KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene
- juuni 2022, Tartu 3-22-97 Sergei Matvejevi kaebus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määruse peale Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määrus Sergei Matvejevi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Sergei Matvejev RESOLUTSIOON
- Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määrus muutmata.
- Jätta Sergei Matvejevi taotlus määruskaebusest koopia saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Sergei Matvejev esitas
- jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määruse peale. Kaebaja taotles Riigikohtu määruse tunnistamist tühiseks ja kehtetuks. Vaidlustatud määrusega jäeti kaebaja määruskaebus läbi vaatamata, sest see esitati advokaadi vahenduseta. Läbiviidud kriminaalmenetluse ning prokuröride ja kohtunike tegevuse ja tegevusetuse tõttu on kaebajale tekitatud varalist kahju.
- Tartu Halduskohus tagastas
- jaanuari
- a määrusega S. Matvejevi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebuse eesmärgiks on, et halduskohus tuvastaks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määruse õigusvastasuse, tunnistaks selle kehtetuks ning hüvitaks tekitatud kahju. Halduskohus märkis, et Riigikohtu määruse peale ei saa halduskohtule kaebust esitada. Kohtumäärusega täidetakse õigusemõistmise ülesannet. Kohtumääruste peale edasikaebuse esitamise võimalused on ammendavalt sätestatud kohtumenetluste seadustes. Ühestki menetlusseadustikust ei nähtu, et Riigikohtu määruse peale, millega jäeti määruskaebus läbi vaatamata, kuna see oli esitatud advokaadi vahenduseta, saaks edasi kaevata. Vaidluse lahendamiseks ei saa käesoleval juhul kasutada ka ühtegi teist menetluskorda. Halduskohus mainis, et kui kaebaja eesmärgiks on saada kahju hüvitamist seoses vaidlustatud Riigikohtu määrusega, tuleb lähtuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg-st 1, mis sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi
- lõike kohaselt olukorras, kus § 7 lg-s 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. Kui kohus on süüteomenetluses tekitanud kahju, tuleb lähtuda SKHS-st. Kuna seadusandja on siinkohal näinud ette eraldi menetluskorra, puudub sellise vaidluse lahendamiseks halduskohtul pädevus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- S. Matvejev esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määruse peale. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna ka kohtumäärus on haldusakt, on halduskohus pädev asja läbi vaatama. Riigikohtu määrus on õigusvastane ning see rikub määruskaebuse esitaja õigusi. Kaebaja soovib enda esitatud määruskaebusest ka koopiat saada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.
- Halduskohus on vaidlustatud lahendis piisavalt selgitanud, miks Riigikohtu määruse peale esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
- Määruskaebuse esitaja ei ole rahul, et Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis läbi vaatamata tema esitatud kassatsiooni. Nimelt sätestab kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 350 lg 2 p 2, et Riigikohus koostab kassaatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kassatsiooni kassaatorile, kui kassatsiooni on esitanud isik, kellel KrMS § 344 lg 3 järgi ei ole selleks õigust. Vastavalt KrMS § 344 lg-le 3 on kassatsiooni esitamise õigus 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitaja ei kuulu mitte ühtegi nimetatud gruppi. Kui määruskaebuse esitaja leiab, et Riigikohus on oma lahendiga tema õigusi rikkunud, tuleb tal kasutada oma õiguste taastamiseks kohaseid õiguskaitsevahendeid.
- Määruskaebuse esitaja on jätkuvalt ekslikult seisukohal kohtumääruse õiguslikust olemusest ja selle vaidlustamise korrast. Ringkonnakohus märgib veel kord, et õigusemõistmise käigus tehtud kohtulahendid, praegusel juhul kohtumäärus, ei ole käsitletavad haldusaktidena, mistõttu ei saa nende peale esitada halduskohtule tühistamiskaebust.
- Juhul, kui kaebaja eesmärgiks on kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine, tuleb kaebajal lähtuda SHKS-i kohasest regulatsioonist (vt Riigikohtu erikogu
- jaanuari
- a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9). SHKS § 21 lg 4 sätestab, et kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Järelikult ei tulene ühestki viidatud õiguslikust regulatsioonist halduskohtule pädevust talle esitatud kaebust lahendada.
- Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määruse muutmata. 2
- Tartu Ringkonnakohtusse saabus
- mail 2022 S. Matvejev taotlus käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusest koopia saamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitaja taotluse enda esitatud määruskaebusest koopia saamiseks rahuldamata.
- Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja
- Riigikohtu halduskolleegium on
- septembri
- a kohtumääruses asjas nr 3-7-1-502-15 asunud seisukohale, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju. Ringkonnakohtu hinnangul puudub määruskaebuse esitajal vajadus enda õiguste kaitseks saada koopiat ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest.
- Ringkonnakohus selgitab, et nii vaidlustatud halduskohtu määruses kui ka käesolevas määruses on välja toodud kogu kohtuasja menetluse käik, sealhulgas kaebuse ja määruskaebuse kokkuvõtted. Seega on määruskaebuse esitajal võimalik kohtumääruseid lugedes meelde tuletada kohtuasja sisu ja enda seisukohad.
- Eeltoodu alusel jääb määruskaebuse esitaja taotlus tema esitatud määruskaebusest koopia saamiseks rahuldamata. Kui määruskaebuse esitaja soovib, on tal vastavalt HKMS § 88 lg-le 1 õigus tutvuda toimikuga. Sama sätte lõike 6 kohaselt võib menetlusosalise huve arvestades kohus võimaldada toimikuga tutvuda ka mujal, kui kohtumajas. (allkirjastatud digitaalselt) 3