KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2011.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-13985 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok, rahvako

§ 331alusel mõisteti vangistus 6 aastat 1 kuud 26 päeva.

06.11.2008 Harju Maakohtu määruse alusel vabastatud 18.11.2008 tingimisi enne tähtaega, katseajaga kuni 19.11.2009, ärakandmata osa 1 aasta 1 päev. /k 4 tl 583-584, 586588/

§ 200

lg 2 p 1, 7, 8, 9, II Nimi: Viktor KROTKOV Elu- või asukoht ja aadress xxx , asub arestikambris Isikukood või sünniaeg: 38507100227 Kodakondsus: määratlemata Haridus: põhiharidus Emakeel: vene keel Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: karistamata /k 6 tl 761-764/ Kuriteo kvalifikatsioon: 9, 10, § 113, § 306 lg 1 varem kohtulikult

§ 200

lg 2 p 1, 4, 7, 8, III Nimi: A.S 2 Elu- või asukoht ja aadress: xxx, asub arestikambris Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: määratlemata Haridus: põhiharidus Emakeel: vene keel Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: - 28.09.1999 a Harju MK poolt KrK §139 lg1, §139 lg 3 alusel mõisteti tingimisi v/k 6 kuud katseaeg 2 aastat, - 07.11.2005 a Harju MK poolt

§121

alusel mõisteti rahaline karistus 2000 krooni /kd 6 tl 1067-1068, 1069-1070/ Kuriteo kvalifikatsioon: 9, 10, § 306 lg 1

§ 200

lg 2 p 1, 4, 7, 8, IV Nimi: B.A Elu- või asukoht ja aadress: xxx, Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: EV Haridus: keskharidus Emakeel: vene keel Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: - 14.07.2008 a Harju MK Liivalaia kohtumaja

§ 424

alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 kuud katseaeg 1 3 aasta 6 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuuks; Kandmata karistus 1 kuu 27 päeva. /k 7 tl 13191320, 1321-1322/ Kuriteo kvalifikatsioon: Kaitsjad

§ 306

lg 1 Leelo Viil, Mart Missik (asenduskaitsja Andres Gorkin), Andrus Repnau ja Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1.Süüdi tunnistada B.A

§ 306

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.07.2008.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, see on 1 kuu ja 27 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada eelvangistus (28.06.2010.a. kuni 16.03.2011) karistusaja hulka ja lugeda karistus ärakantuks. Kr

MS § 179 lg 1 ja § 180 lg 1 ja 2 alusel välja mõista B.A-lt menetluskuludena 300 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Tõkend-elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-13985, B.A ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 2. Süüdi tunnistada A.S

§ 306lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

4 Süüdi tunnistada A.S

§ 200

lg 2 p 1,4,7,8,9,10 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks A.S-ile 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus, see on 29.04.2010 kuni 01.05.2010, see on 3 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 27.05.2010.a. Tõkend-vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista A.S-ilt tuludesse. sundraha 695,05 eurot riigi KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel välja mõista A.S-ilt õigusabikulud 237,75 eurot riigi tuludesse. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-13985, A.S ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 3. Süüdi tunnistada Viktor Krotkov

§ 306lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

Süüdi tunnistada Viktor Krotkov

§ 200lg 2 p 1,4,7,8,9,10 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat.

Süüdi tunnistada Viktor Krotkov

§ 113

järgi ja karistada vangistusega 7 aastat ja 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga Krotkovile liitkaristuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust. ja mõista Viktor

§ 68lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 27.05.2010.a. Kr

MS § 179 lg 1 alusel välja mõista Viktor Krotkovilt sundraha 695,05 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel välja mõista Viktor Krotkovilt ekspertiisi tasud 905,82 eurot riigi tuludesse. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 5 arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-13985, Viktor Krotkov ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Tõkend- vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4.Süüdi tunnistada Maksim Kulik

§ 306lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

Süüdi tunnistada Maksim Kulik

§ 200lg 2 p 1,7,8,9,10 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat.

Süüdi tunnistada Maksim Kulik

114 p 4 järgi ja karistada vangistusega 15 aastat.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga.

Mõista M.Kulikile liitkaristuseks 15 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel liita mõistetud karistusega eelmise , see on 25.09.2003.a.

otsusega mõistetud ja 06.11.2008.a. määruse alusel kandmata jäänud karistus, see on 1 aasta ja 1 päev vangistust. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks Maksim Kulikile mõista 16 aastat ja 1 päev vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, karistusaja alguseks lugeda 27.05.2010.a. Kr

MS § 179 lg 1 alusel välja mõista Maksim Kulikilt sundraha 695,05 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel välja mõista Maksim Kulikilt õigusabikulud 2010,65 eurot ja ekspertiisi tasud 1420,81 eurot riigi tuludesse. Tõkend- vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-13985, Maksim Kulik ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

1. VÕS § 1043 alusel välja mõista Maksim Kulikilt, Viktor Krotkovilt ja A.S-ilt 6 solidaarselt KV kasuks moraalse kahju katteks 15 000 eurot. VÕS § 1043 alusel välja mõista Maksim Kulikilt KV kasuks 1145 eurot. VÕS § 1043 alusel välja mõista A.S-ilt ja Viktor Krotkovilt solidaarselt OÜ EFA (likvideerimisel) kasuks 20 327,04 eurot. Välja mõista solidaarselt Maksim Kulikilt, Viktor Krotkovilt, A.S-ilt ekspertiisitasu 1725,61 eurot riigi tuludesse. Asitõendid: 2 CD M.Kuliku ütluste seostamine olustikuga, pakitud ümbrikusse, asuvad kriminaalasja materjalides (k 4 tl 620, 644) – jätta kriminaalasja juurde. 2 CD V.Krotkovi ütluste seostamine olustikuga, pakitud ümbrikusse, asuvad kriminaalasja materjalides (k 5 tl 856, 896) – jätta kriminaalasja juurde. 2 CD A.S-i ütluste seostamine olustikuga, pakitud ümbrikusse, asuvad kriminaalasja materjalides (kd 6 tl 1147, 1184) –jätta kriminaalasja juurde. CD B.A ütluste seostamine olustikuga, pakitud ümbrikusse, asub kriminaalasja materjalides (kd 7 tl 1345) – jätta kriminaalasja juurde. Seljakott ja 3 kööginuga (ühes pakis) – antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 4 tl 711/ - tagastada Maksim Kulikile pärast kohtuotsuse jõustumist. Sündmuskoha (XXX) vaatlusel leitud ja kaasa võetud DNA proovid, valge pulber, põlenud tikk, – antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi /kd 1 tl 5/ - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Sündmuskoha (sularahaautomaat) vaatlusel kaasa võetud DNA proovid 5 pakendis – antud hoiule Põhja Prefektuuri hoiuruumi /kd 1 tl 56/ - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 2 0,5 liitrist pudelit, teibilõigud, plastkaart, kilekott, kampsun ja võrdlusjälgede kaart, nöör, jalatsijäljed, sündmuskohajälgede kaardid, 3 suitsukoni - antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 1 tl 175/ - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Töönuga karbis - lisatud kriminaalasja materjalide juurde – hävitada kohtuotsuse jõustumisel Nöör tooli pealt – pakendis – lisatud kriminaalasja materjalide juurde – hävitada kohtotsuse jõustumisel. Kolm karpi klaasikildudega ja tõmmiskile jalatsijäljega antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 2 tl 257/ - hävitada kohtotsuse jõustumisel. Kaks ehtekarpi, ehtealus ja kampsun - antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 2 tl 262, 263/ - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Sokid, aluspüksid, plastpudel (ühes karbis) - antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 3 tl 424/ - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Seljakott - antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 4 tl 701/ - tagastada Maksim Kulikile kohtuotsuse jõustumisel. Seljakott, 5 kööginuga, mobiiltelefon Nokia 2100, mobiiltelefon Nokia 5210, SIM kaart, 2 talvejopet, 1 paar kindaid, hands-free seade, 2 kingapaela, välgumihkel, Simpel paketi ümbris, pool ümbrikku koos kohtuotsuse ärakirja ja vastuväitega (ühes karbis) - antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 4 tl 735/ - tagastada Maksim Kulikile kohtuotsuse jõustumisel. 7 Elektrišokk, gaasiballoon, kangast karbis, pakk kerakujulisi padruneid, karp kahe gaasiballooniga ja varuosadega püstoli hoolduseks, antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 4 tl 747/ - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 3 audiokassetti, 3 videokassetti (ühes karbis), pneumaatiline püstol antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 4 tl 747/ - tagastada Maksim Kulikile kohtuotsuse jõustumisel. 6 CD, tühi CD karp, ohutusvest, tehnilise ülevaatuse kontroll-leht (ühes pakis) - antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 5 tl 948/ - tagastada Viktor Krotkovile kohtuotsuse jõustumisel. Kõrvarõngas antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 5 tl 991/ - tagastada Viktor Krotkovile kohtuotsuse jõustumisel. 4 stardipaketi SIM kaardi ümbris, 1 SIM kaart, märkmiku leht, taskukaalud, sülearvuti antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 5 tl 1011/ - tagastada Viktor Krotkovile kohtuotsuse jõustumisel. Sularahaarve ja liitumislepingu avaldus - antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 5 tl 1022/ - tagastada Viktor Krotkovile kohtuotsuse jõustumisel. Õhupüss - antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 5 tl 1038/ - tagastada Viktor Krotkovile kohtuotsuse jõustumisel. Relvapuhastusvahendid ühes karbis, leht relva skeemiga, 2 teibirulli, gaasiballoon Brunox Turbo Spray, raadiosaatja juhend, leht telefoninumbritega, musta värvi visiitkaardihoidja kolme visiitkaardiga, CD plaat, märkmik, leht eestikeelse tekstiga, 3 mobiiltelefoni Nokia, plastikkaart, millest on SIM kaart välja võetud, matemaatikaõpik, ajakiri Lilit, müts allveeujumiseks (ühes karbis) – tagastada Viktor Krotkovile kohtotsuse jõustumisel. Isetehtud veealune relv koos pumbaga – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. (asitõendid antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 5 tl 1039/) Pikk jupp valget kapronnööri - antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 5 tl 1054/ - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 9 aluskilet kokku 59 lõiku teipi mikroosiste proovidega (ühes ümbrikus) ja 2 aluskaardil materjalide võrdlusproovid (ühes ümbrikus) - antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 6 tl 1301/ - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Nuga lisatud kriminaalasja juurde /k 3 tl 441-442/ - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Telk, jope, särk, dressipluus, isiklikud esemed: teksapüksid, sukad, sokid, aluspüksid, rinnahoidja, talvesaapad, raha 300 krooni, fooliumpakend, 2 välgumihklit, küüneviil (ühes pakis) antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi paigutamiseks /k 3 tl 537,538/ - hävitada 8 kohtuotsuse jõustumisel. Kirves - lisatud kriminaalasja juurde /k 3 tl 542-544/ - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Sõiduautod on omanikele tagastatud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest (28.04.2011.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. 1.Kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Maksim Kulik, Viktor Krotkov ja A.S
3. mail 2009 kell 00.15 koos, varjates nägusid spetsiaalsete isikute tuvastamist takistavate katetega, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, lõhkunud ära terrassiakna kannatanu KV majas aadressil XXX, XXX, tungisid ebaseaduslikult kannatanule kuuluvasse majja, kus, ähvardades relvaga ja kasutades vägivalda, aga nimelt, sidudes kannatanul käed ja jalad teibiga kinni ning kattes ka tema pea riidega, võtsid ära kannatanule kuulunud vara: sularaha summas 2000 Eesti krooni, sularaha summas 300 eurot, ümberarvestatult 4680 krooni, sularaha summas 500 USA dollarit, ümberarvestatult 5850 krooni, sularaha summas 70 latti, ümberarvestatult 1540 krooni, sularaha summas 5395 Eesti krooni, mis kuulus Kolgaküla Seltsile, rahakoti maksumusega 500 krooni, Swedbank’i krediitkaardi kannatanu nimele, revolvri Taurus-85 koos viie padruniga, kogumaksumusega 5050 krooni, sõrgkangi maksumusega 500 krooni, lõiketangid maksumusega 600 krooni, firma Fiskars kirve maksumusega 950 krooni. Samuti, ähvardades kannatanu KV relvaga jalad läbi lasta, teda triikrauaga põletada ja noaga lõigata, nõudsid, et kannatanu ütleks neile oma pangakaardi PIN-koodi, mida ta oli sunnitud ähvardusi kartes tegema, pärast mida ajavahemikul kella 01.37-st kuni kella 01.38-ni, kasutades kannatanu öeldud PIN-koodi ja kannatanult röövitud pangakaarti, võtsid aadressil Kuusalu küla, Kuusalu tee 20 asuvast pangaautomaadist kannatanu pangakontolt ära sularaha summas 24 250 krooni. Pärast seda, kella 04.50 paiku, jättes kannatanu KV kinniseotult maha, põgenesid süüdistatavad koos varastatud asjadega kuriteopaigast. Seega, oma tahtliku tegevusega Maksim Kulik pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, kui ebaseadusliku 9 äravõtmise objektiks on tulirelv, isikute grupis, relvaga ähvardades, ebaseadusliku sissetungimisega, näo varjamisega spetsiaalse näokattega, mis takistas isiku tuvastamist, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 1, 7, 8, 9, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Maksim Kulik, ajavahemikus

1. a novembrist
2. a jaanuarini, viibides Harju maakonna Kuusalu valla territooriumil Hara lahe plaaži kõrval, Loksa linna ja Hara küla vahel asuva männimetsamassiivi territooriumil, ajavahemikus kella 23.00-st kuni 02.00-ni öösel, nägi, kuidas Viktor Krotkov lõi AA, sünd. XXX, kaks korda tahtlikult noaga rinna piirkonda, vigastades vasakut kopsu ja südant, mille tagajärjel saabus kannatanu surm, seejärel kaevas Maksim Kulik augu, võttis laiba riidest lahti, mattis kannatanu laiba auku. Seega, oma tahtliku tegevusega pani Maksim Kulik toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise, s.o. pani toime

§ 306lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Maksim Kulik, isikuna, kes on varem toime pannud tapmise,

1. aprillil
2. aastal, viibides Harju maakonna Kuusalu valla territooriumil Kotka asula kõrval paikneva männimetsamassiivi territooriumil, lõi tahtlikult IB, sünd. XXX, kirvega pähe, lõi noaga selga, vigastades kopsu, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Seega oma tahtliku tegevusega Maksim Kulik pani toime tapmise, mis on toime pandud vähemalt teist korda, s.o. pani toime

§ 114p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mõrva.

Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Viktor Krotkov ja A.S , isikutena, kes on varem toime pannud röövimise,

1. novembril
2. aastal kella 17.50 paiku koos, varjanud näod spetsiaalsete katetega, mis takistasid isikute tuvastamist tungisid võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil aadressil Loksa linn, Papli tn 2 asuvasse OÜ EFA-SK juveelikauplusesse, kus, ähvardades relvaga müüjat SB ja lüües katki neli vitriinklaasi esimesel müügiletil ja kaks vitriinklaasi teisel müügiletil, võtsid ära OÜ-le EFA-SK kuuluvad kullast juveeltooteid kogumaksumusega 568 800 krooni, pärast mida põgenesid koos röövitud kuldesemetega kuriteopaigast. Seega, oma tahtliku tegevusega Viktor Krotkov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, kui ebaseadusliku äravõtmise objektiks on tulirelv, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, isikute grupis, relvaga ähvardades, ebaseadusliku sissetungimisega, näo varjamisega spetsiaalse näokattega, mis takistas isiku tuvastamist, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 1, 4, 7, 8, 9, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega, oma tahtliku tegevusega A.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, kui ebaseadusliku äravõtmise objektiks on tulirelv, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, isikute grupis, relvaga ähvardades, ebaseadusliku sissetungimisega, näo varjamisega spetsiaalse näokattega, mis takistas isiku tuvastamist, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 1, 4, 7, 8, 9, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et A.S ,

1. aprillil
2. aastal, viibides Harju maakonna Kuusalu valla territooriumil Kotka asula kõrval paikneva 10 männimetsamassiivi territooriumil, ajavahemikus kella 13.00-st kuni 20.00-ni, teades, et Maksim Kulik tappis IB, sünd. XXX, kaevas augu, aitas kannatanu laiba kinni siduda ja maha matta. Seega, oma tahtliku tegevusega pani A.S toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise, s.o. pani toime

§ 306lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et B.A, ajavahemikus

1. a novembrist
2. a jaanuarini, viibides Harju maakonna Kuusalu valla territooriumil Hara lahe plaaži kõrval, Loksa linna ja Hara küla vahel asuva männimetsamassiivi territooriumil, ajavahemikus kella 23.00-st kuni 02.00-ni, nägi, kuidas Viktor Krotkov lõi AA, sünd. XXX, kaks korda noaga rinna piirkonda, vigastades vasakut kopsu ja südant, mille tagajärjel saabus kannatanu surm, seejärel kaevas B.A auku, mattis kannatanu laiba auku. Seega, oma tahtliku tegevusega pani B.A toime teise isiku poolt toime pandud esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise s.o.

§ 306lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Viktor Krotkov, ajavahemikus

1. a novembrist
2. a jaanuarini, viibides Harju maakonna Kuusalu valla territooriumil Hara lahe plaaži kõrval, Loksa linna ja Hara küla vahel asuva männimetsamassiivi territooriumil, ajavahemikus kella 23.00-st kuni 02.00-ni öösel, lõi AA, sünd. XXX, kaks korda tahtlikult noaga rinna piirkonda, vigastades vasakut kopsu ja südant, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Seega, oma tahtliku tegevusega Viktor Krotkov pani toime teise inimese tapmise, s.o. pani toime

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Viktor Krotkov,

1. aprillil
2. aastal, viibides Harju maakonna Kuusalu valla territooriumil Kotka asula kõrval paikneva männimetsamassiivi territooriumil, ajavahemikus kella 16.00-st kuni 20.00-ni, teades, et Maksim Kulik tappis IB, sünd. XXX, kaevas Viktor Krotkov augu, aitas kannatanu laiba kinni siduda ja auku maha matta. Seega, oma tahtliku tegevusega pani Viktor Krotkov toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise, s.o. pani toime

