alusel Süüdistatav Ü T - ik XXX, elukoht XXX Advokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON 1. Lõpetada kriminaalmenetlus
lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tasu 1140 eurot riigi kanda. 6. Edastada kohtumäärus prokurörile, kaitsjale ja Ü T’le. Edasikaebe kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. 1 1-22-5566 PROKURÖRI TAOTLUS Prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks Ü T suhtes
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 20239000060, milles alustati menetlust 19.11.2020.a KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel. Kriminaalasjaga ühendati 09.12.2020
S § 121 lg 2 p 2 järgi. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatakse Ü T’d selles, et tema 05.03.2020 kella 19:00 paiku oma kodus XXX köögis pigistas oma xxx M T’d kätest, õlavarre ja käsivarre piirkonnast vähemalt kahel korral ning lõi rusikaga M T’le selja ülaosa piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja käte peale hematoomid. Sellise tegevusega pani Ü T toime lähisuhtes kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle Ü T, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 18.11.2020 kella 19:07 paiku oma kodus XXX lõi vähemalt ühel korral rusikaga oma xxx M T’le vastu nina ja pea piirkonda, põhjustades M T’le lühemaaegsed tervisekahjustused - verejooksu ninast, nina turse ning vasaku põse piirkonda verevalumi. Sellise tegevusega pani Ü T toime lähisuhtes korduvalt kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteo toimepanemisega ei ole kannatanule varalist kahju tekitatud, tsiviilhagi ei ole esitatud. Kahtlustuse kohaselt Ü T on toime pannud teise astme kuriteod, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Reeglina on isiku süü suurem korduvate kuritegude toimepanemisel. Ka antud juhul on Ü T toime pannud kaks samaliigilist kuritegu. Seejuures esimene vägivallategu on toime pandud enne tema kohtulikku karistamist mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 19.10.2020 ja teine vägivallakuritegu pärast nimetatud kohtuotsust ehk siis katseajal. Nimelt Ü Td on 19.10.2020 Pärnu Maakohtu poolt karistatud teiseliigilise kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 05.03.2020 toime pandud vägivallakuriteo puhul on kahtlustatava ja kannatanu vahel läbi viidud lepitusmenetlus ning kriminaalasi (esialgne nr 20239000015) lõpetati
Osapooled läbisid edukalt teraapia. Kriminaalmenetlus uuendati siiski järelevalveperioodil uue kuriteo toimepanemise tõttu sama kannatanu suhtes ja ühendati käesoleva kriminaalasjaga. Kriminaalasjast nähtub ka, et kannatanu ei ole soovinud kriminaalmenetluse alustamist ega kahtlustatava karistamist. Käesolevaks ajaks kannatanu M T on surnud, tema suhtes lähisuhtevägivalla kuritegude toimepanemisest on möödunud ligi kaks aastat. Ü T’l on 2021.a oktoobris lõppenud ka karistusena mõistetud tingimisi vangistuse katseaeg mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seega ei ole kahtlustatav rohkem kui aasta toime pannud ei vägivalla- ega muud kuritegu. Samuti tuleb märkida, et ühendatud kriminaalasja kohtueelne uurimine viidi esialgu lõpule 2020.a detsembris, kuid erinevatel põhjustel on kriminaalasja menetlemine prokuratuuris ja täiendavate toimingute tegemine politseis ja taas prokuratuuris kestnud käesoleva hetkeni. Selles on oluline osa ka kahtlustatava tervislikul seisundil. Ü T on hetkel 69 aastane. Kriminaalmenetluse kestel oli põhjendatud temale kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramine tuvastamaks tema arusaamist teo keelatusest ja võimet osaleda menetlustoimingutes. 