Obsah (8)

§ 121§ 74§ 75§ 78§ 64§ 16§ 56§ 57

1-21-6014 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2022. a, Paide Kriminaalasja number 1-21-6014 (21251000121) Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistungi

§ 121

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Merike Lugna Kaitsja Süüdistatav Määratud korras vandeadvokaat Eve Jundas Priit Tammiste, elukoht: x x, x x; isikukood: 38204244911; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: x; emakeel: eesti keel; töökoht: x OÜ. Kriminaalkorras karistamata. Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Priit Tammiste

§ 121lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Priit Tammiste ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 1-21-6014 3.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Priit Tammistet osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. 4.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 04.04.2022. a, v.a

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

1. Asitõendid - DVD plaadid (kokku 6 tk) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
2. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Priit Tammistelt menetluskuluna riigituludesse tunnistaja kohtusse ilmumise kulu 20 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud kokku 913,44 eurot ning sundraha 981 eurot, kokku 1914,44 eurot.
3. Priit Tammistel tasuda välja mõistetud menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kohustades süüdimõistetut tasuma igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 159,54 € ning ja viimasel kuul 159,50 €. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude tasumisel viitenumber
5. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, menetluskulud.
6. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanule YY. Jõustunud kohtuotsus saata kriminaalhoolduse korraldamiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 22.04.2022.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Priit Tammiste - olles 25.04.2021 kella 21:10 paiku x x x x x x x tekkis köögis x YY`ga sõnaline vaidlus, mille peale Priit Tammiste ärritus ning lõi kaks korda ähvardavalt jalaga YY suunas, lausudes oma xle:“ Ma kustutan su ära“. Seejärel sai YY enda kätte panni, mille peale Priit Tammiste lükkas x käest ära panni ja tõukas YY kahe käega kuuma pliidi vastu. Tõukamise tagajärjel sai kahjustada Priit Tammiste otsaesine uksepiidal oleva naela tõttu. YY haaras enda kätte uuesti panni ja lõi mitu korda vastu Priit Tammiste pead ning õlga. Priit Tammiste lõi x käest ära panni ning surus 2 1-21-6014 YY kogu kehaga vastu köögisaart ning lõi kipsis käega vastu x nägu. YY tundis valu. YY sai enda kätte akutrelli, millega ta lõi Priit Tammistet ühe korra ribidesse. Priit Tammiste võttis x käest ära akutrelli ja võttis kinni YY juustest ning lükkas x jõuliselt vastu köögisaart. YY lõi lükkamisest ära enda pea ning kaotas teadvuse. Seejärel tulles teadvusele lõi Priit Tammiste teda jalaga vastu vasaku pea poolt. Järgnevalt istudes köögis oleval tugitoolil peksis Priit Tammiste oma x labakäega mitu korda vastu nägu. YY tundis jällegi valu. Xde vahelisse tülisse sekkus x x xx aastase AA poolt appi kutsutud YY täisealine x XX. Priit Tammiste ei allunud lahkumise korraldusele ning asus köögist välja lükkama XXu`t. YY asus oma x XXut kaitsma, mis peale Priit Tammiste andis YYle kätte akutrelli ja provotseerivalt andis korralduse x teda ära tappa. YY ei allunud provokatsioonile ning Priit Tammiste lükkas x koos tugitooliga põrandale maha ja surus põlvega vastu paremat kätt. YY tundis küünarvarres valu. XX asus oma x YY`t kaitsma ja tiris Priit Tammistet ära. Seepeale tõukas Priit Tammiste XXu vastu riiulit. Vägivalda sekkus YY, kes seljatagant lõi enda valdusesse saanud potikaanega vastu Priit Tammiste kukalt. Priit Tammiste keeras end YY poole ning x lõi teda potikaanega vastu otsaesist, mille tõttu tekkis ca 5 cm haav ja mehe kulmu pealne hakkas veritsema. Priit Tammiste ähvardas x x lapsed ära võtta ning YY hakkas oma meest takistama, võttes kinni ta käest, mis peale mees haaras kinni oma x juustest ning mõlemad isikud kukkusid tugitooliga põrandale. YY tundis vägivalla ajal korduvalt valu ja hirmu. Kogu füüsilise ja vaimse vägivalla ajal viibisid kõrvaltoas x alaealist last. Teise inimese suhtes valu tekitava kehalise väärkohtlemisega lähisuhtes pani Priit Tammiste toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Priit Tammiste süü on talle

§ 121lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud.