§ 306lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoepisood 06.05.2009.a. – KVröövimine. 1. Tõendid, mida kohus peab usaldusväärseteks Süüdistatav A.S tunnistas end temale inkrimineeritava kuriteoepisoodi toimepanemises süüdi. Kohtus küsimustele vastates selgitas, et ta läks koos Maksim Kuliki ja Viktor Krotkoviga Hara külla, kannatanu maja juurde. Kõigil olid peas maskid. Majja sisenesid kolmekesi akna kaudu, selle purustas V. Krotkov. M. Kulik sidus kannatanut kinni, 11 kõigepealt sidus käed kinni, siis viskas pähe talle T-särgi ja pärast sidus jalad. Kõige rohkem suhtles kannatanuga M. Kulik, kes nõudis raha ja väärtesemeid. V. Krotkov, M. Kulik ja A.S käisid majas ja otsisid väärtesemeid ja raha, kogu aeg kõik kolmekesi koos ei olnud, vahepeal käis V. Krotkov ka teistes tubades. V. Krotkov leidis kannatanu majast jahipüssi ja püstoli Taurus leidis V. Krotkov kannatanu autost. Majja sisenemisel ta V. Krotkovil relva ei näinud. Nad võtsid kaasa sularaha kroonides ja valuutas, pangakaardi, millega hiljem raha välja võtsid, kirve. V. Krotkov käis autoga pangaautomaadist kannatanu arvelt raha võtmas, raha jagasid omavahel, igaüks sai umbes 10 000 krooni. Peale raha kättesaamist läks ta koos V. Krotkoviga teist korda majja ja sel ajal oli seal M. Kulik. Tema ei kuulnud, et kannatanut oleks ähvardatud, kannatanu ütles PIN-koodi küsimise peale. Püssiga kannatanu togimist ning teistkordset, nööriga kinnisidumist ta ei näinud. Süüdistatav Viktor Krotkov tunnistas end temale inkrimineeritava kuriteoepisoodi toimepanemises süüdi. Kohtus küsimustele vastates selgitas, et ta läks koos A.S-i ja Maksim Kulikiga Hara külla, kannatanu maja juurde. Neil oli plaan sealt varastada või röövida, varasemalt oli selle kohta ettepaneku teinud M. Kulik. Ta lõhkus akna ning majja siseneti kolmekesi. Tal oli kaasas jahipüss, kõigil olid silmaaukudega mütsid peas, käes valged sinise täppidega töökindad, esimesena astus maja sisse püssiga M. Kulik, siis tema ja viimasena A.S . Ta andis jahipüssi M. Kulikile, kuna M. Kulik ütles, et ta peab klaasi lõhkuma ja M. Kulik ise hüppab püssiga majja sisse. V. Krotkovi sõnul väljendus kannatanu suhtes vägivalla kasutamine selles, et nad sidusid ta kinni ja viskasid talle särgi pähe. Ta sidus kannatanu kleeplindi ja nööriga kinni Kõik nad küsisid kannatanult pangakaardi PIN-koodi ja raha, põhiliselt küsis seda M. Kulik. PIN-koodi nõudmisel olid kõik kolmekesi kanntanu kõrval. Ta ei välista, et võis panna mingi asja kannatanule üle pea. Raha võtsid rahakotist ja ümbrikust, kannatanu nimetas koodi ja ta võttis raha välja. Peale raha võttis ta jahipüssi ja revolvri. Ta lisas, et kannatanu autos olnud tööriistad viskas ta merre. Sularahaautomaadi juurde sõitis ta üksi, ta võttis sularahaautomaadist umbes 24 000 krooni, sõitis tagasi. Kui teist korda majja läks, nägi ta põranda sisse lükatud nuga, see oli selleks, et kannatanu saaks hiljem nöörid läbi lõigata. Püssi viskas ta jõkke, revolvri müüs M. Kulik hiljem maha. Ta nõustus hagi suurusega, kuid kannatanu poolt moraalse kahju hüvitiseks nõutava osas seisukohta öelda ei osanud. Kohtus kannatanuna ülekuulatud KV seletas küsimustele vastates, et 06.05.2009.a kella 00.15 paiku viibis ta kodus, kui käis pauk ja järsku oli üks mees aknast sees, jahipüss käes. Mehel oli peas roheline kott, see oli pea järgi tehtud, silmaaugud sees. Sissetungija käskis pikali heita ja käed pea peale panna. Siis tuli teine mees, nad rääkisid omavahel kuidas ja mismoodi teda siduda. Enne, kui siduma hakkasid, tõmmati talle kott pähe, samasugune roheline, kuid ilma silmaaukudeta, see oli neil kaasas. Käed ja jalad seoti kinni, käed seoti seljataha kinni, sidumiseks kasutati halli teipi. Sidumise ajal küsiti, kas majas on veel kedagi, uuriti relva kohta ning küsiti raha. Kannatanu vastas, et relv ja rahakott asuvad autos, pärast avastas kannatanu, et tema autost on peale revolvri ja 7000 krooni kadunud ka erinevaid tööriistu. Kui nad tulid tagasi, siis oli neil kaasas püstol, millega teda korduvalt ähvardati. Seejärel nõuti PIN-koode, algul ta seda neile ei öelnud. Koodi nõudmisel oli ta kõrval mees, kes aknast sisse tuli, teised kolasid mööda maja ringi. Kabinetist leiti valuutat, see tegi nad kurjaks, nagu ta valetanuks neile, ta jalad ähvardati läbi lasta, samuti revolvriga läbi padja maha lasta. Samuti togiti teda vastu jalga, anti tunda, et jahipüss on vastu jalgu. Kannatanu ei osanud täpsustada, kas teda ähvardas üks ja sama isik või oli neid rohkem. Kannatanu ütles neile lõpuks oma PIN-koodi, kuna survestamine läks suuremaks ja talle meenus, et selleks on ta sünniaasta numbrid

§ 200lg 2 p 1, 7, 8, 9, 10 järgi, s.o.

röövimisena, mille objektiks on tulirelv ja mis on toime pandud grupi poolt, relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, sissetungimisega, näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist. V. Krotkovi ja A.S-i poolt toimepandud kuritegude kvalifikatsioonist allpool) M.Kuliki ja tema kaasosaliste tegevus oli suunatud vara hõivamisele, kannatanu seoti kinni ehk tema suhtes tarvitati vägivalda, samuti ähvardati vägivallaga (triikrauaga põletada, jalgu tulistada), majja tungiti akna lõhkumise teel ja relvaga, nägusid varjati maskidega, muu vara seas hõivati ka kannatanu relvad. Kuritegu on toime pandud kavatsetult, kõik isikud vastutavad kaastäideviijatena, tegutseti koos, ühise eesmärgi nimel ja kooskõlastatult.

1. Tõendid, mida kohus usaldusväärseks ei pea Süüdistatav Maksim Kulik end temale inkrimineeritava kuriteoepisoodi toimepanemises süüdi ei tunnistanud. M. Kulik loobus kohtuistungil eeluurimisel antud ütlustest, teatas, et 06.05.2009.a viibis oma elukohas Mustamäel, oli kodus kogu ööpäeva ja Hara külas öösel ta 06.05.2009.a. ei olnud. Seoses M. Kuliki poolt ristküsitlusel antud ütlustega avaldas kohus ütluste olustikuga seostamise protokolli. M. Kulik kinnitas, et ütluste ja olustiku seostamisel näitas ta küll Hara külas kannatanu maja, näitas, kus auto peatus, kus ja kuidas sisenesid majja, mida tegi peremees, kuid tegi seda vaid seetõttu, et teda ähvardasid politseitöötajad. Ta kartis, et talle sokutatakse salaja narkootikume, lubati pikaks ajaks vangi saata. Kannatanu maja ta varem näinud pole, kuid nägi seda paika 90-ndatel aastatel. M. Kulik on oma ütlusi võrreldes kohtueelselt antud ütlustega drastiliselt muutnud. Tema väited enda ähvardamise kohta politseitöötajate poolt on paljasõnalised ja eluliselt 14 mitteusutavad. Kohtuistungil vaadati ka videot ütluste olustikuga seostamisest. Selle põhjal saab järeldada, et M. Kulik näitas sündmuskoha ette ja kirjeldas sündmust vabatahtlikult, loogiliselt ja nii nagu sündmust kirjeldasid ka tema kaaskohtualused. Kuna M. Kulik ei ole kohtule mitte ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust enda ütluste muutmiseks, siis leiab kohus, et tema ütlused tuleb tõendite loetelust välja jätta kui ebausaldusväärsed. On ilmne, et M. Kulik püüab vabaneda vastutusest ja on asunud kasutama eitamise taktikat niivõrd, kuivõrd see tema arvates kriminaalasjas kogutud tõendeid arvestades võimalik on. II Kuriteoepisood 12.11.2009.a. – juveelirööv
2. Tõendid, mida kohus peab usaldusväärseteks. Süüdistatav A.S tunnistas end temale inkrimineeritava kuriteoepisoodi toimepanemises süüdi. Kohtus küsimustele vastates selgitas, et ta otsustas koos Viktor Krotkoviga poodi röövida. Nad panid maskid pähe, tal oli käes püstolimakett, V. Krotkovil olid käes kott ja raudkang. Ta ähvardas müüjat püstolimaketiga, suunates selle talle, müüjalt nad midagi ei nõudnud. V. Krotkov lõhkus kaks vitriini, nad mõlemad panid ehted kotti ning jooksid järve poole. Ta sai röövitud ehete müügist umbes 60 000 krooni. Ta kinnitas, et eeluurimisel näitas ka kohta, kus koos V. Krotkoviga pani toime juveelikaupluse röövimise. Materiaalset kahju puudutava tsiviilhagiga nõustub. Süüdistatav Viktor Krotkov tunnistas end talle inkrimineeritava kuriteoepisoodi toimepanemises süüdi. Kohtus küsimustele vastates selgitas, et 12.11.2009.a sisenes ta koos A.S-iga juveelikauplusesse. A.S oli püstolimakett ja tal oli sõrgkang, nad olid maskidega. A.S suunas püstolimaketi müüjale, kes seisis vitriini taga. Nad lõhkusid vitriinid ja A.S aitas tal ehted kotti panna. Nad lahkusid poest, jooksid järve suunas, kott ehetega jäi A.S-i kätte, tema läks aga auto järele. Ta müüs ehted maha ja nad jagasid saadud raha. Tsiviilhagiga on ta nõus. Kohtus kannatanuna ülekuulatud SB seletas küsimustele vastates, et 12.11.2009.a. kella 17.50 paiku viibis tema oma töökohal juveelipoes. Kauplusesse sisenesid kaks tumedas riietuses ja maskides meest. Ühe mehe käes oli relv, millega mees teda sihtis. Teisel oli suur spordikott ja metallist kang. Mees sirutas relva üle leti tema poole ja ütles vene keeles, et „see on rööv“. Mees üritas leti taha tulla, ta püüdis seda takistada ning läks rüseluseks. Mees lükkas ta leti taha, pani püstoli meelekohta ja ütles veel kord, et „see on rööv“. Teine mees asus kangiga vitriini lõhkuma ja kulda koos alustega kotti panema. Esimene mees võttis püstoli tema meelekohalt ära, hoidis lihtsalt käega kinni. Mõlemad mehed panid kuldehteid kotti, mõlemad olid väga närvilised, enne, kui väljusid, üks neist lõi puruks ukse kõrval oleva vitriinkapi, kus olid briljandid ja tõmbas ühe liigutusega need sealt kotti kokku, osa kukkus maha. Kohtus tunnistajana ülekuulatud AM seletas küsimustele vastates, et 12.11.2009.a. kella 17.50 paiku viibis tema oma töökohal, temaga oli koos ka teine müüja HP. Ta nägi poodi sisenemas kahte tumedas riietuses inimest, maskid peas. Juveeliosakonna müüja oli oma ruumis leti taga, kui mehed sisenesid. Lärmi peale läks HP uksest vaatama, kes koridori tuli, HP tuli jooksuga tagasi, oli endast väljas, müra ja klaasi purunemine kostis ka neile. Ta vajutas seepeale vajutas turvanuppu. Kui ta vaatama läks, olid isikud juba lahkunud ja seda, mis suunas nad lahkusid, ta ei näinud. Kohtus tunnistajana ülekuulatud HP seletas küsimustele vastates, et tema viibis 12.11.2009.a oma töökohal. Kuna kostus lärm, siis vaatas peeglisse, kust nägi, et juveelipoes 15 toimub rüselus. Ta läks uksele vaatama ja nägi, et müüja oli leti taga kägaras ja tema peale toetus üks kogukam tumedates riietes mees. See mees kummardus ja surus midagi müüjale, mehe käsi oli müüja pea juures. Kui ta hakkas karjuma, siis ilmus ka teine mees, kelle käes oli must pikem kang, ta tõstis vasaku käe ja tahtis justkui teda sellega lüüa, siis keeras tunnistaja ringi ja jooksis oma poodi tagasi. Tema vastas olnud mees oli kõhnem, tal võis käes olla kott. Nimetatud kuriteoepisoodi osas uuris kohus kohtuistungil ka järgmisi kirjalikke tõendeid: Sündmuskoha (kauplus Juveel) vaatlusprotokoll koos selle juurde kuuluvate lisade ja fototabelitega /k 2 tl 231-249/, millest nähtub, et kaupluse vitriiniklaasid on lõhutud, müügileti taga põrandal on klaasitükid, käevõru ja ehtekarp. Müügileti ees põrandal on klaasitükid, ehtekarbid, kõrvarõngad, sõrmused, südamekujuline medaljon, ristikujuline medaljon. Müügileti paremalt poolt klaasiriiulil on näha määrdunud jäljed. Vaatlusprotokoll (jäljed) koos fototabelitega /k 2 tl 251-256/, millest nähtub sündmuskohalt võetud jälgede vaatlus. Asitõendi (ehtekarbid, ehtealus, kampsun) vaatlusprotokoll koos fototabelitega /k 2 tl 258-261/: vaadeldi sündmuskohalt leitud kahte ehtekarpi, ehtealust ning samuti musta naiste kampsunit, esemed fotografeeriti. Kahtlustatava A.S-i ütluste ja olustiku seostamine /k 6 tl 1141-1147/, millest nähtub, et ta selgitas, kus asub kauplus Pere Pood, kus paikneb juveelipood, näitas, kuidas ta koos V. Krotkoviga sisenes kauplusesse, ja teisele korrusele tõusis. Ta näitas ette, kus ta seisis ja kuidas ta hoidis käes püstolimaketti, suunanud selle müüja poole. Ta näitas, millised vitriinid V. Krotkov katki lõi ja kuidas kulla kotti pani, kuidas nad poest põgenesid ja kuhu jooksid. Hinnates süüdistatavate, kannatanu, tunnistajate ütlusi ja kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis, leiab kohus, et A.S-i süü temale inkrimineeritud kuriteos

