1-09-18834/26

1-09-18834 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-09-18834 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Marianna Sidorok Kohtuasi Vangla esitatud materjalid B.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu B.B (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 13.11.2013.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada B.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada B.B järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
2. Kohaldada B.B suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. B.B vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja B.B-le . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.10.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava B.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 10.12.2009.a kohtuotsusega tunnistati B.B süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja karistati teda 4 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 15.08.2009.a ja lõpp on 15.02.2014.a. B.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et B.B on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vägivaldsuse raskusaste on muutunud kergemaks. Kuriteo toimepanemise põhjuseks võib lugeda alkoholi tarvitamisega seotud probleeme. Vangistuse jooksul võttis osa suitsetamisest loobumise nõustamise programmist, läbis sotsiaalprogrammid „Igapäevane valik (12 sammu) ja „Agressiivsuse asendamise treening“, oli rakendatud vangla majandustöödel, osales riigikeele õppes. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Enne vangistust elas XXX, peale vabanemist asub elama samale aadressile. Vanglast vabanemisel kindel töökoht puudub. Vangla toetab B.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist. B.B kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et aadressil XXX asuv korter kuulub XXXAS-le. Kinnipeetava elukaaslane elab antud korteris juba üle 30 aasta ning üürib seda eelpool mainitud firmalt üürilepingu alusel. Pärast vangistust puudub kinnipeetaval kindel töökoht, elukaaslane on nõus kinnipeetavat toetama ka vabanemise korral. B.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Kristina Kivi edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt B.B on kriminaalkorras karistatud kokku 7-korral, kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud majandusliku kasu saamine ja alkoholi kuritarvitamine. Kuritegude vägivaldsuse aste on muutunud kergemaks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et B.B vabanemisel on olemas hetkel veel elukoht (kuni 31.01.2014), samuti on olemas teda toetav sotsiaalvõrgustik, kuid garanteeritud töökoht puudub. B.B on vanglas viibinud juba üle 4 aasta ning tal on olnud aega teha toimepandust omad järeldused. B.B käitumises esinevad mitmed 3 riskifaktorid, mistõttu esineb uue kuriteo toimepanemise risk. Riskide maandamiseks aga leiab, et on võimalik B.B vabastada ning nii resotsialiseerimise kui ka toimetuleku soodustamiseks on vajalik teda allutada käitumiskontrollile ja panna B.B-le kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul, võtma end töötuna arvele Töötukassas ja otsima endale töökoha, samuti kindla elukoha, mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kriminaalse taustaga isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata ning alluma ettenähtud ravile, kui on andnud selleks eelneva nõusoleku. Lähtuvalt eeltoodust toetab prokurör B.B tingimisi enne tähtaega vabanemist tema allutamisega käitumiskontrollile. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et B.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kokku 7-l korral kriminaalkorras karistatud - käesolevat vanglakaristust kannab röövimise eest. Kuigi tegemist on esimese astme kuriteoga ning ka varasemad karistused näitavad pigem senist B.B negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, arvestab kohus, et vangistuse ajal on B.B suutnud viimasel ajal käituda õiguskuulekalt, kuna kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Sellest saab järeldada, et praeguseks üle nelja aasta vangistust on pannud ta mõistma ühiskonnas aktsepteeritava käitumise vajalikkust ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka tõsiseltvõetavad järeldused teinud. Samuti on kohus kinnipeetava õigusvastast käitumist arvestades jätnud B.B varasemalt juba vangistusest enne tähtaega vabastamata. Käesolevaks ajaks on B.B kandmata karistus vähem kui 3 kuud vangistust ning B.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas B.B-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on B.B olemas ka kindel elukoht ning elukaaslase igakülgne toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka B.B, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa B.B edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Positiivsena hindab kohus ka B.B arusaama alkoholi kahjulikkusest ning tahet seda edaspidises elus vältida, avaldades pöörduda ka vastavale ravile. Soovi oma elu muuta kinnitab ka B.B osalemine sotsiaalprogrammides „Igapäevane valik (12 sammu) ja „Agressiivsuse asendamise treening“, mis peaksid eelduslikult samuti toetama kinnipeetava õiguskuulekat käitumist vabaduses. B.B ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti Vangla. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik