Obsah (6)

§ 563§ 663§ 667§ 659§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 04.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-17-10840 Kohtuasi X avaldu

) § 563 lg 5), siis tunnistab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning määrab, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust (

§ 563lg 7 p 2).

Maakohus on 20.04.2018 kinnitanud vanemate vahel sõlmitud kompromissi. Teadupärast saavad pooled kompromissis sätestada tingimusi, mille määramiseks sisulise suhtluskorra kohtulahendiga kohtul pädevus puudub. Kohus ei saa suhtlemiskorras määrata, et isaga suhtlemine toimub üksnes lapse nõusolekul ja arvestades lapse soovidega. Mõlemad vanemad peavad tegema jõupingutusi, et laps sooviks kohtu poolt kehtestatavat suhtluskorda täita. Kuigi vanemad ei saa toimida selles vanuses laste puhul selgelt vastu tahtmist, siis seda, mil viisil laps suhtleb lahuselava vanemaga, ei saa panna lapse otsustada. Arvestades laste tihedat ajakava (kool, treeningud), ei ole lastel võimalik nädala sees isa juures viibida ning kehtiva suhtluskorra p 2 tuleb uuest suhtluskorrast välja jätta. Kohus ei pea põhjendatuks ema ettepanekut, et lapsed läheksid isa juurde laupäeval kell 10.00 ja isa tooks lapsed tagasi pühapäeval kell

1. Kuna puudutatud isikul I lõpeb treening reedel kell 18.00, siis on põhjendatud, et lapsed lähevad isa juurde reedel kell 19.
2. Puudutatud isiku I sõnul võtab ta tavaliselt isa juurde õppimiseasjad kaasa, pühapäeva õhtul vaatab veel üle, saab iseseisvalt hakkama. Seega on põhjendatud, et isa toob lapsed laste elukohta pühapäeval kell
3. Küll aga on põhjendatud, et lapsed viibivad isaga ajal, kui laste ema on komandeeringus. Alati tuleb eelistada laste vanemat teistele isikutele. Kehtiva suhtluskorra p-i 3 tuleks täiendada ema ettepanekuga, samuti tuleb täiendada koolivaheaegade alguse ja lõpuaegu.
4. Lapsed on kohtule avaldanud, et soovivad elada ema juures. Lapsed olid väga häiritud, et vanemad ei saa kokkuleppele. Eelmine kord käisid nad vanas majas kohtus. Laste nähes vanemad ei vaidle, kuna nad ei puutu kokku, ainult kirjutavad. Puudutatud isik II ütles, et ema 8 2-17-10840 ei ütle isale tere ja isa ei tule väravast sisse, see on kokku lepitud. Lapsed on öelnud vanematele, et lõpetage vaidlemine. Pigem tahaks lapsed olla isa juures üle nädala nädalavahetusel. Puudutatud isikule I meeldiks nädala sees isa juures olla, aga ei ole aega, kuna on ratsutamine ja muusikakool.
5. Maakohus menetleb lepitusmenetluse raames ka laste ema avaldust, arvestades laste ema esitatud muutunud asjaolusid (RKTKm nr 3-2-1-32-11, p 12). Kohus ei menetle laste ema alles lõplikes seisukohtades esitatud nõuet vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuna kogu menetluse kestel on laste ema soovinud vanemate hooldusõiguse osalist lõpetamist. Lapsed on avaldanud soovi elada emaga ja laste isal tuleb seda aktsepteerida. Vanemate vahel ei ole selliseid laste viibimiskohta, haridust (sh huviharidust) ja tervist puudutavaid ületamatuid erimeelsusi, milles vanemad kokkuleppele ei jõuaks, kui nad teeksid laste huvides jõupingutusi omavaheliste suhete parandamiseks. Vanematel tuleks kuulata oma lapsi, keda väga häirib see, et vanemad ei saa kokku lepitud. Kohus jätab laste ema nõude vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste emale lõpetatud osas ainuhooldusõiguse andmiseks rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel ei ole põhjendatud ka laste isa taotletud

§ 563lg 7 p 3 kohaldamine.

17. Sunnivahendite kohaldamine oleks õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (

§ 563lg 7 p 1).

Määruskaebus 18. Laste isa esitas 19.07.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse suhtluskorra kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus määrus, millega: 1) pöörata suhtlemiskord peegelpilti (suhtluskorra p-d 1, 12, 14, 15). 2) määrata, et suhtluskord algab paarisnädala reedel kell 17.00 ning paaritu nädala neljapäeval veedavad lapsed aega lahus oleva vanemaga pärast laste huviringide lõppu (suhtluskorra p 2.1); 3) täiendada suhtluskorra p-i 7 järgmiselt: „paaritutel aastatel vastupidi“; 4) täiendada suhtluskorra p-i 8 järgmiselt: „lapse õigel sünnipäeval on lahus viibival vanemal õigus lapsega veeta vähemalt 2 h“; 5) täiendada suhtluskorra p-i 12 järgmiselt: „vanemad hoiduvad laste juuresolekul teise vanema otsesest või kaudsest halvustamisest ning teise vanema suhtes ebakindluse või vastumeelsuse kujundamisest“; 6) täiendada suhtluskorra p-i 14 järgmiselt: „kõik lahuselava vanema ärajäänud kohtumised lapsega või lastega asendatakse lahuselava vanema soovi korral kahe nädala jooksul või mõjuval põhjusel kahe kuu jooksul“, 7) täiendada suhtluskorra p-i 15 järgmiselt:

1. a)reisiv vanem teavitab teist vanemat reisi kestusest ja sihtkohast „ja tagab telefoniside võimaluse laste ning mittereisiva vanema vahel vähemalt kord päevas“;
2. b)vanem ei tohi takistada teise vanema reisimist lastega puhkuse eesmärgil väljapoole Euroopa Liitu „oma suhtluskorra järgsetel aegadel“; 8) määrata, et kui laste ema rikub käesolevat lastega suhtlemise korda või sellest tulenevaid kohustusi, on kohtutäituril õigus rakendada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-i 183 ja määrata selle alusel laste emale sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras. 19. Laste isa ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. 20. Laste ema ei soostu laste isaga lapsi puudutavatel teemadel suhtlema, mistõttu on ta ebasobivam lapsevanem omamaks laste üle suuremat mõju, kui laste isa. Seetõttu tuleb laste põhilise viibimiskoha osas teha muudatus

§ 563lg 7 p 3 alusel.

Tulenevalt täielikult 9 2-17-10840 puuduvast koostöötahtest, valede esitamisest ja laste vaimse tervise süstemaatilisest negatiivsest mõjutamisest, on laste ema ebasobiv laste põhiliseks kasvatajaks ja hooldajaks.

1. Maakohus ei ole arvestanud laste huvidega. Vanemate vaheline konflikt on juba laste vaimsele tervisele mõjunud laastavalt, seega ei ole õige maakohtu poolt sellise suhtluskorra määramine, mis endiselt jätab laste põhiliseks viibimiskohaks laste ema elukoha ning võtab lastelt ka ainsa tööpäeva isaga – üle nädalase neljapäeva. Kohus pidanuks lastega suhtlemise korra pöörama peegelpilti, s.o määrama laste põhiliseks elukohaks laste isa elukoha.
2. Maakohus on ebaõigesti lahuselava vanema üle nädala toimuvaid nädalavahetusi lühendatud 2 h võrra - selle asemel, et nädalavahetus algaks kl 17, algab see kl
3. Lahus elava vanema aeg lastega on tundides sedavõrd väike, et iga tunni kärpimine nõrgendab lapse ja vanema suhet. Laste ema õigustus, nagu oleks lapsed hõivatud huviringide, sõprade või muu sellisega, ei ole õige.
4. Suhtluskorra p-i 14 tuleks lisada, et lahuselava vanemaga ärajäänud kohtumised asendatakse. Tänavu suvel on laste ema jätnud ühe lapse nädalaks ajaks isale üle andmata põhjendusega, et laps ei soovi tulla. Laste tahe ei ole käesoleval juhul üldse välja selgitatav, sest laste ema on võtnud võimu laste ja nende arvamuse üle ja kuritarvitab seda.
5. Suhtluskorra p-i 15 tuleks lisada lastega side pidamise võimalus mittereisivale vanemale läbi laste. Samuti peaks mõlema vanema reisid ka väljaspoole EL-i lastega mahutuma selle lapsevanema aegadele. Vastasel juhul leiab aset see, et laste ema reisib laste isa aegadel ega asenda neid.
6. Kohus oleks pidanud määrama sunnimeetmed, et sundida laste ema reaalselt suhtluskorra määrust järgima. Laste ema poolsed suhtluskorra rikkumised ja ebaõige tõlgendamine ei ole märk vanemate võimatusest koostööd teha, vaid sellest, et laste ema ei soovi suhtluskorra kokkulepet täita. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
7. Laste ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud laste isa kanda. Laste ema hinnangul tuleks uuesti kaaluda ema poolt lõppseisukohas esitatud laste laagrites käimise võimalikkust laste jaoks, kuna
8. a. suvel on toimunud intsident, milles isa tõttu jäi lapsel koos oma parima sõbra ja klassikaaslasega laagrisse minemata ja laps oli väga õnnetu.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 28. Tulenevalt

§-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste isa on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus muutis Harju Maakohtu 20.04.2018 määrusega kehtestatud suhtluskorda ja määras kindlaks uue suhtluskorra (s.o täpsemalt suhtluskorra punktid 1, 7, 8, 12, 14, 15). Lisaks on laste isa vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus jättis kohaldamata

§ 563lg 7 p-des 1 ja 3 sätestatu.

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada suhtluskorra punktide 7 ja 15 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega täiendada laste ja isa suhtluskorda vastavate suhtluskorra punktide osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ning ringkonnakohus nõustub vastavas osas maakohtu määruse põhjendustega ning 10 2-17-10840 ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 30.

§ 563

lg 7 sätestab, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. 31. Käesoleval juhul on maakohus tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning muutnud Harju Maakohtu 20.04.2018 määrusega kehtestatud suhtlemiskorda (

§ 563

lg 7 p 2).

§ 563

lg 7 p 2 järgi saab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel suhtlemist reguleerivat määrust muuta ja sätestada lapse huvide ning vanemate võimalustega paremas kooskõlas oleva suhtlemiskorra. Viidatud sätte alusel saab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 143 alusel anda lapsest lahus elavale vanemale varasemas suhtlemist reguleerivas kohtumääruses sätestatust kas suuremas või väiksemas mahus suhtlusõiguse (vt RKTKm nr 2-17-9910/133, p 17; nr 3-2-164-10, p 34). Suhtluskorra kindlaksmääramisel on esimese astme kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Lapsega suhtlemise korra määrab kohus PKS § 143 lg 2¹ järgi vanema nõudel, kuid PKS § 143 lg 5 järgi võib kohus suhtlemiseks vajalikke meetmeid kohaldada ka omal algatusel. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(

1. te)hooldusõigust, vanema(
2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm nr 3-2-1-83-11, p 22). 32. Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaks lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. 33. Ringkonnakohus peab põhjendatuks rahuldada määruskaebuse osas, milles laste isa palub täiendada suhtluskorra punkti 7 selliselt, et lisada sinna lause „paaritutel aastatel vastupidi“. Samuti peab ringkonnakohus põhjendatuks täiendada osaliselt suhtluskorra punkti 15 selliselt, et määrata, et vanem ei tohi takistada teise vanema reisimist, kes reisib lastega oma suhtluskorra järgsetel aegadel puhkuse eesmärgil väljapoole Euroopa Liitu. Laste ema ei ole vastuses määruskaebusele eeltoodule vastu vaielnud ja on toimiku materjalidest nähtuvalt sarnases sõnastuses muudatustega nõus olnud (vt laste ema 21.07.2020 avaldus). 34. Ülejäänud osas on määruskaebus rahuldamisele ei kuulu. Maakohus on lähtunud isa ja laste suhtlemise korda kindlaks määrates õigesti PKS §-st 143 ja §-st 123, arvestades seejuures menetlusosaliste seisukohtadega. Maakohtule ei saa ette heita diskretsioonipiiride ületamist ega menetlusõiguse normide rikkumist. 35. Ringkonnakohus ei pea määruskaebust põhjendatuks osas, milles laste isa palub teha laste põhilise viibimiskoha osas muudatuse

§ 563

lg 7 p 3 alusel ning muuta sellest tulenevalt ka suhtluskorda (s.o määrata see peegelpilti). Maakohus on põhjendatult leidnud, et vanemate vahel ei ole selliseid laste viibimiskohta, haridust (sh huviharidust) ja tervist puudutavaid 11 2-17-10840 ületamatuid erimeelsusi, milles vanemad kokkuleppele ei jõuaks ja mis annaksid alust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Asjas ei ole ka tõendatud, et ema keeldub pahatahtlikult laste üleandmisest või takistab laste kohtumisi isaga. Ema on menetluses esitanud arusaadavad selgitused ja põhjendused, millistel juhtudel ei ole lapsed isaga suhtluskorra järgi kohtunud. Toimiku materjalide pinnalt ei leia kinnitust isa väited selle kohta, et laste ema kahjustab laste vaimset heaolu ja tervist ning et laste ema ei soostu laste isaga lapsi puudavatel teemadel suhtlema. Lapsed on pärast vanemate kooselu lõppemist elanud emaga ning laste selline elukorraldus on kehtinud mitmeid aastaid. Laste isa ei ole esile toonud selliseid kaalukaid asjaolusid, mis tingiksid selle muutmist. Lapsed on nii lastekaitsetöötajale kui ka kohtule avaldanud, et soovivad elada ema juures (tl 84 pöördel, III kd, tl 7; IV kd). Toimiku materjalidest nähtub ka, et laste ema elukoht kuulub talle endale ning lastel on kummalgi oma tuba, kuid isa elab enda elukaaslasele kuuluvas majas.