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9, 10 järgi, ning Viktor Krotkovi süü temale inkrimineeritud kuriteos

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 9, 10 järgi on leidnud tõendamist.

Süüdistatavate tegevus oli suunatud vara saamisele ja vägivalla tarvitamine kannatanu suhtes oli vahendiks vara hõivamisele, seega tegemist oli röövimise koosseisu täitmisega. Vahetult enne vara hõivamist ja vara hõivamise käigus kasutati ka psüühilist vägivalda, mis väljendus kannatanu ähvardamises. Kohus leiab, et A.S ja V. Krotkov panid antud röövimise toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt eeldab kavatsetus, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või peab seda vähemalt võimalikuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites (3-1-1-43-06, 3-1-1-5-08) viidanud, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Antud juhul olid V. Krotkov ja A.S kokku leppinud kavatsustes röövida juveelikauplust. Seda kinnitasid mõlemad süüdistatavad ka kohtuistungil. Nad kinnitasid, et valisid kõnealuse kaupluse seetõttu, et seda tundus lihtne röövida olevat. A.S-i kohtus antud ütluste kohaselt tõi maskid röövimiseks V. Krotkov, viimane kinnitas seda ka ise. Eeltoodud asjaolud ei tekita kahtlust selles, et V. Krotkov ja A.S-i tegevus oli juba röövile eelnevalt kooskõlastatud. Enne juveelikaupluse röövimist olid V.Krotkov ja A.S pannud toime röövimise K.Ve majas, mistõttu p 4 kvalifikatsioonis on õigustatud. III Kuriteoepisood – AAtapmine ja esimese astme kuriteo varjamine 1.Tõendid, mida kohus peab usaldusväärseteks 16 Süüdistatav B.A tunnistas end temale inkrimineeritava kuriteoepisoodi toimepanemises süüdi. Kohtus küsimustele vastates selgitas, et teda kutsus telefoni teel kohtuma V. Krotkov, kohtumine toimus Loksa bussipeatuses, V. Krotkov tuli autoga (Audi A8), peale V. Krotkovi olid autos M. Kulik ja talle tundmatu noormees, kes istus tagaistmel. V. Krotkov peatas auto ranna lähedal, kõik tulid autost välja, noormees käitus rahulikult. Ta nägi, et V. Krotkov lõi noormeest ühel korral noaga keha piirkonda. Sellel hetkel, kui V. Krotkov noormeest noaga lõi, seisis M. Kulik B.A kõrval. Pärast noormehe kukkumist võtsid V. Krotkov ja M. Kulik noormehelt riided seljast ära. Ta sai aru, et noormees on surnud, kuna ta lamas hingetult, liikumist ta ei näinud. Ta kinnitas, et kõik kolmekesi, s.o. tema, M. Kulik ja V. Krotkov kaevasid auku, seejärel viskasid M. Kulik ja V. Krotkov surnukeha auku ja ajasid augu kinni. Auku viskamisel olid surnukehal jalas aluspüksid. Pärast seda ütles M. Kulik talle, et ta ei räägiks toimunust kellelegi. Noormehe riided põletasid nad ära, labida ja noa viskasid jõkke. Ta põhjendas augu kaevamiseks antud nõusolekut sellega, et kartis M. Kuliki. B.A kinnitas kohtus, et näitas ka kohti, kus V. Krotkov noormeest noaga lõi, kus kolmekesi auku kaevasid, kus M. Kulik ja V. Krotkov võtsid surnukehalt riided ära ja kuhu surnukeha maeti. Süüdistatav Viktor Krotkov tunnistas end temale inkrimineeritava kuriteoepisoodi toimepanemises süüdi. V. Krotkovi ütlustest nähtub, et tema kohtus 2008.a. novembris A. A iga Koplis. Ta sõitis autoga, peatas auto, kutsus A. A i autosse, et rääkida temaga võlast, A. A oli talle 9000 krooni võlgu. Ta sõitis M. Kuliki juurde Mustamäele, autosse istus ka M. Kulik ja tegi ettepaneku sõita Loksale. M. Kulikile oli ta enne A i autosse istumist rääkinud võlast ja siis tegigi M. Kulik ettepaneku kutsuda A. A kohale, et temaga rääkida. M. Kuliki õpetuse kohaselt kutsus ta telefoni teel kaasa ka B.A. Seda tegi A. A i hirmutamise eesmärgil. Kella 24.00-01.00 paiku jõudsid nad neljakesi (B.A, M. Kulik, V. Krotkov ja A. A ) Loksa metsa mere äärde, peatasid auto mererannas. Esialgu väljusid autost kolmekesi, autosse jäi A. A . V. Krotkov väitis, et kui ta avas auto ukse, siis nägi, et A. A kummardus tal käesoleva noaga tema poole. Nuga oli kokkupandav, tera oli lahti ja A. A hoidis nuga käepidemest. A. A hüppas autost välja, V. Krotkov lõi jalaga noa A. A i käest ära, nuga kukkus maha, tema võttis noa ja lõi A. A it noaga kahel korral kõhtu ja rinna piirkonda. Enne löömist seisis A. A auto juures. Vaatamata sellele, et peale esimest lööki lamas A. A juba selili maas, lõi V. Krotkov teda veel noaga. Pärast teist lööki noaga sai ta aru, et A. A on surnud, A. A lamas liikumatult, ei hinganud ega teinud hääli. Noaga löömise ajal oli B.A teisel pool autot ja M. Kulik oli praktiliselt V. Krotkovi kõrval. M. Kulik ja B.A reageerisid juhtunule erinevalt: B.A oli šokis, kuid M. Kulik mitte. M. Kuliki soovitusel otsustasid nad A. A i maha matta ja eelnevalt riidest lahti võtta. V. Krotkov selgitas, et kui M. Kuliki ei oleks kaasas olnud, siis maha poleks laipa matnud, vaid oleks jätnud surnukeha sinna. Auku kaevasid M. Kulik, V. Krotkov ja B.A . V. Krotkov ja B.A võtsid laibal riided seljast. A. A i riided põletasid nad järve ääres, noa ja labida viskasid jõkke. Kohtus tunnistajana ülekuulatud S A seletas küsimustele vastates, et elas koos venna A A , kes pärast elas DS juures. Vennal olid rahalised probleemid seoses sellega, et ta kauples varem narkootikumidega ja teda ähvardati, kuna ta oli võlgu narkootikumide eest. Ta kinnitas, et andis oma vennale ka raha võlgade tasumiseks, viimati nägi oma venda 2008.a. sügisel. Kohtus tunnistajana ülekuulatud DSs eletas küsimustele vastates, et A A oli tema sõber. A A tarvitas ja müüs narkootikume, vahepeal elas tema juures. A. A it otsisid taga need, kelle käest A. A narkootikume sai. Arvab, et viimati nägi ta AA 2008.a. talvel, detsembris. Kord rääkis A. A talle, et teda peksti, kuna ta oli raha võlgu. 17 Nimetatud kuriteoepisoodi osas uuris kohus kohtuistungil ka järgmisi tõendeid: Sündmuskoha (võimalik matmiskoht metsatukas) vaatlusprotokoll koos selle juurde kuuluvate fototabelitega /k 3 tl 388-423/, mille kohaselt ilmus kaevamisel nähtavale inimese roiskunud surnukeha. Surnukehal näha jalas tumedad sokid ning triibulised aluspüksid. Vasakul pool rinnal rinnaku kõrvaljoone lähedal alal IV-V roidevahemikus alt paremalt üles vasakule põikisuunaline siledate servadega haav pikkusega 2,1 cm, mille ülemine vasakpoolne nurk lisarebendiga laiusega 3 mm ning mille alumisest nurgast lähtub 0,6 cm pikkune lisalõige suunaga alla keskele. Vasakul pool rinnal rangluu keskjoonel II-III roidevahemikus ülevalt vasakult alla paremale põikisuunaline siledate servadega haav pikkusega 2,3 cm, mille ülemine vasakpoolne nurk lisarebendiga laiusega 3 mm ning mille alumisest nurgast lähtub 0,5 cm pikkune lisalõige suunaga alla keskele. Surnu ekspertiisiakt nr 343 koos fototabelitega /k 3 tl 430-440/, millest nähtub, et AA surma põhjus on vasakusse rinnaõõnde tungivad 2 torke-lõikehaava: esimene vasakul pool rindkerel rinnaku kõrvaljoone alal südamepauna eesmist osa vigastav ning südame paremat vatsakest läbistav, teine vasakul pool rangluu keskjoonel vasakut kopsu vigastav, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus, verisüdamepaun ja vasakpoolne verirind. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Surmaga lõppenud torke-lõikevigastused on tekitatud löökidest ühe lõikeserva ja terava otsaga torke-lõikevahendiga (näiteks noaga) vasakule poole rindkere piirkonda suunaga: esimene löök eest alt paremalt vasakule ning teine eest ülevalt vasakult paremale. Arvestades ekspertiisiks esitatud kokkupandava noa konstruktiivseid iseärasusi, on alust arvata, et need vigastused võiksid olla tekitatud antud noaga. Mõlemad torke-lõike vigastused on elupuhused. Orienteeruvalt võis kannatanu surm saabuda 1-2 aastat enne surnukeha leidmist. Kannatanu asend vigastuste tekitamise ajal võis olla nii seisev, istuv kui selili lamav, kuna vigastuste paiknemine võimaldab nende tekitamist antud asendites. Asitõendi vaatlusprotokoll /k 3 tl 441-442/, millest nähtub, et vaadeldud on pruunist puust käepidemega ning valgest metallist teraga kokkupandavat fiksaatoriga nuga. Ekspertiisiakt nr GE-0747-10/2200 /k 3 tl 449-454/, mille kohaselt osutusid laibalt võetud lihatükist võetud proovidest saadud DNA-profiilid kokkulangevateks A A ’i DNA-profiiliga. Surnu isiku tuvastamise õiend /kd 3 tl 456/, mille kohaselt on leitud surnukeha isikuandmed: A A , ik: 38203180276. Paikonna vaatlusprotokoll koos fototabelitega /k 3 tl 457-461/, millest nähtub, et Valgejõe jõepõhjast leiti kokkupandav taskunuga. Kahtlustatava Maksim Kulik ütluste ja olustiku seostamine /k 4 tl 636-644 + DVD/, mille kohaselt M. Kulik selgitas, et ta tahab näidata kohta, kuhu on maetud laip ja lisas, et kuritegu ei pannud toime tema, vaid V. Krotkov. M. Kulik selgitas, et laip on maetud Loksa lähedale metsa, M. Kulik osutas kohale, kuhu oli maetud laip. Kahtlustatavale V. Krotkovile äratundmiseks esitamise protokoll /kd 5 tl 840-844/, mille kohaselt on ta fotol nr 3 tundnud ära noormehe, keda ta noaga lõi ning kelle laiba ta lahti riietas ja maha mattis. Fotol nr 3 on kujutatud AA. Kahtlustatava Viktor Krotkovi ütluste ja olustiku seostamine /k 5 tl 847-856/, mille kohaselt näitas ta kohta, kus Loksa bussipeatuses istus tema juurde autosse B.A, näitas teed, mida nad sõitsid, kuhu auto parkisid, kus ja mil viisil ta A it noaga lõi. Samuti näitas ta ette koha, kuhu nad pärast laiba matsid. V. Krotkov näitas ka kohta, kus põletati tapetu riided. Valgejõe ääres selgitas V. Krotkov, et viskas jõkke noa, millega ta kannatanu tappis, samuti viskas sinna ka labida, millega auk kaevati. Kahtlustatava B.A ütluste ja olustiku seostamine /k 7 tl 1339-1345/, mille kohaselt selgitas, et tahab näidata kohta, kuhu on maetud laip ja lisas, et tapmise panid toime Krotkov ja Kulik. Ta näitas kohti, kuhu Krotkov parkis auto, kus Krotkov lõi kannatanut 18 noaga, kuhu nad kolmekesi kaevasid augu. Selgitas, et seejärel Krotkov ja Kulik võtsid laibal riided seljast ja matsid tapetu auku. V. Krotkovile on õigesti esitatud süüdistus tapmises. V. Krotkov kinnitas kohtuistungil, et mingit vajadust seoses A. A i varasema ründega tal A. A noaga lüüa ei olnud. Ta kinnitas, et noaga löömise ajal puudus tal vajadus end kaitsta. Lüües noaga korduvalt elutähtsate organite piirkonda nägi V. Krotkov ette A. A i surma saabumise. Kohtu arvates on kuritegu pandud toime otsese tahtlusega. B.A ja M. Kuliki tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 306lg 1 järgi, s.o.

esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest. Kuivõrd B.A ja M. Kulik aitasid matta V. Krotkovi poolt tapetud A. A i surnukeha, pidid nad aru saama, et aitavad laiba jaoks augu kaevamisel ja tema maha matmisel varjata teise inimese tapmist. Seega pidi see olema nende eelnevalt kaalutletud otsus, mille tulemusel soovisid mõlemad toimepandud esimese astme kuritegu varjata. Seetõttu leiab kohus, et B.A ja M. Kulik panid mõlemad nimetatud teo toime otsese tahtlusega. 2.Tõendid, mida kohus usaldusväärseteks ei pea Süüdistatav Maksim Kulik end temale inkrimineeritava kuriteoepisoodi toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kohtus küsimustele vastates selgitas, et kohtus V. Krotkoviga novembris 2008.a, V.Krotkov tuli tema juurde oma autoga Audi A 8 Mustamäel Tallinnas. Enne kui nad läksid Loksale, kohtusid Koplis noormehega, kelle suhtes käitus V. Krotkov agressiivselt, rääkis kõrgendatud toonil, võttis kratist kinni ja pani autosse. Seoses vastuoludega peale M. Kuliki ütluste avaldamist 4 kd. tl 652 KrMS § 289 alusel, kinnitas M. Kulik, et tema jaoks ei ole vahet, kas V.Krotkov lõi või lükkas noormeest autosse, kuna sellised pisiasju ta ei mäleta, kuid päris vabatahtlikult noormees autosse ei istunud. Kolmekesi sõitsid Loksa poole, V. Krotkov helistas ka B.A-le , kutsus teda randa ja B.A istus autosse ranna ääres kohviku Ankuri lähedal, kell oli juba 23.00-24.00 paiku. Ranna ääres metsas peatas V. Krotkov auto, autost tulid välja V. Krotkov, tema, B.A ja tundmatu noormees, M. Kulik nägi, kuidas V. Krotkov lõi kaks korda noaga noormeest rinna piirkonda, sellel hetkel seisis noormees püsti, kui V. Krotkov lõi noormeest teist korda noaga, oli noormees poollamavas asendis. B.A löömise hetkel seisis eemal. M. Kulik väidab, et oli pärast juhtunut meeleheitel, väljendas oma rahuolematust sõnadega. Prokuröri küsimusele „mis edasi sai laibaga?“ vastas M. Kulik, et edasi võtsid nad laiba riidest lahti ja matsid maha, kuid samal ajal täpsustas, et auku ta ei kaevanud, seda tegid vaid V. Krotkov ja B.A, V. Krotkov võttis laiba riidest lahti. Lohe järve ääres põletasid riided, kes seda tegi, M. Kulik ei mäleta. M. Kulik kirjeldas ka nuga, millega V. Krotkov noormeest lõi - pruuni käepidemega, kokkupanduna umbes pliiatsi pikkune, nuga oli vedruteraga, kuid nuputa. M. Kulik kinnitas kohtuistungil ka seda, et eeluurimisel näitas, kuhu oli maetud A laip. M. Kuliki ütlused ei lange detailides kokku V. Krotkovi ja B.A ütlustega. M. Kulik on otsustanud jutustada kohtule ainult sellest, mida tegid teised, enda osalust ta kuriteo varjamises eitab. Püüab jätta muljet, et ta ainult seisis ja vaatas ning oli pärast juhtunut meeleheitel. Mingeid toiminguid tapetud A. A ei teinud, laipa matta ei aidanud ja teda lahti ei riietanud. Tema ütlused on vastuolus kaassüüdistatavate ütlustega, milliseid kohus peab erinevalt M. Kuliki omadest usaldusväärseteks. Näiteks V. Krotkov ei püüa väita, et tappis A. A i enesekaitseks. Ta tunnistab, et mingit hädakaitseseisundit temal ei esinenud ehk siis erinevalt M. Kulikist ei püüa ta olukorda ilustada ja endale soodsamas valguses näidata. See aga näitab, et V. Krotkovi ütlused on usaldusväärsed. 19 IV Kuriteoepisood – IB tapmine ja esimese astme kuriteost teatamata jätmine

