Brioche maksumusega 2

(12)1-17-8130 1,15 eurot tk, s.o kogumaksumusega 2,30 eurot ja pudeli õlut Walter (0,5
  1. l)maksumusega 0,97 eurot ning väljus kaubaga müügisaalist, jättes kassas kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi A. Levtšenko tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastatud rikkumatult. Samuti mõisteti ta süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem pannud toime süstemaatiliselt poevargusi, taas 10.07.2017 kella 15.03 paiku, viibides Narvas aadressil Fama tn 9 asuva kaupluse Maxima müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist M OÜ-le kuuluvat kaupa, nimelt pudeli viina Poolik (40%, 0,5
  2. l)maksumusega 6,49 eurot ning väljus kaubaga müügisaalist, jättes kassas kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi A. Levtšenko tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastatud rikutult. Ka tunnistati ta süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem pannud toime süstemaatiliselt poevargusi, taas 20.07.2017 kella 21.14 paiku, viibides Narvas Fama tn 10 asuva kaupluse Rimi müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist R AS-ile kuuluvat kaupa, nimelt pudeli viina Beloff maksumusega 8, 99 eurot ning väljus kaubaga müügisaalist, jättes kassas kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi A. Levtšenko tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastatud rikkumatult. 6. Kinnipidamisasutuses A. Levtšenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates isik on kõrgohtlik avalikkuse (risk ühiskonnas) ning konkreetse täiskasvanu/täiskasvanute (risk ühiskonnas) suhtes. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises (sh lähisuhtes olevate isikute suhtes), millega kaasnevad kergemad kehavigastused, röövimises, samuti ka narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isikul on majanduslikud raskused. Samuti siis, kui ta on alkoholi või narkojoobes. Lisaks sellele kui ta ei oska lahendada probleeme seaduskuulekalt, vaid kasutab vägivalda ning käitub impulsiivselt. Kui ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid, teiste isikute õigusi ja vabadusi ning mõtleb ja arutleb enesekeskselt. Peale selle, kui ta ei ole valmis muutma oma väljakujunenud hoiakuid ning loobuma kuritegelikust käitumisest. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 7. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A. Levtšenko vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Levtšenkole katseaeg kuni 15.11.2027 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata A. Levtšenkole järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 8 - osalema sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske agressiivsuse valdkonnas;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 10 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova nõustub oma 16.06.2022 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning ei toeta samuti A. Levtšenko ennetähtaegset vabastamist, lisades, et A. Levtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise elektroonilise valve alla küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi.
  2. 22.06.2022 saabus Viru Maakohtusse A. Levtšenko seisukoht, millest nähtub, et kinnipeetav endiselt nõustub alluma elektroonilisele valvele vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ning toob esile enda põhjendused, mis räägivad tema vangistusest enne tähtaega vabastamise kasuks allutamisega elektroonilisele valvele. Süüdimõistetu ning tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu 3