04.01.2022.a koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 7.1-3/7 ekspertarvamuse kohaselt Ü T’l ei esine psüühika- ja käitumishäireid, mida tuleks käsitleda süüdimatusseisundi meditsiinilise kriteeriumina KarS § 34 järgi. Ü T’l ilmneb kerge xxx, 2 1-22-5566 ta on alkoholi kuritarvitaja. Käesoleval ajal ilmnevad Ü T’l kerged xxx, mis on püsiva iseloomuga. Uuritava xxx võivad mõnevõrra paraneda, kui ta lõpetab alkoholi tarbimise. Ta on vaimse seisundi poolest võimeline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ja kandma karistust. Perearst L.P poolt 25.11.2021 menetlejale edastatud kirjast nähtub, et Ü T liikumine on vaevaline, ta vajab tuge xxx tõttu xxx. Tervislikust seisundist lähtuvalt on füüsilise töö tegemine tema jaoks raskendatud, s.t ta ei ole võimeline tegema rasket füüsilist tööd. Mälu käepärasus on halvenenud, ei mäleta lähisündmusi osaliselt, ei teki seoseid. Eelnevast järeldub, et Ü T on süüdiv ja vastutab toimepandud kuritegude eest. Prokurör on seisukohal, et Ü T õiguskuulekale käitumisele suunamine on antud juhul võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteeti kohaldades teeniks piisaval määral õigusrahu saavutamise eesmärki ning kohustuste panemisega täidaks riik küllaldasel määral karistuslikke volitusi, mistõttu lähtudes menetlusökonoomiast, ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Siinjuures tuleb arvestada kahtlustatava tervislikku seisundit ja asjaolu, et oht uue vägivallakuriteo toimepanemiseks kannatanu suhtes on ära langenud. Ü T karistust kergendavaks asjaoluks on tegude tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetel on Ü T 19.10.2020 kohtulikult karistatud KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, üheaastane katseaeg on käesolevaks ajaks lõppenud. Väärteokorras on teda 2022.a karistatud eelmisel aastal toime pandud liiklusrikkumiste eest. Kriminaalmenetlusregistri andmetel ei ole tema osas ühtegi uut kriminaalmenetlust, tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust ka lõpetatud seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. Prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, sest see on ära langenud taotluses eeltoodud põhjustel. Käesoleval ajahetkel Ü T mõjutamiseks ei ole vajalik tema karistamine, sest tema süüdimõistmine ja kohtulik karistamine ei kannaks enam oma tegelikku eesmärki. Ilmselgelt tooks kohtumenetluses süüdimõistmine tema eas isikule menetluskulude näol kaasa raskeid majanduslikke tagajärgi ning karistusena suurema tundide arvuga üldkasuliku töö tegemine nõuaks temalt ülejõukäivat füüsilist pingutust. Seega on piisavalt põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine
Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisega
alusel eeldab kahtlustatava nõusolekul temale teatud kohustuse panemist, sealhulgas menetluskulude tasumist määratud tähtajaks. Antud asjaoludel Ü T füüsiline tervislik seisund ei võimalda tal teha rasket füüsilist tööd, kuid olusid arvestav üldkasulik töö väiksemas määras võib olla ka temale jõukohane. Seejuures saab üldkasuliku töö suuruse määramisel arvestada ka tema eelvangistuses viibitud aega s.o kokku 4 päeva kahtlustatavana kinni pidamist ajavahemikus 0506.03.2020 ja 18-19.11.2020 /I kd tl 20, II kd tl 20-21/. Ü T rahalised vahendid rahaliste kohustuste täitmiseks on piiratud tema pensioni suurusega. Seda arvestades taotleb prokurör kohtult menetluskulude osalist riigi kanda jätmist
Kriminaalasjas on menetluskuludena kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogiaekspertiisi tasu 1140 eurot /II kd tl 90/ ja määratud kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu kokku 235.36 eurot /II kd tl 47,51,58/. Tavapäraselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustataval tasuda menetluskulud. Kuivõrd Ü T’le määratud ekspertiis oli menetleja hinnangul vajalik kahtluse tõttu isiku vaimse tervise seisundi kontrollimiseks, siis ekspertiisiga põhjustatud menetluskulu oleks põhjendatud jätta riigi kanda. 3 1-22-5566 Arvestades Ü T piiratud sissetulekut käib eelnimetatud suuruses menetluskulude täielik hüvitamine 6 kuu jooksul temal ilmselt üle jõu. Kui menetluskulude tasumine ei ole 6 kuu jooksul reaalne, esinevad aga
lõikes 3 toodud alused, võib kohus arvestades kahtlustatava varalist seisundit ja taasühiskonnastamise väljavaateid jätta kriminaalmenetluse lõpetamisel osa menetluskuludest riigi kanda. Kahtlustatavale on selgitatud