1. Tõendid, mida kohus peab usaldusväärseteks. Süüdistatav A.S tunnistas end temale inkrimineeritava kuriteoepisoodi toimepanemises süüdi. Kohtus küsimustele vastates selgitas, et 16.04.2010.a kohtus M. Kulikiga viimase initsiatiivil. Kohtumisele sõitis A.S autoga Alfa Romeo reg nr XXX, autos rääkis M. Kulik telefoni teel Jga-nimelise neiuga sellest, kus võiks olla IB, J käest sai M. Kulik teada, kus Iviibib. Hiljem samal päeval, istus autos ka J, kes hiljem väljus. Olles veel Kulikiga kahekesi autos, rääkis Kulik, et Ioli talle raha võlgu. M. Kuliki palvel sõitsid nad Merekeskuse juurde, A.S peatas auto, jäi ootama auto sees parklas, M. Kulik väljus autost. M. Kulik tuli tagasi koos I-nimelise naisterahvaga, nad istusid mõlemad tagaistmele. Edasi sõitsid Loksa suunas, M. Kuliki palvel pööras A.S autoga metsa, kuna M. Kulik tahtis Iga vestelda nelja silma all. Metsas väljusid kõik autost, M. Kulik ja I läksid eemale umbes 50 meetri kaugusele. Kui A.S läks neile järele. Kuid kuna M. Kuliki ja I vaheline jutuajamine paistis selline, et A.S arvas, et M. Kulik hakkab kohe It peksma, siis otsustas A.S mitte olla pealtnägijaks ja läks tagasi auto juurde. M. Kulik ja Irääkisid kõrgendatud toonidel, kuna olukord oli pingeline, pöördus A.S tagasi auto juurde. Kui M. Kulik rääkis Iga, nägi A.S M. Kuliki käes seljakotti. 10 minuti pärast läks A.S M. Kuliki juurde. Ta nägi, et I lamas liikumatult kõhuli maas, nägu allpool, tema kõrval seisis M. Kulik, kellel oli nuga käes. See võis olla ajavahemikul 14.00-15.
2. M. Kuliki kõrval maas oli 30-35 cm pikkusega kummist käepidemega kirves, mille tera peal oli veri. A.S kirjeldas ka nuga: tavaline musta käepidemega, pikkusega 30 cm. A.S sai aru, et kirve ja noa võttis M. Kulik seljakotist. M. Kuliki palvel aitas A.S I surnukehale oksi peale panna. Pärast laiba kinnikatmist võttis M. Kulik oma seljakoti endaga kaasa, oma noa ja kirve pani ta seljakotti. Seejärel viis A.S autoga M. Kuliki viimase isa juurde. Väljudes autost võttis M. Kulik seljakoti kaasa. Labida viis A.S garaaži tagasi. Koos M. Kulikiga arutas A.S , kuidas IB laip maha matta, mõne aja pärast kohtusid A.S ja M. Kulik uuesti ja sõitsid I laiba asukohta, olles eelnevalt auto peale võtnud ka V. Krotkovi. Kui nad kolmekesi jõudsid kohale ja V. Krotkov I laipa nägi, siis ta ehmus. A.S ütles V. Krotkovile, et M. Kulik tappis selle tütarlapse ära M. Kulik kaevas labidaga augu, A.S ei eita, et ka kaevas auku, kuid ei mäleta, kes seda tegevust alustas. Enne laiba matmist sõitsid kolmekesi V. Krotkovi juurde telgi järele, et surnukeha sellesse mässida, kuna matmiskoht ei olnud sobiv ja autot ei tahetud verega määrida. V. Krotkov võttis garaažist telgi, nad tulid autoga tagasi ja M. Kulik ja A.S keerasid laiba telgi sisse, panid autosse, leidsid sobiva matmiskoha ja kolmekesi kaevasid augu, A.S, M. Kulik ja V. Krotkov viskasid laiba auku. A.S kinnitas kohtus, et äratundmisel tundis ta ära konkreetse kirve, mis oli maas M. Kuliki kõrval ja tundis ära ka naise, kelle laip oli metsa maetud, kuna oli teda varem paar korda näinud (A.S-ile äratundmiseks esitamise protokoll fototabeliga kd 6 tl 12161220) . Süüdistatav Viktor Krotkov tunnistas end talle inkrimineeritava kuriteoepisoodi toimepanemises süüdi. Kohtus küsimustele vastates selgitas, et tema kohtus M. Kuliki ja A.S-iga 16.04.2010.a Loksal, M. Kulik ja A.S sõitsid temale vastu autoga Alfa Romeo. Autos olid ainult M. Kulik ja A.S , M. Kulik kutsus teda kaasa, kuna vajavat abi ja ta istuski autosse. Auto peatas A.S Kotka metsas, mis on lahe taga, kõik väljusid autost. Umbes 100 meetri pärast nägi V. Krotkov maas tütarlast, kes oli kaetud 20 okstega. V. Krotkov sai aru, et tütarlaps on surnud, kuna tema käelabad olid valged, keha oli näoga allapoole. V. Krotkovi küsimusele vastas M. Kulik, et tütarlast löödi kirvega, kes tappis, seda V. Krotkov ei küsinud, kuna oli šokis, kuna tapetud oli tütarlaps. V. Krotkov oli näinud tütarlast ka varem, kui sõitis autoga Koplis, nägi, et kõnniteel oli M. Kulik, kes seisis ja rääkis sama neiuga. Augu laiba matmiseks kaevasid kõik kolmekesi, esialgu seisis V. Krotkov augu juures kõrgemal kohal ja jälgis, et keegi ei sõidaks sealt mööda, autoga vedasid laiba augu juurde. Pärast teise augu kaevamist sõitsid Loksale ja võtsid V. Krotkovi garaažist telgi, et laip selle sisse keerata. V. Krotkov sidus kinni telgi nöörid pärast seda, kui A.S ja M. Kulik keerasid laiba telgi sisse, V. Krotkov ja M. Kulik võtsid autost laiba ja tassisid selle augu juurde. Asetasid laiba augu põhja ja ajasid augu kinni. Auku ajasid kinni kõik kolmekesi, kes labidaga, kes kätega. V. Krotkov kinnitas kohtuistungil, et eeluurimisel näitas ta ette koha, kus esimest korda nägi neiu laipa, kuhu A.S ja M. Kulik parkisid auto, näitas mõlemat kaevatud auku, kohta, kus pakkisid laiba telki ja kuhu maeti laip. Kui kõik olid juba tagasiteel, siis M. Kulik ütles V. Krotkovile, et lõi naist kirvega ja pärast noaga selga. Kohtus tunnistajana ülekuulatud J T seletas küsimustele vastates, et tema tunneb Maksim Kuliki, A.S ja tundis ka IB. M. Kuliki ja I. B ühendas narkootikumide müük. M. Kulik helistas talle 2010.a. aprilli keskel ja palus IB üles otsida. Pärast kõnet M. Kulikiga kohtus J. T temaga Lasnamäe turul. Kohtuistungil selgitas tunnistaja J. Tšuhnenkova, et on kindel, et see oli aprilli keskel, kuna nendel päevadel olid tal isiklikud sündmused, kuid eeluurimisel ei mäletanud seda. M. Kulik tuli kohale autoga, mille roolis oli A.S, keda J. T oli ka varem koos M. Kulikiga näinud. J. T sõitis koos M. Kuliki ja A.S-iga Merekeskuse juurde, kus pidi olema I. B . M. Kulik palus auto peatada auto, A.S autost ei väljunud. J. T lahkus autost. Ta nägi, et M. Kulik vestles I. B ga ja võttis tal käest kinni. Kui ta ümber pööras, nägi ta, et M. Kulik tirib It, teda õlgadest kinni hoides, auto juurde. Kohtus kannatanuna ülekuulatud DB seletas küsimustele vastates, et IB oli tema õde, kellega ta eriti ei suhelnud ja ei teadnud sedagi, kus ta elab. Perekond aimas, et IB tarvitab narkootikume. Viimati nägi ta I. B 2010.a. märtsis. Kohtus tunnistajana üle kuulatud IKseletas küsimustele vastates, et tema elukoha aadressil Loksa linnas XXX läbiotsimise käigus võeti ära spordikott ja kirves. Seljakott ja kirves ilmusid umbes aasta tagasi. Maksim oli ühel õhtul hilja jahilt kellegagi tulnud ning jättis ta selle koti koos kirvega siia. Pärast ülalnimetatud ütluste avaldamist selgitas IK, et ei saa kinnitada kuupäeva, kedagi võõrast koos Maksimiga ei näinud. IKi mälu värskendamiseks avaldatud ütluste puhul polnud IK täiesti kindel detailides, kuid ei lükanud ka avaldatud ütlusi ümber. Nimetatud kuriteoepisoodi osas uuris kohus kohtuistungil ka järgmisi tõendeid: Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega /k 3 tl 496-530/, millest nähtub, et kaevamise käigus ilmus nähtavale telk, mille sees olid näha jalatsid. Telgi sees avastati tundmatu naisterahva kehavigastusega laip. Vigastusteks olid: 4,2 cm pikkune haav pealael, 5 cm pikkune haav seljal, 2,5 cm pikkune kehatüve läbistav haav rindkere eespinnal. Protokollist nähtub surnukeha riietus, vaatluse käigus fikseeritud surnukeha vigastused, kontrollitud laiba taskute sisu: kleeplindirull, süstlakork, tühi kilekott, sularaha 300 krooni, tulemasin, küüneviil, rõhknael, kokkukägardatud fooliumitükid. 21 Asitõendi (telk, riided) vaatlusprotokoll /k 3 tl 531-536/, millest nähtub telgi, nööri, jope, dressipluusi ja särgi vaatluse käik. Jopel, pluusil ja särgil leiti seljaosas augud. Asitõendi vaatlusprotokoll (kirves) /k 3 tl 542-544/, millest nähtuvalt on vaadeldud kirvest, mis võeti ära Maksim Kuliki isa elukohast. Ekspertiisiaktis nr GE-0930-10/2774 /k 3 tl 547-551/ antud eksperdiarvamuse kohaselt saadi laibalt võetud lihatükist võetud proovist saadud DNA täisprofiil, mis on kokkulangev IB võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Surnu isikutuvastamise õiend /k 3 tl 554/, mille kohaselt on leitud surnukeha isikuandmed: IB ik:
3. Äratundmiseks esitamise protokollid /k 3 tl 572-576/, millest nähtub, et J. T tundis ära fotol nr 3 oleva isiku, kes 2010.a. märtsis viis Merekeskuse juures Iõlgadest kinni hoides autosse. Fotol nr 3 on kujutatud Maksim Kuliki. /k3 tl 577-581/, millest nähtub, et J. T tundis ära fotol nr 2 oleva isiku, keda ta nägi korduvalt koos Maksimiga sõitmas kuldset värvi sõiduautoga. 2010.a. märtsis, kui Maksim I Merekeskuse juures leidis, juhtis sõidukit just see isik. Fotol nr 2 on kujutatud A.S.. Läbiotsimisprotokollid koos fototabelitega /k 4 tl 696-700/, mille kohaselt leiti ja võeti IK’i (M.Kuliki isa) elukohast ära kott ning kirves, Kahtlustatava Viktor Krotkovi ütluste ja olustiku seostamine /k 5 tl 886-896/, millest nähtub, kuidas V. Krotkov selgitas, et ta tahab näidata kohta, kus nägi 2010.a. talve lõpul neiu laipa. V. Krotkov näitas kohta, kuhu A.S-i auto pargiti, samuti näitas ta esimest auku. Veel näitas ta kohta, kus nad laiba kolmekesi (tema, A.S ja M.Kulik) telki pakkisid, kuhu matsid neiu laiba, samuti garaaži, kust nad võtsid telgi, millesse hiljem laiba mässisid. Kahtlustatava A.S-i ütluste ja olustiku seostamise protokoll /k 6 tl 11761184/, mille kohaselt näitas ta auku, mille nad koos M.Kulikiga esimesena kaevasid ja mis täitus veega, seejärel näitas, kus lamas tapetud I, kus seisis M.Kulik ja kus oli tema seljakott. Seejärel näitas kohta, kus nad koos M.Kulikiga ja V.Krotkoviga neiu laiba maha matsid. Lahtikaevatud august paistis tükk materjali, mille kohta kinnitas ta, et see on sama telk, mille sees on Ilaip. A.S-ile äratundmiseks esitamise protokollid /k 6 1216-1220/,, millest nähtub, et A.S on kohal nr 1 ära tundnud kirve, mis oli Itapmise kohal ja mille kohaselt on ta fotol nr 3 ära tundnud naise, keda teab kui It ja kelle Maksim Kulik tappis. Fotol nr 3 on kujutatud IB. Kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 428/09.08.2010.a /kd 7 tl 1396-1413/, millest nähtuvalt IB surma põhjus on kehatüve läbistav torke-lõike haav sisenemisavaga vasakul pool seljal abaluu alumise nurga kohal ning väljumisavaga rindkere esipinnal vasakul koos südamepauna ja vasaku kopsu vigastusega. Vigastusega kaasnes vasakpoolne verirind – vasakus rinnaõõnes 350 ml verd, Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Kehatüve läbistav torke-lõike haav võis olla tekitatid löögist ühepoolse teritatusega torke-lõikevahendiga, mille tera pikkus on vähemalt 24 cm ja tera laius mitte vähem kui 2,5 – 3 cm. Lisaks esines IB surnukehal koljuõõnde tungiv raiehaav pealael paremal kiiru piirkonnas koos verevalumiga kõõlustanul, mis on samuti eluohtlik tervisekahjustus ja võis olla tekitatud ühest löögist teravaservalise raievahendiga tera laiusega orienteeruvalt 3-3,5 cm. Ei saa välistada nimetatud vigastuse tekitamist ekspertiisiks esitatud kirvega. IB surnukehal tuvastatud vigastused on elupuhused ning tekitatud lühikest aega enne surma saabumist lühikese ajavahemiku vältel. Peale kõikide vigastuste tekitamist võis IB elada väga lühikest aega, see ajavahemik on mõõdetav minutites. Arvestades vigastuste morfoloogilisi iseärasusi, võis esimene löök olla tekitatud seisvas või istuvas asendis kannatanule selja tagant raievahendiga pea piirkonda, millele järgnes löök kõhuli lamavale kannatanule torke-lõikevahendiga vasakule poole selja piirkonda, kusjuures 22 ründaja võis asuda löömise hetkel kannatanust vasakust. Surm võis olla saabunud orienteeruvalt 4-6 kuud enne surnukeha lahangut. Jälitusprotokoll /kd 7 tl 1414-1434,1418,1433/, millest nähtub, et 16.04.2010.a kell 9.42 helistas M.Kulik A.S-ile, mõlemad viibisid antud ajal oma elukohas, Kell 9.55 M. Kulik viibis oma elukoha piirkonnas Mustamäel ja A.S ka juba viibis Mustamäel.Kell 10.34 viibis A.S kesklinnas Hobujaama tänava piires. Kell 10.41 I. B viibis Viru hotelli lähedal. Kell 10.59 viibis V.Krotkov kodus Loksa linnas. Kell 11.07 viibisid M.Kulik ja A.S reisisadama lähedal. Kell 11.22 viibis M.Kulik Linnahalli lähedal ja helistas J. Tšuhnenkovale, J.T liigub Lasnamäest kesklinna poole, viibib Raadiomaja kõrval, helistajaks on Maksim Kulik, vastavalt kriminaalasjas ning jälitustoimikus kogutud materjalidele kasutas Maksim Kulik Eelisa Eesti AS kõnekaarti numbriga 56191932 . Kell 11.31 viibis J. T Viru keskuse lähedal. Kell 11.42 viibis M.Kulik Merekeskuse kõrval ja helistas abikaasale. Kell 11.45 viibis A.S Kaubamaja lähedal ja helistas elukaaslasele, kell 11.52 A.S helistas M. Kulikile, kes viibis Merekeskuse kõrval. Kell 12.15, 12.28, 12.29, 12.33, 12.35 viibis M.Kulik Pae tn, Punane tn, Majaka tn. Kell 12.17 viibis J.T Lasnamäel Paekaare tänaval ja saatis sõnumi I.B le, kes viibis Tööstuse tänaval. Kell 12.35 viibis I.B Ahtri tänaval ja võttis vastu J.T poolt talle saadetud sõnumi. Kell 12.37 viibis I.B Ahtri tänaval ja helistas Tšuhnenkovale, kes viibis Peterburi tee
4. Kell 12.46 M.Kulik viibis Majaka tänaval. Samal ajal kell 12.46 I.B viibis Reisisadama lähedal, arvatavasti Merekeskuse kõrval. Kell 12.57 M.Kulik viibis Majaka tänaval ja helistas tundmatule numbrile, see tähendab, et ta ei viibinud Balti jaamas selleks, et kell 13.00, nagu väitis M.Kulik kohtus, ära sõita bussiga isa juurde Loksale. Kell 13.05 J.T viibis Raadiomaja lähedal ja helistas I.B le, kes viibis Linnahalli lähedal. Kell 13.10 viibis I.B Linnahalli lähedal ja helistas J.Tšuhnenkovale, kes viibis Hobujaama tänava kandis. Alates 13.18 16.04.2010 I.B telefon lülitakse välja. Ajavahemikul 13.32 – 13.57 viibis V.Krotkov Loksal ja võttis vastu telefonikõned tundmatult numbrilt. Kell 14.50 viibis M.Kulik Loksal ja helistas isale. Kell 15.02 viibis A.S Loksal ja helistas M.Kulikile, kes samuti viibis Loksal. Kell 15.06, 15.13, 15.14 V.Krotkov viibis Loksal ja võttis vastu telefonikõned tundmatult numbrilt. Kell 15.27 M.Kulik viibis Loksal ja helistas A.S-ile, kes ka viibis Loksal. Kell 16.10 A.S ja M.Kulik viibisid Loksal ja A.S helistas M.Kulikile. Kell 16.20 V.Krotkov helistas A.S-ile, viibis Loksal. Kell 16.23 M.Kulik helistas abikaasale. Alates 16.23 kuni 20.07 telefonikõnesid ei olnud. Kell 20.07, 20.09, M.Kulik viibis Loksal ja helistas isale, kell 20.15 helistas isa elukaaslasele. Kell 20.16 M.Kulik viibis Loksal ja helistas isale. Ajavahemikul 20.16 - 20.54 M.Kulik, V.Krotkov, A.S viibivad Loksal, helistasid tundmatutele numbritele ja võtsid vastu ka telefonikõnesid. Kell 21.00 A.S viibis Kõnnu masti piires, liikus Tallinna suunas, võttis vastu sms-i Elisast. V.Krotkov jäi Loksale ja kell 21.05 võttis vastu telefonikõne. Kell 21.17 M.Kulik viibis Valkla masti lähedal, liikus Tallinna poole ja helistas tundmatule numbrile. Kell 21.30 M.Kulik viibis Loo piirkonnas, liikus Tallinna suunas ja võttis vastu kõne tundmatult numbrilt. Kell 21.34 viibis M.Kulik Maardu piirkonnas, liikus Tallinna suunas, võttis vastu kõne tundmatult numbrilt. Kell 21.40 viibis M.Kulik Pae tänava piires ja võttis vastu kõne tundmatult isikult. Kell 21.54 viibis Kulik Linnutee piires (Mustamäel) ja võttis vastu kõne tundmatult isikult. Kell 21.57 A.S viibis Linnu tee lähedal, V. Krotkov jäi Loksale ja kell 23.23 võttis vastu kõne tundmatult numbrilt. M. Kuliki tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 114p 4 järgi, s.o.