Prokurör taotles

§ 64

lg 1 alusel Priit Tammiste karistamist vangistusega 1 aastat ja 6 kuud.

§ 74

alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Priit Tammiste ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Priit Tammistet osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Prokuröri hinnangul puuduvad karistust raskendavad ja kergendavaid asjaolud. Samuti palus prokurör P. Tammisteult välja mõista menetluskulud. 1.

1. Kaitsja leidis, et Priit Tammiste ei ole kuritegu toime pannud, sest tegemist vastastikuse kaklusega. Süüdistatav Priit Tammiste ei ole end enda süüd kuriteo toimepanemise tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2. Kohus leiab, et Priit Tammistele süüks arvatud kuriteod

§ 121

lg 2 p 2 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

§ 121

lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Süüdistuse kohaselt on Priit Tammiste 25.04.2021 kl 21.10 paiku pannud x x x x x x x toime kehalise väärkohtlemise. Süüdistatavale Priit Tammistele heidetakse ette x YY löömist, mis sai alguse sõnalisest konfliktist. Süüdistuses on üles loetletud teod ajajoonel, milles vahelduvad süüdistatava ja kannatanu aktiivsed toimingud. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegevust tuleb käsitleda kahes osas: süüdistatava ja kannatanu tegevus kuni kannatanu teadvuse kaotuseni (p 3jj) ja alates hetkest, mil süüdistatav peksis tugitoolis istuvat kannatanut näkku (p 4jj). 3.