1. Kolleegium ei pea põhjendatuks muuta suhtluskorra punkti 1 isa poolt soovitud viisil. Vastava punkti osas on maakohus selgitanud, et kuivõrd puudutatud isikul I lõpeb treening reedel kell 18.00, siis on põhjendatud, et lapsed lähevad isa juurde reedel kell
2. Ka laste ema on menetluses selgitanud, et laste koolikoormus suureneb iga aastaga ning samuti muutuvad huviringide ajad hilisemaks. Toimiku materjalidest nähtuvalt soovivad lapsed oma huvitegevustega tegeleda, seega ei pea kolleegium põhjendatuks muuta määrust osas, et suhtluskord algab kell 17.
3. Ka lastele määratud esindaja on nõustunud, et kindlaksmääratav suhtluskord ei peaks lapselt ära võtma võimalusi tegeleda huvihariduse või harrastustega.
4. Arvestades, et lastel on koolinädala sees kooliga seotud tegevused, õppetöö ja huviringid, ei ole laste huvides määrata suhtluskorrajärgseks päevaks ka neljapäev. Eeltooduga on nõustunud nii lastekaitsetöötaja kui ka lastele määratud esindaja. Vastav suhtluskorra punkt on määratud kindlaks ajal, mil lapsed käisid veel lasteaias, kuid ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud koolilaste puhul, kellel on vaja nädala sees valmistuda järgmiseks koolipäevaks ja kellel on huvi tegeleda oma harrastustega. Puudutatud isik I on kinnitanud esindajale, et sellised kohtumised on kohati koormavad ning ka puudutatud isik II eelistaks suhelda isaga nädalavahetustel, kuivõrd siis on rohkem aega (tl 119, III kd). Arvestades laste seisukohti, leiab kolleegium, et nädalasisesed kohtumised võivad kujuneda lastele koormavateks ja pingeid tekitavateks. Kolleegium nõustub lastele määratud esindaja seisukohaga, et kuivõrd tegemist on juba 10- ja 12-aastaste lastega, siis nüüdseks ei ole enam ohtu, et laps unustaks isa või kaotaks temaga sideme, kui ta kohtub isaga regulaarselt nädalavahetustel.
5. Laste isa poolt soovitud suhtluskorra p-i 8 täiendamine selliselt, et „lapse õigel sünnipäeval on lahus viibival vanemal õigus lapsega veeta vähemalt 2 h“, ei sisaldunud 20.04.2018 kohtumääruses. Laste ema vastava muudatusega nõus ei ole. Kolleegium peab laste sünnipäevade regulatsiooni puhul piisavaks, et laste sünnipäevi laste sõpradega korraldavad vanemad vaheldumisi ning sünnipäeva mittekorraldaval vanemal on õigus sünnipäeval osaleda. Laste ema on selgitanud, et laste isa on seni alati saanud viibida laste sõpradega korraldataval sünnipäeval. Kolleegium ei pea põhjendatuks lisaks reguleerida lapsega koos veedetava aja kestust sünnipäeva päeval. Kolleegiumi hinnangul ei oleks selline täiendus kooskõlas ka laste huvidega ning võimaldaks potentsiaalselt erinevate konfliktiolukordade tekkimist. Lapsed (10ja 12-aastased) on piisavalt vanad otsustamaks ise (kokkuleppel sünnipäeva korraldava vanemaga), kuidas ja kellega ning millises ajalises mahus nad oma sünnipäeva soovivad tähistada.
6. Laste isa poolt soovitud suhtluskorra täiendus selliselt, et „kõik lahuselava vanema ära jäänud kohtumised lapsega või lastega asendatakse lahuselava vanema soovi korral kahe nädala jooksul või mõjuval põhjusel kahe kuu jooksul“, ei ole kolleegiumi hinnangul laste huvides ega 12 2-17-10840 aita kaasa suhtluskorra täitmisele. Asenduskohtumised võivad kujuneda laste jaoks koormavateks ja tekitada uusi konflikte, mis võivad laste suhteid isaga hoopis kahjustada. Tegemist on koolilastega, kellel on nädala sees vaja valmistuda järgmiseks koolipäevaks ja kes tegelevad aktiivselt huvitegevusega. Kolleegium peab põhjendatuks, et selleks tuleb lastele tagada võimalikult rutiinne elukorraldus. Lisaks on laste ema menetluses avaldanud, et lapsed on isaga kohtunud
7. aasta määruse kohaselt kokkulepitud kordadest 93-95% ulatuses.
8. Kolleegiumi hinnangul on maakohus vaidlustatavast määrusest põhjendatult jätnud välja punkti, mille järgi „vanemad hoiduvad laste juuresolekul teise vanema otsesest või kaudsest halvustamisest ning teise vanema suhtes ebakindluse või vastumeelsuse kujundamisest“. Toimiku materjalidest nähtuvalt on eeltoodud punkt sisaldunud 20.04.2018 kohtumääruses ning on tekitanud vanemate vahel asjatuid vaidlusi, mis ei ole omakorda laste huvides. Tegemis on hinnanguga, mida vanem saab tõlgendada enda huvidest lähtuvalt.
9. Laste isa poolt soovitud suhtluskorra p-i 15 täiendus selliselt, et reisiv vanem „tagab telefoniside võimaluse laste ning mittereisiva vanema vahel vähemalt kord päevas“, ei ole sisaldunud 20.04.2018 kohtumääruses ning vastavat suhtluskorra muudatust vanemad maakohtu menetluses ei arutanud. Laste ema vastava muudatusega nõus ei ole. Toimiku materjalidest ei nähtu, nagu oleks laste ja isa suhtlus ajal, mil lapsed ei viibi isaga, takistatud, st isal ei ole võimalik lastele helistada või kirjavahetust pidada (nt SMS-i teel). Seetõttu peab kolleegium vastavat kohustust reisil viibivale vanemale liigselt koormavaks. Lapsed on ka ise juba piisavalt vanad, otsustamaks, et soovivad isale helistada või temaga muid sidevahendid kasutades suhelda.
10. Toimiku materjalide pinnalt ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt oleks põhjendatud