tapmisena, mis on toime pandud vähemalt teist korda. M. Kuliki on varasemalt karistatud 23.08.1995.a. Harju Maakohtu poolt KrK §195 lg 3, § 207 lg 1, § 101 p 2, 7, 8 alusel vabadusekaotusega 15 aastat. Kohtus leidis tuvastamist, et I. B ga metsa minnes olid M. Kulikil kaasas seljakott, millest 23 leiti hiljem kirves. Lüües noaga korduvalt elutähtsate organite (sh kirvega pähe) piirkonda pidi M. Kulik kahtlemata ette nägema I. B surma saabumist ja seda ta sooviski. Kohus leiab seega, et M. Kulik pani I. B tapmise toime otsese tahtlusega. A.S-i ja V. Krotkovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 306lg 1 järgi, s.o.

esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest. Kuivõrd A.S ja V. Krotkov aitasid matta M. Kuliki poolt tapetud I. B surnukeha, pidid nad ka aru saama, et aitavad laiba jaoks augu kaevamisel ja tema maha matmisel varjata teise inimese tapmist. Seega pidi see olema nende eelnevalt kaalutletud otsus, mille tulemusel soovisid mõlemad toimepandud esimese astme kuritegu varjata. Seetõttu leiab kohus, et A.S ja V. Krotkov panid mõlemad nimetatud teo toime otsese tahtlusega.