1. Priit Tammistele ei ole end süüdi tunnistanud, selgitades, et 25.04.2021 oli tal xga YYga tüli. Süüdistatav tuli x lapsi vaatama, tarvitas kohapeal alkoholi kuni tekkis sõnaline vaidlus kannatanuga. Süüdistatav lõi esmalt kahel korral jalaga vastu tooli. Kobakas tool oli süüdistatava 3 1-21-6014 ja kannatanu vahel. Seejärel liikus süüdistatav riiuli poole, ning YY ründas teda panniga, lõi süüdistatavat panniga õla ja pea piirkonda 2-3 korral. Tekkis rüselus, mille käigus süüdistatav lükkas panni kannatanu käest ära ning sai ise naela pihta minnes peavigastuse. Süüdistatav nimetab samuti akutrelli, mille kannatanu sai riiulist ja lõi sellega süüdistatavat ribidesse. Seejärel tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel köögisaare juures rüselus ning nad mõlemad kukkusid köögisaare peale ja sealt edasi põrandale nii, et süüdistatav jäi kannatanu peale. Kukkumise käigus sai kannatanu peavigastuse, muhu otsa ette. Edasiselt käis süüdistatav tagatoas ning kui tagasi tuli, läks rüselus edasi, kuniks jõudsid sündmuskohale tunnistajad. Süüdistatav selgitab, et YYle vigastusi ei tahtnud tekitada. Tahtis, et see vägivald ära lõpeks. Samas ei eita, et tegelikult toimus sündmuse käigus ka temapoolne kannatanu juustest tõmbamine, sakutamine, selleks, et kannatanu saaks aru, et tüli tuleb lõpetada. 3.
2. Kannatanu YY on kinnitanud, et tal oli P. Tammistega 25.04.2021 tüli. Mõlemad olid tarvitanud alkoholi ja mingi hetk paisus tüli nii suureks, et P. Tammiste tegi tema suunas jalaga kaks ähvardavat lööki, millest kannatanu kõrvale põikles. Seejärel kannatanu möönab, et kuna tal on ka varasem vägivaldne kogemus P. Tammistega olnud ja ta on selles süüdistatavale alla jäänud, siis seetõttu ühe korra lõi kannatanu akutrelliga ribidesse süüdistatavale ja edasi kolm korda panniga vastu õlga. See peale P. Tammiste surus kannatanu kuuma pliidiplaadi suunas. Mõlemad rüseluses osalejad koperdasid vastu köögisaart, mille peale kannatanu lõi pea ära. Järgmist hetke mäletab kannatanu, kui istus juba tugitoolis. Seega on nii süüdistatav kui ka kannatanu andnud riimuvaid ütluseid selle kohta, millest tüli algas ja kuidas see kulmineerus vastastikuseks löömiseks ja rüselemiseks. 4.
3. Alaealise tunnistaja AA ütlused perevägivalla kohta on videosalvestatud ning kohtuistungil avati tema eeluurimisel antud ütlused KrMS § 290¹ lg 1 p 2 alusel. Tunnistaja ütlusest selgub, et kukkumise ja pea ära löömise tagajärjel kaotas YY teadvuse. Seega rüselemise toimumise ajal, kui tunnistaja AA kööki vaatas, siis nägi, et x oli kõhuli teadvuseta maas ja tunnistaja püüdis x teadvusele tagasi saada. Lõi teda põse peale käega. Tunnistaja XXu ütlustest selgib, et x AA helistas 25.04.2021, et x on teadvuseta maas. Kõne peale läks AA sündmuspaigale koos QQiga, samuti jõudis sinna kohale WW. Tunnistaja XXu ütluste kohaselt, kui ta kohapeale jõudis, siis ta nägi, et YY istub toolil, karjub ja samal ajal peksis P. Tammiste kannatanut labakäega näkku. Kirjeldatu kohta on andnud ütlusi ka kannatanu YY, mille kohaselt kannatanu mäletab seda, et kui ta istus tugitoolis ja XX kohapeale jõudis, siis P. Tammiste lõi teda näkku. Kannatanu YY on kirjeldanud, et järgnevalt pani P. Tammiste kannatanule kätte akutrelli. Et kannatanu lööks süüdistatavat. AAu sõnulgi andis süüdistatav kannatanule kätte akutrelli, et YY sellega süüdistatavat lööks. Tunnistaja AA on ka juurde selgitanud, et YY hoidis akutrelli küll käes aga ei teinud sellega sel hetkel mitte midagi. 4.
4. Tunnistaja QQ, kes saabus koha peale koos XXuga, kinnitab, et AA helistas WWele ja rääkis, et x on pikali. Kohapeal tunnistaja QQ nägi, et YYl oli suur muhk peas ja Priit Tammistel oli otsaees kriimustus. Tuba oli sassis. Ka sündmuskohta vaatlusprotokollis olevatel fotodel on näha köögis põrandal laiali pillutuid esemeid. QQ sõnul YY istus tugitoolis. Priit Tammiste oli toas, kõndides närviliselt toas ringi. XX soovis süüdistatava ja kannatanu vahele minna, kuid P. Tammiste läks ootamatult XXule kallale. Tunnistaja QQ ütluste kohaselt lõi kannatanu P. Tammistet potikaanega vastu pead, et kaitsta XXut. Löögi tagajärjel hakkas P. Tammistel kulmust verd jooksma. Tunnistaja WW täpselt sündmusi ei mäletanud. Mäletas, et akutrelli oli löömisel kasutatud, kuid ei osanud oma ütluseid täpsustada. 4 1-21-6014 4.