Kahtlustatav on 15.09.2022 prokuratuuris andnud kirjaliku nõusoleku kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse esitamiseks ning avaldanud valmisolekut täitma talle määratud kohustused. Nimetatud lõpetamise taotlusest on teadlik ka kahtlustatava kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe. Kriminaalasjas on asitõenditena vaadeldud 3 DVD plaati kõneja vormikaamerasalvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures /I kd tl 11-16, II kd tl 19/. Kahtlustatava suhtes tõkendit ei ole kohaldatud. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks tuleb Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Kärdlas esitada taotlus. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Lõpetada kriminaalasjas nr 20239000060 menetlus Ü T suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri poolt kohtule esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjalik, prokurör on käsitlenud kriminaalmenetluse lõpetamisel tähtsust omavaid asjaolusid väga põhjalikult. Kohus nõustub prokuröri põhjendustega. Prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Ü T’le on esitatud süüdistus teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 121 lg 2 p 2,3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kannatanu M T on menetluse käigus avaldanud, et ei nõua Ü T karistamist. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et Ü T õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk, seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. 4 1-22-5566
lg 2 p 1, 3 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks - tasuda kriminaalmenetluse kulud; -teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõikes 2, lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut. Nimetatud §-i lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude tasumise ja üldkasuliku töö tegemise kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Ü T süü ei ole suur, kuritegude toimepanemisest on möödunud kaks aastat, ta on vahepeal ära kandnud teiseliigilise kuriteo eest mõistetud karistuse, ei ole uusi kuritegusid toime pannud. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud Ü T’le kriminaalmenetluse lõpetamisel pandava kohustustega – teha 50 tundi üldkasulikku tööd. Menetluskuluks on määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 64,80 eurot /tl 45-47 II kd/, 62,07 eurot /tl 48- 50/, 108,49 eurot /tl 55-58 II kd/, kokku 235,36 eurot. Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 7.1-3/7) tasu 1140 eurot /tl 90 II kd/. Prokurör on taotluses analüüsinud Ü T võimet menetluskulusid hüvitada. Prokurör on leidnud, et Ü T piiratud sissetulekut arvestades (pensionär), käib talle kogu menetluskulu hüvitamine 6 kuu jooksul ilmselgelt üle jõu. Prokurör on avaldanud, et
lg 3 annab võimaluse, arvestades Ü T varalist seisundit ja taasühiskonnastamise väljavaateid, jätta osa menetluskulu, s.o ekspertiisitasu, riigi kanda. Kohus leiab, et prokuröri taotlus osa menetluskulu riigi kanda jätmiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab taotluse
Ü T peab hüvitama riigile kriminaalmenetluse kulu 235,36 eurot. Prokuröri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks on Ü T allkirjastanud, millega Ü T on kinnitanud, et on nõus menetluse lõpetamise ja taotluses märgitud kohustustega. Asitõendid puuduvad. Kriminaalsja juures on 3 DVD plaati salvestistega, salvestised jäävad kriminaalasja juurde. Kuriteoga kahju ei ole tekitatud, tsiviilhagi ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Ü T on peale kuritegude toimepanemist kinni peetud 0506.03.2020 ja 18-19.11.2020 /I kd tl 20, II kd tl 20-21/. Prokurör on avaldanud, et kinnipidamise asjaolu on arvestatud ÜKT tundide arvu määramisel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1, lg 2 p 1, 3, lg 3, 4, § 385 p 10, § 408 lg 1 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse Ü T suhtes süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja määrab Ü T’le prokuröri taotluses märgitud kohustused, mis tal tuleb täita kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest -
lg 2 p 1 alusel tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulu 235,36 eurot,
lg 2 p 3 alusel tuleb teha 50 tundi üldkasulikku tööd.
lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.