(12)1-17-8130
  1. Süüdimõistetu A. Levtšenko teatas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele. Ka tõi ta välja, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud andmed ta ehk täiendaks millegiga. Ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaeg allutamisega elektroonilise valve alla. Ta tahaks muuta suhtlusringkonda ja seda just läbi rehabilitatsioonikeskuse, sest seal saaks ta tuttavaks inimestega, kes saavad lahti sellest. Seega võiks ta minna just seda teed. Ta tunnistab seda, et tema puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks materiaalse kasu saamise eesmärk, puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus, grupi mõju, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Seepärast soovib elada pisut teisiti. Ta arvab küll, et rehabilitatsioonikeskuses U elamine tagab tema õiguskuulekuse. Sel juhul on tal rohkem võimalusi kui juhul, et ta väljuks niisama. Ta tunnistab seda, et tal esineb nii alkoholi- kui ka narkosõltuvus. Selle tõttu soovib ta läbida kõik rehabilitatsiooni kuurid jne, et mitte tarvitada enam üleüldse. Ta saab välja ja asub kohe tööle ja rehabilitatsioonikeskust on tal vaja selleks, et ta võiks kuskil majutada ja sotsiaaltöötajatega tegeleda. Ta peab ikka tööd tegema, mis muud jääb tal üle. Ta nõustus kriminaalhooldaja arvamusega.
  2. Süüdimõistetu kaitsja Margus Viira leidis, et kõik eeldused tema kaitsealuse ennetähtaegseks vabanemiseks on olemas. Ainus negatiivne asjaolu, mis ta iseloomutuses on märgitud, on kehtivad distsiplinaarkaristused. Nende karistuste määramise kohta ja asjaolude kohta andis tema kaitsealune selgituse ja kaitsjana ta leiab, et kuigi formaaljuriidiliselt need on rikkumised, mille eest on karistatud, siis sisuliselt ei ole tegemist väga ränkade rikkumistega ja nad on tema kaitsealuse seletuse läbi ka arusaadavad. Kui vaadata tema kaitsealuse käitumist, siis esmalt ta rõhutab, et on kandnud reaalset vanglakaristust juba käesoleva seisuga üle viie aasta. Iseloomustusest nähtuvalt on A. Levtšenko kogu vangistuse aja töötanud korrektselt ja ka vangla ütleb, et kinnipeetav on motiveeritud vanglas töötama. Etteheiteid kinnipeetava töötamise osas vanglal ei ole. Samuti on ta läbinud riigikeele A taseme kursuse ja sooritanud eksami positiivsele tulemusele. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja ka käesoleval ajal jätkuvalt osaleb programmi jätkutegevustes. Psühholoogi hinnangul on need „Eluviisitreeningu“ jätkutegevused saavutanud antud isiku puhul oma eesmärgid. Ta on aru saanud ka oma sõltuvusprobleemidest, kuna osaleb siiamaani ka AN tugigrupis ja tegelikult ennetähtaegsel vabanemisel on valmis jätkama oma rehabilitatsiooni kursust MTÜ-s U ja läbima ka seal vastavad n.ö toimingud selleks, et oma sõltuvusest vabaneda. Puudub igasugune vastuolu selles, et ta elaks MTÜ U n.ö keskkonnas ja samal ajal ka käiks tööl. See, mis puudutab tema sõltuvusravi, siis ta on soovinud rehabilitatsioonikeskuses läbida ka programmi „12 sammu“, mis siis peaks selle sõltuvuse selja taha jätma. A. Levtšenko on nõustunud kõikide kriminaalhooldaja ettepanekutega, tema katseaja ja käitumiskontrolli tingimuste osas. Prokuratuuri seisukoha palus kaitsja jätta kohtul tähelepanuta, kuna prokuratuur ei ole motiveerinud oma seisukohta ja selline ühelauseline vangla arvamuse toetamine ei saa olla aluseks, et lugeda prokuratuuri arvamus sisuliselt antuks. Seetõttu palus kaitsja kohtul seda kui tõendit määruse tegemisel aluseks mitte võtta. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti ning süüdimõistetu motivatsioonikirja, leiab, et A. Levtšenkot ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada allutamisega elektroonilisele valvele.
  4. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesoleval juhul on prokuratuuri esitatud 4
(12)1-17-8130 arvamus üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör nõustub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Seega on kaitsja põhjendatult palunud jätta prokuratuuri seisukoha tähelepanuta. Samuti on vangla iseloomustuses protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 64%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 14.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
  2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu 24.04.2018 kohtuotsusega tunnistati A. Levtšenko süüdi

§ 200

lg 2 p-de 5, 7,

§ 202

lg 2 p 2 ja

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning

§ 64

lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks 10 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.07.

  1. Kohtuotsus jõustus 29.08.
  3. Riigikohtu praktika kohaselt juhul, kui isik kannab liitkaristust, mis on moodustatud nii esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise kui ka teise astme kuriteo eest mõistetud üksikkaristustest, lähtutakse süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel

§ 76lg-st 2.

Seda põhjusel, et

§ 76

lg 2 kohaselt tuleb selles sättes toodud tähtaegadest lähtuda juhul, kui karistust kandev isik on süüdi mõistetud esimese astme tahtlikus kuriteos. Seejuures ei oma tähtsust, kui suure osa mõistetud karistusest moodustab just esimese astme tahtliku kuriteo eest mõistetud karistus. Oluline on üksnes see, et mingi osa kandmisele kuuluvast karistusest on isikule mõistetud esimese astme tahtliku kuriteo eest. Selline seisukoht on põhjendatud ka seetõttu, et isik, kes on tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo, ei saa loota, et enne selle kuriteo eest mõistetud karistuse täielikku ärakandmist võidaks uue kuriteo toimepanemise korral tema olukorda karistuse kandmisel kergendada (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-12, p 25). 17.