§ 563lg 7 p-i 1 alusel sunnivahendite rakendamine.

Laste ema ei ole 2018. a määrust täites käitunud pahatahtlikult. Lapsed on isaga saanud kohtuda 93-95 % juhtudel. Sunnivahendite rakendamine ei ole käesoleval juhul laste huvides.

§ 563

lg 7 p-s 1 ette nähtud sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (RKTKm nr 3-2-1-64-10, p 34). Riigikohus on selgitanud, et sunniraha määramine oleks põhjendatud, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega see, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu (RKÜKm nr 3-2-1-4-13, p 69). Menetlusosaliste seisukohtadest nähtuvalt on vanematel olnud 20.04.2018 määrusega kindlaksmääratud suhtluskorra erineva tõlgendamise tõttu arusaamatusi. Asja materjalid ei võimalda järeldada nagu takistaks laste ema ühepoolselt ebamõistlikult isa ja laste suhtlust ja oleks seejuures pahatahtlik. Laste ema on toonud välja, et ka laste isa on rikkunud korduvalt suhtluskorda (tl 96-98, III kd). Ka lastekaitsetöötaja on menetluses avaldanud, et kumbki vanem ei ole teinud teineteise suhtes takistusi lastega suhtlemiseks ja kohtumiseks ning vanemate vahelise koostöö peamiseks takistuseks on olnud suhtluskorra erinev tõlgendamine (tl 85, 128, III kd). 43. Kolleegium ei pea põhjendatuks reguleerida lastelaagrites käimist, nagu laste ema on vastuses määruskaebusele palunud. Laste ema on selgitanud, et laste isa ei lubanud last eelmisel suvel laagrisse, sest laager toimus 5 päeva jooksul isa suhtluskorra järgsel ajal. Kolleegium märgib, et välistamaks konflikte ja pingeid vanemate vahel, saab vanem lastelaagri planeerida ajale, mil laps viibib suvel suhtlemiskorra järgselt tema juures. 13 2-17-10840 44. Laste isa soovis määruskaebuse lahendamist istungil.

§ 667

lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna see ei ole asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik. Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud, asja õigeks lahendamiseks on kogutud piisavalt tõendeid ning ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal. Laste isa ei ole esile toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks vanemate või laste täiendava ärakuulamise või kohtuistungi korraldamise vajaduse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 45. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Arvestades, et lepitusmenetluses tehtav lahend tehakse eelkõige laste huvides, on põhjendatud jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 1 ja 3).

Juhindudes

§ 173

lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega. Teistel menetlusosalistel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 14