5. Vaatlusprotokollis on vaadeldud ka tunnistaja AAu poolt antud salvestisi sündmusest. Ühel AAu poolt filmitud ja vaatlusprotokollis vaadeldud klipi peal on näha, kus P. Tammiste seisab istuva YY ees ja annab YYle kätte akutrelli. Järgmisel vaadeldud videoklipil on näha, kui P. Tammiste võtab kinni YY juustest ja sakutab. Samal ajal YY istub tooli peal, P. Tammiste seisab seal ees, kannatanu tõukab jalaga P. Tammiste eemale. Samuti on salvestiselt aru saada, et P. Tammiste tõukab sündmust filminud XXut, seejärel lükkas XXu ütluste kohaselt P. Tammiste YY koos tooliga ümber. Kannatanu sõnul, kui ta maha oli tugitooliga kukkunud, lõi P. Tammiste teda ühe korra jalaga ning seejärel astus kannatanule käe peale, et kannatanu püsti ei saaks tõusta. Käe peale astumisest tekkis kannatanule vigastus. AA kirjeldanud Priit Tammiste poolset tunnistaja ründamist nii, et tema läks P. Tammistet jope kraed pidi ära tirima x pealt. Seejärel tuli tõukamine, kus süüdistatav tuli tõukama tunnistajat AA ja YY astus kannatanu kaitseks välja ning lõi süüdistatavat potikaanega otsa ette. Potikaanel oli terav äär, mis süüdistataval kulmu juurest katki tõmbas ja tal hakkas verd jooksma. Seejärel P. Tammiste pöördus YY poole tagasi ning läks uuesti kähmluseks. Kannatanu YY on vastava sündmuste osa kohta andnud ütlused, et Priit Tammiste võttis tal kaela ümbert kinni ja kägistas ning tõmbas kannatanut juustest mööda põrandat. Tõmmatud juuksed tulid hiljem kannatanul peast ära, kui ta juuksed lahti tegi. Kannatanu hüüdis AAule, et viimane kutsuks politsei. Ka AAu poolt filmitud teisel klipil on näha, kuidas tool on põrandal maas. Maha kukkunud toolil on YY, tema kohal aga kogu kehaga Priit Tammiste. Mõlemad karjuvad ja YY palus abi, misjärel läks WW kannatanule appi.
6. Kohus jõuab uuritud tõendite põhjal järeldusele, et süüdistuse esimeses pooles kui ka viimases osas, s.o pärast potikaane kasutamist löömiseks, on kannatanu ja süüdistatava vahel toimunu käsitletav vastastikuse kaklusena. Vastastikune kaklus, milles kaitsja ja ründaja rollid vahetuvad, välistab üldjuhul hädakaitseseisundi esinemist. Tegemist on teadliku eneseohustamisega, kus mõlemad kakluses osalejad arvestavad ründaja ja kaitsja rolli pideva vahetumisega ning enda tervise kahjustamise võimalusega, mistõttu nende tegevus ei ole käsitatav ründe tõrjumisena (vt RKKKo 3-1-1-34-08). Süüdistatava ja kannatanu ütluste põhjal on tuvastatav, et esimesed jalalöögid tegi süüdistatav, löögid kannatanut ei tabanud ning süüdistatava ütluste järgi oli see selliselt ka mõeldud. Kannatanu on kirjeldanud ka, et süüdistatav sooritas jalalöögid pliidi ees istudes, mis iseenesest annab usutavust süüdistatava selgitusele, et ta kannatanut tabada ei soovinud. Istudes on jalalöögi sooritamise ulatus selgelt piiratum. Seejärel asus kakluse aktiivsemaks pooleks aga hoopis kannatanu, hakates erinevate kättesaadavate esemetega süüdistatavat ründama. Nii kannatanu kui süüdistatav on kinnitanud kannatanu poolset P. Tammiste akutrelliga löömist ribidesse, samuti vähemalt kolmel korral P. Tammiste panniga õla ja pea piirkonda löömist. Vastav tegevus ei olnud kantud kannatanu kaitsetahest, vaid füüsilise konflikti jätkamise ja oma positsiooni kindlustamise soovist. Ka järgnevalt on nii süüdistatav kui kannatanu kirjeldanud sündmusi kui vastastikuse rüselust. Kannatanu sõnul oli enesekaitse oli mõlemalt poolt. Süüdistatav püüdis kannatanult panni, millega teda rünnati, ära võtta, vigastas ennast vastu naela ning surus kannatanut pliidiplaadi suunas. Seejärel vastastikuse rüseluse käigus YY ja P. Tammiste aga kukkusid vastu köögisaart, mille tulemusena lõi kannatanu pea ära ning sealt edasi kukuti põrandale. Kannatanu kaotas teadvuse. Antud lõigus kirjeldatu on kohtu arvates hinnatav kaklusena, mille käigus kaitsja ja ründaja rollid vahetusid ning mis välistas kaitseseisundi ja sellest tulenevalt ka hädakaitse esinemise. 6.
7. Edasine süüdistatava tegevus kannatanu suhtes kuni kannatanu enda poolt süüdistatava ründamiseni potikaanega täidab kohtu hinnangul aga