§ 76

lg 2 p 1 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§ 76lg-s 4 sätestatud kriteeriume. Käesolevaks ajaks on A. Levtšenko talle mõistetud karistusajast (10 aastat 3 kuud 26 päeva) ära kandnud vähemalt poole, 5

(12)1-17-8130 kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, kuna ta on ka nõustunud alluma elektroonilisele valvele.
  1. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et A. Levtšenko avaldatud elukoht XXX vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Tegemist on rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusega "U ", kus on olemas kõik eluks vajalik. Antud asutuses pakutakse ka sotsiaalalast, psühholoogilist ja juriidilist teenust. Selle majutusasutuse kohapealne kontaktisik on J M (tel nr XXX). 20.04.2022 saadeti Viru Vanglale kinnituskiri selle kohta, et MTÜ "U " on valmis vastu võtma Aleksei Levtšenko peale vabanemist majutusteenusele. Isiku elukohana käsitletakse talle määratud tuba, temaga samas toas hakkab elama V I ning I P, kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust. Rehabilitatsioonikeskuse "U " juhatuse liige Y M ja rehabilitatsioonikeskuse elanikud I P ja V I on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressile. Seega on A. Levtšenkol vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet.
  4. Kokkuvõtvalt esinevad seega formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 20.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 21. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

22. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima 6

(12)1-17-8130 kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles
  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Levtšenko individuaalse täitmiskava alusel läbis vangistuses perioodil 27.02.2019 - 12.04.2019 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Läbiviija hinnangul kinnipeetaval on tulevikuks positiivsed plaanid. Isikuga võiks edaspidi jätkata eluviisitreeningu jätkutegevusega.
  2. 11.05.2021, 25.05.2021, 01.06.2021, 08.06.2021, 16.06.2021, 05.07.2021, 14.07.2021, 12.08.2021 psühholoog on läbi viinud kinnipeetavaga sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevused. Vestluste raames isik analüüsis oma sõltuvuskäitumist, täitis erinevaid töölehti, arutas tarbimise positiivseid ja negatiivseid külgi, tõi välja seosed tarbimise ja kuritegude vahel. Isik tunnistab, et tarbis sõltuvusaineid liiga tihti ja see põhjustas kuritegelikku käitumise. Saab aru, et selleks, et elada õigekuulekalt on vaja võtta endale vastutus oma elu eest ja õppida ette planeerima. Isik osales aktiivselt, põhjalikult analüüsis oma mineviku vigu ja tuleviku võimalusi. Teadvustab enda riskiolukordi ning suudab neid vältida. Psühholoogi hinnangul on sekkumised saavutanud antud isiku puhul oma eesmärgi.
  3. Kinnipeetav osaleb regulaarselt ka Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis. 25.03.2019 - 03.10.2019 on läbinud riigikeele A2 taseme kursuse ja sooritas eksami positiivsele tulemusele.
  4. 14.11.2018 Viru Vangla käskkirja nr 6-2/886-1 alusel vanglas koristajana tööle määratud ja asus tööle. 15.11.2018 Viru Vangla käskkirja nr 6-2/892-1 alusel köögitöölisena tööle määratud ja asus tööle. 09.08.2019 Viru Vangla käskkirja nr 6-2/482-1 alusel AS E komplekteerimistsehhi tööle määratud ja asus tööle. 21.11.2019 Viru Vangla käskkirja nr 62/756-1 alusel AS E metallitsehhi tööle määratud ja asus tööle. 06.09.2021 Viru Vangla käskkirja nr 6-2/614-1 toidujagajana tööle määratud alates 03.09.2021 ja asus tööle. 21.01.2022 Viru Vangla käskkirja nr 6-2/50-1 alusel AS E uuesti metallitsehhi tööle määratud ja töötab seal siiamaani. Kinnipeetav on motiveeritud vanglas töötama, etteheiteid kinnipeetava töötamise osas vanglal ei ole.
  5. Kinnipeetavale koostatud individuaalsest täitmiskavast nähtub, et A. Levtšenkol on veel läbimata sotsiaalprogramm „Õige hetk“, mille tulemusena peaks isik omandama mitmesugused toimetuleku- ja sotsiaalsed oskused ning otsima oma elust, mõtlemisest ja hoiakutest seoseid õigusrikkumistega, et motiveerida ennast seaduskuulekale käitumisele. Võttes arvesse kinnipeetava ohtlikkuse taset ning tema poolt toimepandud kuritegusid, leiab kohus, et kõnealuse sotsiaalprogrammi edukas läbimine on A. Levtšenko puhul oluline kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuna programmi läbimisel peaks kinnipeetav aru saama, miks tema käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav.
  6. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kohtule esitatud iseloomustusest nähtub, et A. Levtšenkol on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. A. Levtšenkole on ühel korral karistusena 7
(12)1-17-8130 määratud noomitus talle mitte kuuluva käekella rihma hoidmise eest) ning kaks korda oli A. Levtšenko suunatud kartserisse (mõlemal korral viieks ööpäevaks), kuna ta manustas mitte ettenähtud ajal ja mitte vanglaametniku juuresolekul ravimeid ning hoidis kambris ravimeid. Kohtu hinnangul viitavad kehtivad distsiplinaarkaristused sellele, et süüdimõistetul on raskusi kehtestatud korrale allumisega kinnipidamisasutuses. Kui ta ei ole valmis kehtestatud korrale alluma rangelt kontrollitud keskkonnas, siis on äärmiselt keeruline uskuda, et A. Levtšenko allub sellele vabaduses olles. Samuti kinnitab isiku eeltoodud käitumine seda, et mõistetud vangistus ei ole veel saavutanud soovitud eesmärki.
  1. Eeltoodust tulenevalt A. Levtšenko käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kahjuks allutamisega elektroonilisele valvele ja seda vaatamata sellele, et ta on läbinud ühe sotsiaalprogrammi ning osalenud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevuses. Kuigi ametniku hinnangul oli eelnimetatud osalemine pigem edukas (töötas aktiivselt kaasa, põhjalikult analüüsis oma mineviku vigu ja tuleviku võimalusi), nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav ei tunnista käesolevat vägivallaga seotud kuritegu, väidetavalt lihtsalt viibis kõrval. Ka kohtuistungil pisendas ta kohtu hinnangul jätkuvalt enda süüd toimunus. Kohtu hinnangul viitab selline vastutuse eitamine, et kinnipeetav ei ole käesoleval ajal veel valmis oma õiguskuulekusest irduvat käitumist muutma ja tegelema sihipäraselt oma kuritegude toimepanemise riskiteguritega. Eeltoodu annab aluse seega asuda seisukohale, et A. Levtšenko ei ole siiamaani orienteeritud õiguskuulekusele. Seda kinnitavad kehtivad distsiplinaarkaristused, mille rohkus paneb kohtu kahtlema süüdimõistetu suutlikkuses alluda kehtestatud korrale vabaduses olles ja seda vaatamata sellele, et vanglas on ta töökohustusi täitnud korrektselt. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Levtšenko elama asuda aadressile XXX. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Antud asutuses pakutakse ka sotsiaalalast, psühholoogilist ja juriidilist teenust. Selle majutusasutuse kohapealne kontaktisik on J M (tel nr XXX). 20.04.2022 saadeti Viru Vanglale kinnituskiri selle kohta, et MTÜ "U " on valmis vastu võtma A. Levtšenko peale vabanemist majutusteenusele. Isiku elukohana käsitletakse talle määratud tuba, temaga samas toas hakkab elama V I ning I P, kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust. Rehabilitatsioonikeskuse "U " juhatuse liige Y M ja rehabilitatsioonikeskuse elanikud I P ja V I on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressile.
  3. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval on KRaha andmetel kokku rahalisi võlgnevusi 8000, 96 euro ulatuses, mis raskendab oluliselt tema majanduslikku toimetulekut vabaduses, vaatamata sellele, et vabanemisfondis on tal 1962 eurot. Iseloomustusest nähtuvalt paneb A. Levtšenko kuritegusid toime majanduslike raskuste pärast. Ka viimati karistati A. Levtšenkot Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.04.2018 otsusega mh

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg-te 1, 2 järgi.

