Obsah (4)

§ 76§ 75§ 201§ 74

1-07-5433 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-07-5433 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik

§ 76

lg 5 alusel allutada G.V katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada G.V suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud ajal sotsiaalprogrammis; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

1. G.V-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. G.V vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele ja G.V-le. Tallinna Vangla Pärnu Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 28.07.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 02.09.
4. a kohtuotsusega tunnistati G.V süüdi

§ 201lg 2 p 1 järgi ja karistati teda Kr

MS § 238 lg 2 alusel 8-kuulise vangistusega.

§ 74

lg 4 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui G.V ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75

lg 1, lg 2 p 1 alusel määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustust – hüvitada 9 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest kuriteoga tekitatud kahju kannatanutele. Harju Maakohtu 27.05.2010. a kohtumäärusega pöörati KrMS § 432 lg 31,

§ 74lg 4 alusel täitmisele G.V-le Harju Maakohtu 02.09.2008.

a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 8 kuud vangistust. Karistusaja algust arvestada alates G.V kinnipidamisest. Karistuse kandmise algus oli 29.03.

1. a ja lõpp on 29.11.
2. a. 3 G.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmisplaani, kuid ta töötab majandustöödel. Distsiplinaarkaristusi ei oma. G.V kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel on tal võimalik elama asuda aadressile Xxxxja toetavaks isikuks on elukaaslane. Kindel töökoht tal puudub, isikule on määratud töövõimetus 100 % ning ta saab Soome Vabariigist invaliidsuspensioni. G.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab G.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Tallinna Vangla põhjendusi isiku mittevabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab G.V katseaja määramist 6-kuuks ja selleks ajaks

§ 75

lg 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja taotles kohtuistungil G.V vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, allutades ta käitumiskontrollile. Vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 2-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda, kannab karistust omastamise eest. Tema poolt toimepandud kuritegude raskusaste ei ole muutunud, kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamiseks. Vanglamaterjalide kohaselt G.V on vangistuse ajal töötanud majandustöödel, distsiplinaarkaristusi ei oma. Asja materjalide kohaselt kinnipeetaval on väga head sotsiaalsed oskused. Käitumises vägivaldseid juhtumeid ei ole esinenud. Isik ei ole riskeeriva ega planeerimata eluviisiga ning ei langeta otsuseid hetke ajendil. Isik pöördub probleemide lahendamise korral vanglaametniku poole ning küsib julgelt nõu. Isiku käitumine on empaatiline ning ta on võimeline kirjeldama tegude võimalikke tagajärgi nii enda, kui ka teiste suhtes. G.V talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ei täitnud, kuna elas perega Soomes. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande taotluse alusel pöörati G.V-le määratud ära kandmata karistus seetõttu täitmisele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on G.V uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 32 %, korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 14 %. Vangla ja prokurör toetavad G.V tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 5 kuud on pannud G.V mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et G.V püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. G.V on vabaduses täidetud tingimused 4 ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning toetav lähedane. G.V-le on määratud 100 % töövõimetus, mistõttu ei ole kohtul võimalik talle määratud käitumiskontrolli ajaks töötamise kohustust. Isiku sissetulekuks on invaliidsuspension. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab G.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.V , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/