§ 121koosseisu tunnused.

Nimelt kui vastastikuses kakluses puudub kaitsetahe ja hädakaitse, siis kaitseseisund võib tekkida, kui üks pooltest soovib kaklust lõpetada või on juba võitlusvõimetu. Lõpetamise soov peab olema 5 1-21-6014 väljendatud viisil, et ka teised seda mõistaksid (vt RKKKo 3-1-1-26-11, p 16). Eelkirjeldatud kukkumise ja teadvuse kaotamise tulemusena muutus kannatanu kohtu hinnangul võitlusvõimetuks. Et kannatanu lamas teadvusetult maas, selgub tunnistaja SS ütlustest, aga ka kannatanu ütlusest, milles ta vahepealset ei mäleta. SS kõne peale sündmuskohale esimesena jõudnud tunnistajad AA ja QQ nägid kannatanut istumas apaatses ja šokiseisundis olekus tugitoolis. Ehk vahepealne teadvuse kaotus ja põrutus pea piirkonda muutsid kannatanu vähemalt teatud ajaks apaatseks ja võitlusvõimetuks. Viidatu pidi olema aru saada ka süüdistatavale. Süüdistatav on isegi öelnud, et ta korraks käis kukkumise järel tagatoas, aga tuli siis tagasi, mistõttu lõpetas kukkumine vastastikuse rüseluse. Kui tunnistajad kohale jõudsid, oli kannatanu asunud istuma tugitooli ning P. Tammiste jätkanud kannatanu suhtes ning nüüd juba ühepoolselt vägivalla tarvitamist. Tunnistaja AA leidis sündmuspaigale saabudes eest pildi, kus juba eemalt võitlusvõimetuna näiv kannatanu istub tugitoolis ja P. Tammiste peksab labakäega kannatanut näkku. Seda hetke mäletab juba kannatanu isegi. Edasi pakkus süüdistatav kannatanule akutrelli, et viimane sellega süüdistatavat ründaks. Vastav käitumine on vaadeldav provokatsioonina süüdistatava poolt sooviga tüli ja kalkust jätkata. Kannatanu poolset rünnet AAu sõnul aga ei toimunud, vaid hoopis süüdistatav oli see, kes lükkas kannatanu koos tooliga ümber. Kui kannatanu põrandal oli, hoidis süüdistatav YY sõnul tema käe peal jalga, et kannatanu püsti ei saaks tõusta. Sama koha peal on kannatanu kirjeldanud ka, kuidas süüdistatav teda ühe korra jalaga lõi enne kui käe jalale pani, kuid sellist käitumist, et toolilt kukkumise järel oleks süüdistatav kannatanut jalaga löönud, et ole süüdistatavale süüdistuses ette heidetud. Seetõttu vastavas käitumises ei ole võimalik kohtul süüdistatavat ka süüdi mõista. 6.