1. Tõendid, mida kohus usaldusväärseks ei pea. Süüdistatav Maksim Kulik end temale inkrimineeritava kuriteoepisoodi toimepanemises süüdi ei tunnistanud. M. Kulik „loobus“ kohtuistungil eeluurimisel antud ütlustest, teatas, et tundis IB, mis ajast, ei oska öelda, mingeid suhteid temaga ei olnud. M. Kulik avaldas, et ei kinnita oma varasemaid ütlusi, kuna need on valed ja antud sunni ja šantaaži mõjul, operatiivtöötajad ütlesid, et kui tema ei võta enda peale seda asja, siis panevad salaja ette narkootikume temale ja tema naisele, võtavad temalt lapsed ära. Ristküsitluse käigus kinnitas M. Kulik, et 16.04.2010.a I.B ga ja A.S-iga ei kohtunud. I.B tapmisest sai teada operatiivtöötajatelt ja uurijalt. M. Kulik ei eita, et 16.04.2010.a viibis Tallinnas Merekeskuse ja Linnahalli kõrval, kuid eitab, et suhtles antud päeval J. Tšuhnenkovaga telefoni teel ja nägi teda Linnahalli kõrval 16.04.2010.a. M. Kulik väidab, et tema jalutas oma tütrega, iga kuu
2. kuupäeval on pidupäev, see on poja sünnipäev ja oli plaanis isa juurde minna. 16.04.2010.a sõitis M. Kulik enda sõnul Loksa aleviku poole Balti Jaamast bussiga kell 13.00, Loksale koos lastega isa juurde jõudis kella 14.40 paiku. M.Kuliki ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega, millised kohus on usaldusväärseteks lugenud. Samuti ei saa lugeda usaldusväärseteks süüdistatava ütlusi, kes neid menetluse käigus on muutnud ilma, et oleks seda suutnud mõistusepäraselt ja loogiliselt põhjendada. V Karistuse mõistmise motiivid. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada isikute süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi käituma õiguskuulekalt, samuti tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huve. Maksim Kuliki on varem 2-l korral kriminaalkorras karistatud, mõlemal juhul vangistusega. Maksim Kulik karistati 23.08.1995.a. Harju Maakohtu otsusega KrK §195 lg 3, § 207 lg 1, § 101 p 2, 7, 8 alusel vabadusekaotusega 15 aastat. Muuhulgas mõisteti ta süüdi raskendavail asjaoludel toimepandud tapmiste eest. Lisaks karistati teda 25.09.2003.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 331alusel.

Karistuse kandmiselt vabanes ta ennetähtaegselt 18.11.2008.a., ärakandmata karistuseks jäi 1 aasta 1 päev vangistust, katseajaga kuni 19.11.2009.a. Tõendamist on leidnud, et esimesed kuriteod käesolevas kriminaalasjas pani ta toime

1. aasta novembrist
2. aasta jaanuarini (A. A tapmise varjamine) ja
3. aasta mais (K. V röövimine). Seega võib järeldada, et esimesed kuriteoepisoodid pani M. Kulik toime katseajal, vähem kui 6 kuu möödumisel karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabanemist. Antud asjaolu 24 iseloomustab ilmekalt M. Kuliki – tegu on isikuga, kes ei ole varasematest korduvatest karistustest endale järeldusi teinud. Tema karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. M. Kulik on muuhulgas toime pannud kaks I astme kuritegu, seejuures on ühel juhul tegu raske isikuvastase kuriteoga. Samuti on M. Kulik toime pannud II astme kuriteo, mis oli suunatud õigusemõistmise vastu. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt (k 4 tl 593-595) oli M. Kulik kuritegude toimepanemise ajal süüdivusseisundis, ta oli võimeline oma tegude keelatusest aru saama ja vastavalt oma käitumist juhtima M. Kuliki poolt toimepandud kuritegude dünaamika on jäänud muutumatuks, ta on ka pärast eelmiste raskete kuritegude toimepanemist jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Maksim Kuliki tuleb karistada

§ 114

p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest sanktsiooni keskmisest raskema karistusega – 15-aastase vangistusega. Kohus leiab, et

§ 200

lg 2 p 1, 7, 8, 9, 10 ja § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest tuleb M. Kuliki karistada samuti vangistusega. A.S-i ja V.Krotkovi puhul arvestab kohus nende karistust kergendava asjaoluna nende puhtsüdamlikku kahetsust, oma süü tunnistamist ja seda, et nad on aidanud uurimise käigus kaasa tõe tuvastamisele ja kuritegude avastamisele. M.Kuliki süüdistatakse ühe röövimisepisoodi toimepanemises, V.Krotkovi ja A.S kahes röövimise episoodis. Arvestades aga A.S-i ja V.Krotkovi karistust kergendavaid asjaolusid, mida M. Kuliki puhul ei esine, leiab kohus, et

§ 200lg 2 järgi on õiglane mõista süüdistatavatele sama raskusega karistus.

Lisaks tuleb M. Kulikile mõistetavat liitkaristust suurendada talle 25.09.2003.a. otsusega mõistetud ja 06.11.2008.a. määruse alusel kandmata jäänud karistuse võrra.

§ 306

lg 1 järgi tuleb kohtu arvates mõista kõikidele süüdistatavatele 6-kuuline vangistus. Kuigi M.Kulik siin oma süüd eitab, on ta siiski tunnistanud, et ta sündmuskohal viibis ning samalaadse kuriteo eest mõista talle pikem karistus vaatamata sellele, et ta oma kuritegu pole kahetsenud, ei ole kohtu arvates õige. On ilmne, et M.Kulik, A.S ja V.Krotkov olid omavahel suhteliselt tihedalt seotud, üksteiselt paluti abi seoses võlaprobleemidega, igal olid omad ülesanded, üks sõidutas teisi, teised tulid kohale, kui abi oli vaja jne. Keegi süüdistatavatest pole olnud sunnitud omavahel suhtlema. On ilmne, et teati ka üksteise tausta, muuhulgas ka kriminaalset minevikku või seotust nn. kriminaalsete tegelastega. Koos maeti üksteise ohvreid ja koos vaikiti kuritegudest vandeseltslaslikult kuni kriminaalmenetlust polnud alustatud. Viktor Krotkov on varem kriminaalkorras karistamata isik. V. Krotkov on toime pannud nii I kui II astme kuriteod. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt (k 5 tl 769-771) oli V. Krotkov kuritegude toimepanemise ajal süüdivusseisundis, ta oli võimeline oma tegude keelatusest aru saama ja vastavalt oma käitumist juhtima. Tema karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. V.Krotkovi ja A.S-i karistust kergendavad asjaolud märkis kohus juba eespool. Nii A.S-i kui V.Krotkovi puhul arvestab kohus ka seda karistust kergendava asjaoluna, et nad on asunud kannatanu K.V tekitatud kahju hüvitama. B.A karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust. Varem on ta karistatud

§ 424järgi.

B.A ei ole kohtu arvates ühiskonnale ohtlik, ilmselt on tema poolt toime pandud kuritegu pigem juhuslikku laadi episood tema elus ja väljakujunenud kuritegelikust käitumismustrist tema puhul rääkida ei saa. B.A viibis eelvangistuses, kohus vabastas ta kohtumenetluse ajal ja kohtu arvates ei tuleks karistusena mõista pikemat vangistust, kui B.A on viibinud eelvangistuses. 25 Süüdistatavate kardinaalselt erinev suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav süüdlase isikulisi asjaolusid arvestamata. VI Otsustus tsiviilhagide kohta. OÜ EFA tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Süüdistatavad V.Krotkov ja A.S tunnistavad hagi. OÜ EFA soovis algselt esitada ka täiendava tsiviilhagi kohtumenetluse käigus, kuid on täiendava tsiviilhagi esitamisest loobunud. Kannatanu K.V tsiviilhagi kuulub kohtu arvates rahuldamisele osas, mis puudutab varalist kahju. Kuna süüdistatavad V.Krotkov ja A.S on kumbki hüvitanud kannatanule 1/3 varalisest kahjust, siis on kohtu arvates põhjendatud ülejäänud osas (1/3 K.V tekitatud varalisest kahjust) kahju väljamõistmine M.Kulikilt. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Ei ole kahtlust selles, et M.Kulik, V.Krotkov ja A.S on kannatanu KV tekitanud kahju ja tekitanud selle õigusvastaselt, see on kuriteoga. Samuti ei ole kahtlust selles, et süüdistatavad rikkusid K.V isikuõigusi ning põhjustasid temale nii füüsilist kui hingelist valu ning kannatusi. Moraalse kahju nõue on igati põhjendatud, kuid kohus leiab, et see tuleb rahuldada mõistlikus suuruses. Kannatanu ise sidus oma hagi suurust lisaks moraalsetele ja füüsilistele kannatustele ka enda majandusliku olukorraga (et kui oleks vaesem inimene, siis küsiks rohkem). Taoline moraalse kahju arvestus ei ole asjakohane. Küll on ilmne, et tundide viisi omaenese kodus kinniseotud käte-jalgadega ja kinniseostud silmadega relvastatud röövlite meelevallas olemine, hirmutunne, mis tekkis ähvardustest tulistada jalgadesse ja põletada triikrauaga, sealjuures ka surmahirmu tajumine on aluseks moraalse kahju nõudele. Kohus arvestab, et mingeid olulisi tervisekahjustusi K.V ei põhjustatud. Kohus leiab, et moraalse kahju mõistlikuks suuruseks antud juhul on 15 000 eurot. VI Otsustus menetluskulude kohta Kohus leiab, et on põhjendamatu süüdistatavatelt hulgaliste ekspertiisitasude väljamõistmine olukorras, kus need ekspertiisid ei tõenda isikute süüd. Kohus viitab ka, et mitmetel juhtudel on ekspertiisid määratud seostatuna hoopis teiste isikutega kui süüdistatavatega (näiteks juveelikaupluse röövi puhul on turvamehed, kelle bioloogilist materjali uuriti). Tulenevalt sellest tuleb menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda. Muus osas ei ole menetluskulude vähendamine kohtu arvates põhjendatud. Anne Ennok 26 kohtunik Mare Kaiv rahvakohtunik Madis Roossaar rahvakohtunik 27