Kohtuotsusest nähtuvalt pani A. Levtšenko toime kolm varguse katset ning valdavalt oli varasatuks alkohol, mida pole võimalik pidada esmatarbe kaubaks, mille varastamine on küll samamoodi õiguslikult hukkamõistetav, kuid vähemalt inimlikult mingil määral arusaadav. 32. Kohus leiab, et kindel ei saa olla selles, et A. Levtšenko saab vabaduses tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega hakkama, sest tal puudub vabaduses garanteeritud töökoht, ja seda vaatamata sellele, et tal on võimalik ennast registreerida Eesti Töötukassas. Enne käesolevat vangistust oli ta töötuna arvel (töötsija). Seega riigipoolsed garantiid Eesti Töötukassa poolt pakutavate teenuste näol ei taganud kinnipeetava õiguskuulekust. Vabaduses oli määratud talle 50% puuduva töövõime pension, kuid kogu raha läks koheselt kohtutäituritele, mistõttu olid 8

(12)1-17-8130 pidevad rahalised raskused. Suur osa kuritegudest on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil.
  1. Rehabilitatsioonikeskuses viibimine saab olla ikkagi ajutine lahendus ning ei saa olla kindel ka selles, et A. Levtšenko sealt omavoliliselt ei lahku, kuna arvestades tema korduvaid rikkumisi kriminaalhoolduse läbimisel, mis tingis tema süüdimõistmise Viru Maakohtu 16.09.2010 otsusega ja Viru Maakohtu 24.04.2018 otsusega, siis ei ole välistatud hetkel tema korrale mitteallumine leebemates tingimustes, seda enam, et ka kinnipidamisasutuses ei ole olnud tema käitumine eeskujulik. Kinnipeetav kordab oma vigu ja ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Seega kohtul, pärast materjalidega tutvumist, ei tekkinud veendumust, et käesoleval ajal on kinnipeetav siiralt orienteeritud õiguskuulekusele ja seda vaatamata sellele, et psühholoogi hinnangul on vangla sekkumised saavutanud antud isiku puhul oma eesmärgi. Kohtu hinnangul ei saa olla kindel selles, et A. Levtšenko on valinud rehabilitatsioonikeskuse enda elukohaks seetõttu, et ta siiralt soovib muuta enda senist käitumismustrit ning aktiivselt kasutab rehabilitatsioonikeskuse töötajate abi seaduskuulekale teele asumiseks.
  2. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabanemist. Tal on olemas küll püsiv elukoht rehabilitatsioonikeskuse näol. Samas on tal tasumata märkimisväärses suuruses rahalisi nõudeid, s.o summas 8000, 96 eurot, siis kohtu hinnangul räägivad teda vabaduses ootavad elutingimused pigem tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks ning seda vaatamata sellele, et tal on võimalik võtta ennast arvele Töötukassas ning et talle on tagatud ka töökoht W OÜ-s, kus tal on võimalik tõenäoliselt tööle asuda samaaegselt viibides rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskuses „U“. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
  3. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. A. Levtšenko iseloomustus näitab, et kinnipeetaval on keskeriharidus. Kinnipeetava sõnul alustas kooliteed Peterburis. Peale
  4. klassi tuli Narva ning õppis Narva
  5. ja
  6. Keskkoolis, kust suunati käitumisprobleemide tõttu Tapa erikooli. Sealt edasi õppis noortevanglas. Keskhariduse omandas vanglas Keila Täiskasvanute Gümnaasiumis. Varasemalt vangistuses osalenud kursustel (keevitaja, maaler-krohvija), kuid lõpetanud ei ole. Isiku riigikeeleoskus vastab A2 tasemele.
  7. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Levtšenko on kriminaalkorras karistatud 11 korda, vangistuses seitsmendat korda. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Seega on iseloomustuse koostamisel arvesse võetud (kui sellised andmed üldse eksisteerivad) arhiveeritud andmed. Sellega seonduvalt märgib kohus, et karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 8 kohaselt on registri arhiivis asuvaid andmeid õigus saada vanglateenistusel kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Seega tuleneb seadusest, et kinnipeetava ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse hindamisel peab vanglateenistus muuhulgas tuginema ka andmekogudest saadud informatsioonile (sh arhiveeritud karistustele), kuid kohus määruses nendele andmetele karistusregistri seaduse § 5 lg-st 2 tulenevalt tugineda ei saa. Karistusregistri andmetest lähtuvalt jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud karistatust (11 korda) ning loeb õigeks seda, et kinnipeetav on varasemalt kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Ülejäänud karistustel (kui nad on arhiveeritud) ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks A. Levtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 pd 27-36; lisaks ka lahendid 3- 1- 1- 70-16 ja 3-1-1-12-17). 9
(12)1-17-8130
  1. Tuleb nõustuda vangla hinnanguga, et korduv karistatus ja samade vigade kordamine viitab kuritegelikele hoiakutele. Valdav osa kuritegudest on seotud vägivallaga (röövimine, kehaline väärkohtlemine) nagu ka käesolev. A. Levtšenko paneb toime nii isikuvastaseid kui ka varavastaseid kuritegusid. Varasemalt on süüdimõistetud ka narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Toimepandud kuritegude soodusteguriks on materiaalse kasu saamise eesmärk, puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus, grupi mõju, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Käesoleva kriminaalasja esemeks on mh esimese astme kuritegu. Ka varem on kinnipeetav toime pannud nii esimese kui teise astme kuritegusid. Seega ei ole kohtu hinnangul välistatud, et A. Levtšenko võib vabaduses olles toime panna mh väga ohtlikke esimese astme kuritegusid.
  2. Samas ei saa jätta tähelepanuta seda, et käesolevas kriminaalasjas on A. Levtšenkole mõistetud liitkaristus, kuna Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.04.2018 kohtuotsusega mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.05.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11638 mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Kriminaalasjas nr 1-1311638 oli kohaldatud

§ 73lg 1 ning oli määratud 4-aastane katseaeg alates 06.05.2015.

Katseajal n-ö kõrgendatud riigi tähelepanu all viibimine ei avaldanud A. Levtšenkole soovitud positiivset toimet, kuna ta ei suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

  1. Süüdimõistetu poolt toime pandud kriminaalkorras karistatavad teod näitavad tema ükskõikset suhtumist ühiskonnas aktsepteeritavate reeglite täitmisesse. Kohtu hinnangul ka käesoleval ajal esineb suur tõenäosus, et järjekordne käitumiskontroll lõpeb uue kuriteo toimepanemisega. Iseloomustuse kohaselt teadvustab kinnipeetav praegu kuritegude toimepanemise soodustanud tegureid ja väljendab soovi oma elu muuta. Samas leiab kohus, et kui eespool toodud A. Levtšenko soov oleks siiras, siis käituks ta korrektselt ka käesoleva vangistuse ajal. Arvestades kehtivate distsiplinaarkaristuste arvu, ei saa välistada, et ametiisikutega teeb A. Levtšenko koostööd pigem omakasu eesmärgil. Seega võivad olla tema plaanid seaduskuuleka tuleviku osas välja toodud üksnes vangistusest ennetähtaegse vabanemise saavutamiseks. Selle versiooni kasuks räägib ka asjaolu, et A. Levtšenko endiselt ei tunnista käesolevat vägivallaga seotud kuriteo toimepanemist. Eeltoodu demonstreerib kohtu hinnangul A. Levtšenkol endiselt esinevat soovimatust vastutada enda tegude eest, mis vähendab tõenäosust, et ta on enda vigadest tõesti järeldusi teinud ning siiralt soovib käitumist muuta ning elada seaduskuulekalt.
  2. Nõustuda saab vanglaga ka selles, et A. Levtšenko kuritegude soodusteguriteks on majandusliku kasu saamise eesmärk, puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus, grupi mõju, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, mis seisneb emotsioonide kontrollimatuses. Kohtul puudub veendumus, et käesolevaks ajaks on eeltoodud soodustegurid uute kuritegude toimepanemiseks täielikult ära langenud. Välistada ei saa seda, et vabaduses olles isik jätkab oma probleemide lahendamist ebaseaduslikul viisil. Seega kohtul puudub veendumus, et läbitud sotsiaalprogramm ning vestlused tagavad A. Levtšenko edasise õiguskuulekuse. Kehtivad distsiplinaarkaristused annavad aluse järeldada, et reaalselt kandmisele mõistetud karistus ei ole veel soovitud mõju saavutanud. Kohtu hinnangul näitab see A. Levtšenko ükskõikset suhtumist kehtivasse õiguskorda ning kalduvust elada enda huvidest lähtuvalt, pööramata tähelepanu teiste ühiskonnaliikmete õigustele ning huvidele.
  3. Ka on põhjendatud osundada sellele, et A. Levtšenko võib vabaduses olles sattuda uuesti alkoholi ja ka narkootiliste ainete küüsi, mis suurendab tõenäosust, et ta vabaduses olles naaseb varasema kriminaalkorras kaeristatava käitumismustri juurde. Ta on osa varasematest kuritegudest sooritatud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitas grupis ja räägib, et üksinda suudaks alkoholi tarvitamisest hoiduda. Varastas ka alkoholi kauplustest, et olla sellega varustatud. Tunnistab muutuste vajalikkust ja ei taha enam vana seltskonnaga kokku puutuda, väidetavalt enamus on juba surnud. Kinnipeetav tunnistab, et tal on probleeme seoses narkootikumidega juba pikemat aega, peamiselt tarvitas heroiini, kuid varasemalt tarvitanud ka amfetamiini, 10