1. YY ja ülal esitatud tunnistajate ütlustele, sh kannatanu võitlusvõimetuks muutumise kohta, saab tuge asitõendiprotokollist, mille vaadeldi politseinike vormikaamera salvestusi. Tunnistaja OK salvestuselt nähtub, et tunnistaja XX on kõige pealt rääkinud, et telefoni teel on edastanud tema x A, et x on pikali maas. Ei räägi, aga hingab. Ja on siis vormikaamera salvestiselt ka näha, et Priit Tammiste ei suutnud alkomeetrisse puhuda. Küll on ka vormikaamera salvestiselt näha, et Priit Tammiste on väga ärritunud olekus ja on ärritunud ka patrullpolitseinik TJ küsimuste peale. Karjub vastuseks ja WW on salvestiselt nähtuvalt öelnud, et iga kord on olukord sama hull. Pole julgenud varem helistada. Samuti on TJ vormikaamera salvestiselt näha, et kui politseinik tuppa tuleb, siis on lapsed voodil ja üks siis nendest lastest ütleb, et me kardame x. Salvestiselt on näha Priit Tammiste ülimalt ärritunud olek ning seda endiselt ka siis kui politseiametnikud koha peale saabusid. Priit Tammiste on mitmel korral korrutanud, et ta ei taha, et teda provotseeritakse. Kuid videolt on selgelt näha, et Priit Tammiste käitumine oli tüli noriv ja kontrollimatu. Sündmuskohale saabunud politseiniku OK ütlustest saab veel täiendavalt toetust kannatanute ütluste usaldusväärsusele. OK ütluste kohaselt teatas YY kohale jõudnud politseile, et P. Tammiste lohistas teda mööda põrandat juustest ja kirjeldab ka kannatanu vigastusi. Tunnistaja sõnul oli kannatanul käsi hästi paistes ja natuke sinine. Samuti räägib ka tunnistaja sellest, et mõlemad sündmuse osapooled olid alkoholi tarvitanud: meesterahvas ei suutnud suure joobe tõttu indikaatorvahendisse puhuda, aga nx oli väiksem joove. x ütles, et oli politseiametnikule öelnud, et oli meesterahvast panniga löönud, kuna kaitses ennast ja lapsi. Pärast sündmust on politseiametnikud 25.04.2021 teinud fotod kannatanust ja süüdistatavast. Fotodel on näha, et kannatanul on haavad peas, vigastused käsivarrel ja põlvel ning Priit Tammiste kulmu kohal on näha veritsevat haava. Kehavigastused on fikseeritud Järvamaa haiglas. Patsiendikaardilt nähtub, et
2. aprillil kella 23.14 ajal on YY Järvamaa haiglasse pöördunud. Kannatanu sõnul on vigastuste põhjuseks kaklus mehega. Kannatanul on fikseeritud hematoomid, marrastused, paistetus keha erinevates kohtades, samuti täpsemalt paremal otsmikul muhk. Olnud ka teadvuse 6 1-21-6014 kadu. Vasakul põlvel valulikkus, põse valulikkus ja paremal õlavarrel ja põlvel marrastused, valu kaelas.
3. Kannatanu on kinnitanud, et talle on P. Tammiste poolt valu põhjustatud. Kohus leiab, et lahtise käega korduvalt näkku löömisega, nii et põse valulikkus on esinenud veel tunni võrra hiljemgi haiglas ja käe peale astumisega selliselt, et käevarrele tekib vigastus sinikate ja marrastuste näol (foto kannatanu käevarrest on leitav tl 41), on valu hinnatav ka keskmisele mõistlikule kõrvaleseisjale süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena (vt RKKKo 3-1-1-50-13, p 12.2). Küünarvarre vigastused on kannatanu käel sellised, mis said sinna tekkida kingaga jalaga käe peale surumise tulemusena. Et süüdistatav kandis süüdistuses esitatud sündmuse käigus kingi, nähtub XXu filmitud videoklippidest, mida on vaadeldud vaatlusprotokollis, samuti vaatlusprotokolli lisadeks olevatel fotodel (tl 43-44). Politseiametnikust tunnistaja on kirjeldanud, et sündmuse järgselt oli kannatanu käsi hästi paistes ja natukene sinine. Seega esinevad süüdistatava SS 25.04.2021 teos alates ajahetkest kui tunnistaja AA, WW ja QQ sündmuskohale jõudsid ning kuni hetkeni, mil YY ründas P. Tammistet potikaanega

§ 121koosseisu objektiivsed tunnused.

Süüdistatav lõi kannatanut vastu nägu mitmel korral lahtise käega ja surus jalaga vastu kätt, milliste tegevuste tulemusena tundis kannatanu valu ning sai vigastused küünarvarrele.

1. Edasiste sündmuste osas, millised on kohtu hinnangul käsitletavad taas süüdistatava ja kannatanu vahelise vastastikuse kaklusena (vt põhjendusi lähemalt p-s 5), sest YY on selgitanud, et ründas süüdistatavat potikaanega tunnistaja AAu kaitseks. Tuvastatud on, et AA püüdis süüdistatava ja kannatanu tülile vahele tulla, kui YY tooli pealt maha oli kukkunud ning P. Tammistet eemale sikutada kannatanust. Selle peale P. Tammiste lükkas AAut. QQ on kirjeldanud, et YY võttis plekkpoti kaane ja siis ta virutas sellega P. Tammistele pähe. Tekis suur haav, mis veritses ka (foto haavast vt – tl 43-44). Arvestades süüdistatava varasemat agressiivset käitumist õhtu jooksul, sai kannatanu arvestada, et tema poolsele süüdistatava ründamisele järgneb omakorda süüdistatava rünnak kannatanu suhtes. Kannatanu käitumine viitab seega eneseohustamisele, milline käitumine on vastastikkuse kaklusele iseloomulikuks tunnuseks. Nii ka läks. YY poolse potikaanega ründe vastu asus end omakorda kaitsma P. Tammiste, misjärel muutus kaklus tõendite põhjal vastastikuseks rüseluseks YY ja P. Tammiste vahel. Kannatanu on öelnud, et: „Siis ta läks X kallale, siis ma lõin ta pea katki. Siis me läksime uuesti rüselema“. Tuvastatav on, et jätkunud rüseluse käigus YY kukkus tooli juurde teistkordselt põrandale ning P. Tammiste tiris kannatanut juustest. Juustest kannatanu tirimist, on süüdistatav ka möönnud. Tunnistaja WW on selgitanud, et tema arust käis YY poolne löök ära ja siis tekkis rüselus. YY vist istus või kukkus. Kannatanu palus ka, et WW süüdistatava kannatanu juurest ära tõmbaks. Häirekeskusesse helistas sündmuspaigal enda sõnul AA, kui nägi, et tüli ei vaibu ning kui kannatanu oli tunnistajale juustest tirimise järel hüüdnud, et tunnistaja politsei kutsuks YY ütluste kohaselt jooksis politsei kutsumise järgselt P. Tammiste majast välja ja kutsus kellegi endale järgi. Tema ja P. Tammiste vahel lahenes asi sellega, et rohkem peale seda vägivalda ei kasutatud, kui politsei oli kutsutud. Kirjeldatud on seega käitumist, kuidas süüdistatav ründas AAut ning sellest tulenevalt kannatanu potikaanega omakorda süüdistatavat, tekitades süüdistatavale haava kulmu piirkonda. Vastava ründe tulemusena tekkis süüdistatava ja kanntanu vahel rüselus, mille käigus omakorda on tuvastatav süüdistatava poolne kannatanu juustest sikutamine. Kuid kannatanu juustest sikutamise eest ei saa süüdistatavale karistusõiguslikku etteheidet teha. Antud lõigus kirjeldatu on kohtu arvates hinnatav kaklusena, mille käigus kaitsja ja ründaja rollid vahetusid ning mis välistas kaitseseisundi ja sellest tulenevalt ka hädakaitse esinemise. 7 1-21-6014
2. Kohus leiab, et süüdistatav Priit Tammiste on 25.04.2021 pannud kuriteo toime kavatsetusega.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kuriteona on karistatav osa 25.04.2021 aset leidnud tegevusest, s.o alates tunnistajate XXu, W. W ja QQ x saabumisest (vt otsuse p 4.jj ja p 6.1.). Tunnistajatele avanes vaatepilt kahe täiskasvanud inimese omavahelisest rüselemisest. XX filmis olukorda, kus kannatanu YY oli tugitoolis ja suutis vaevu tõrjuda süüdistatava P. Tammiste tõukamist, juustest tirimist ja käega näkku löömist. Kannatanu oli olukorras, kus ta oli selgelt süüdistatava meelevallas, mida süüdistatav kasutas ära ennast füüsiliselt kehtestades. Kohus leiab, et süüdistatava eesmärgiks oli kannatanutele valu põhjustamine, et ennast füüsilise jõuga kehtestada, teades seejuures, et tema teod põhjustavad kannatanutele valuaistinguid. Süüdistatava poolt rakendatud vägivald, s.o korduv näkku löömine oli suunatud kannatanu tervisliku heaolu kahjustamisele ja oli oma intensiivsuse tõttu tajutav valu tekitavana (vt – p 7). Süüdistatav sai aru, et tema tegevus on kannatanule valus. Teo väline objektiivse avaldumine on tunnismärgiks süüdistatava eesmärgile oma tegevusega kutsuda kannatanul esile valuaistinguid, mis oli korduva löömise tõttu kestva iseloomuga. Löömine ei olnud seega juhuslik, see oli sihipärane tegevus. 10. Kuritegu on toime pandud

§ 121lg 2 p 2 mõistes lähisuhtes, kuna teo toimepanemise ajal olid P.