(12)1-17-8130 proovinud kanepit. Kohus peab kiiduväärseks kinnipeetava poolt avaldatud soovi elada ilma sõltuvusainete tarvitamiseta, kuid kahtleb selles, et käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegselt vabanemisel eeltoodud eesmärk realiseerub. Sellisele seisukohale asumisel arvestab kohus mh kinnipeetava pikaajalist narkootiliste ainete tarvitamise harjumust ning rehabilitatsioonikeskuses viibimise vabatahtlikku iseloomu. Alkohoolsete jookide vargus viitab üheselt sellele, et kinnipeetav peab põhjendatuks eirata kehtivaid keelunorme enda võimalikust sõltuvusest tingitud tarbimisvajaduse rahuldamiseks. Kohtu hinnangul, arvestades senist kinnipeetava elukäiku, ei saa olla kindel, et vabanemisel jätkab kinnipeetav kainet eluviisi olukorras, kui sõltuvusainete hankimine ei ole välistatud. Seega ei saa kindlalt asuda seisukohale, et senini kantud karistus on oma eesmärgi täitnud. Seda ka seetõttu, et isikul on läbimata veel sotsiaalprogramm „Õige hetk“, mille mõju isiku edasisele õiguskuulekusele pole põhjust alahinnata.
  1. Kohus peab kahetsusväärseks seda, et A. Levtšenkol puuduvad sellised lähedased isikud, kes saaksid aktiivselt panustada tema resotsialiseerumisse. Ilmselgelt ainuüksi see asjaolu ei takista ennetähtaegset vabanemist, kuid annab kaalu juurde vastuargumentidele. Kohtu hinnangul on küll positiivne, et vabanedes määratakse kinnipeetavale tugiisik, kes temaga koos tegeleb viimase probleemidega. Samas valib iga inimene ikkagi enda käitumismustri ise ning karistusregistrist nähtuvalt on A. Levtšenko mitmel korral teinud selliseid valikuid, mis tingisid süüdimõistvate kohtuotsuste langetamise. Iseloomustusest nähtuvalt puudub käesoleval ajal informatsioon, et isik hoiab suhteid kuritegeliku ühendusega seotud isikutega ning praeguse kuriteoga seoses ei ole selliseid seoseid tuvastatud. Kinnipeetava sõnul endiste tuttavate/sõpradega ei suhtle ega kavatse, kuna soovib elada õiguskuulekalt. Paraku ka eeltoodud positiivne teave ei anna kohtule kindlustunnet, et seekord muudab kinnipeetav oma käitumismustrit, sest kinnipidamisasutuses ta seda paraku teinud ei ole. Seega puudub kohtul veendumus, et käesoleval ajal on kinnipeetav valmis täielikult loobuma juba kinnistunud käitumisviisist, sest tema senine elukäik ning käitumine kinnipidamisasutuses ei võimalda hetkel kohtul teha positiivset tulevikuprognoosi tema edasise õiguskuulekuse osas.
  2. Kokkuvõtvalt jätab kohus süüdimõistetu A. Levtšenko seega hetkel vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust ning käitumisest kinnipidamisasutuses lähtuv ohuprognoos annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Siiani ära kantud karistus pole veel soovitud eesmärki saavutanud, sest täitmata on ka kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Eeltoodud negatiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu puhul esinevad positiivsed asjaolud. Seega jätab kohus süüdimõistetu A. Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Menetluskulu suurus ja selle hüvitamine
  3. Kohtuistungil osales kinnipeetava A. Levtšenko kaitsjana riigi õigusabi korras Margus Viira, kes esitas kaitsjatasu taotluse kokku 148, 80 euro hüvitamiseks. Kohus rahuldas eeltoodud taotluse täielikult.
  4. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Pidades silmas A. Levtšenko resotsialiseerumist ja varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks anda talle võimalus tasuda väljamõistetud menetluskulu ühe aasta jooksul. 11
(12)1-17-8130 /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.