Tammiste ja YY xd. Kaitsja on oma kaitsekõnes maininud, et Priit Tammiste soovis kannatanuga suhet lõpetada ning sellest võis 25.04.2021 tüli alguse saada. Kirjeldatust saab järeldada, et 25.04.2021 ei olnud ei P. Tammiste ega YY seega nendevahelist lähisuhet lõppenuks lugenud. Kohus leiab, et süüdistatava P. Tammiste teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus leiab, et süüdistatava teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. P. Tammiste on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Priit Tammiste on pannud toime talle etteheidetava kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 2 järgi, seega tuleb ta süüdi tunnistada ning mõista karistus.

Karistus 11. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). 11.1.

§ 121

lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Priit Tammiste on pannud ühel korral toime kehalise väärkohtlemise, kuid arvestades kuriteo intensiivsust (vt – p 9) ei täidaks rahaline karistus enam karistuse eesmärke, seetõttu tuleb karistuseks mõista vangistus (

§ 56lg 2).

Priit Tammiste süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et süüdistatav on kannatanut juustest tirinud ja mitmel korral järjest käega näkku löönud, millega on kahjustatud

§ 121järgi kaitstavat õigushüve – kannatanu kehalist heaolu.

Oluline tegevuse iseloom, s.o valu põhjustava tegevuse laad ja viis, eelkõige löökide arv ja asjaolu, et need olid suunatud näkku. Selle teo tulemusena ei ole tekkinud kannatanule püsivaid tervisekahjustusi, kuid see-eest näitavad need teod 8 1-21-6014 süüdistatava hoiakuid ja suhtumist teise inimese kehalise heaolu kaitstusse. Seejuures tuleb silmas pidada, et süüdistataval oli võimalus ära hoida vastastikuse kakluse jätkumine olukorras, kus kannatanu ei suutnud enam vastupanu osutada. Kohtu hinnangul nähtub selline füüsilisest üleoleku demonstreerimisest kannatanu suhtes teiste isikute juuresolekul süüdistatava süü suurust, mida tuleb arvesse võtta. Raskendavad asjaolud puuduvad, kuid kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust ja leppimist YYga (

§ 57lg 1 p 3 ja 9).

Kohtuistungil on nii süüdistatav kui ka kannatanu avaldanud, et oli selge roll vägivaldse juhtumi tekkimisel ja sündmuste kulgemisel. Tuleb võtta arvesse kannatanu osa kuriteosündmuses, mistõttu peab karistus olema sanktsiooni keskmisest madalam. Eeltoodut, sh kergendavat asjaolu arvesse võttes, ja hinnates potentsiaalset mõju süüdistatava hoiakute muutmisele ja käitumisele tulevikus ning üldpreventiivseid kaalutlusi arvesse võttes tuleb Priit Tammistele mõista karistuseks 6 kuud vangistust. 11.2.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Priit Tammiste ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg-s 1 pdes 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohus leiab, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas, sest P. Tammistet on võimalik mõjutada käitumiskontrollile allutades. Katseajal tuleb Priit Tammistel osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mis kohtu hinnangul võib mõjutada P. Tammiste kuritegude toimepanemisest hoiduma ja konfliktolukorrast rahumeelselt väljuma (

§ 75lg 2 p 8). Menetluskulud 12. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuuks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja on esitanud kriminaalasja menetlemisel RÕA tasutaotlusi summas kokku 913,44 eurot, mis mõistlik ja vajalik kulu. Tunnistaja kohtusse ilmumise kulu 20 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o 981 €. Süüdistatavalt Priit Tammisteilt tuleb välja mõista menetluskulu kogusummas 1914,44 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid 13. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendid: DVD-plaadid (kokku 6 tk) kõnede ja videode salvestistega. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 9