lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on H.U kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.U on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral, kuid kinnipidamiskohas viibib ta esmakordselt. Vangistust kannab ta muuhulgas väga raske esimese astme kuriteo eest, s.o teise inimese tapmise eest omakasu ajendil ning eriti julmal ja piinaval viisil, mistõttu tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist kaaluda eriti põhjalikult. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegusid iseloomustavat materjali tuleb tema peamisteks kuritegelikku käitumist mõjutavateks riskiteguriteks lugeda majandusliku kasu teenimise eesmärki ja alkoholi tarvitamist. Kuigi käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud leiab kohus, et nimetatud kuriteorisk on praeguseks siiski piisavalt maandatud. Süüdimõistetul on vabanemisel olemas lähedaste toetus, tasumata rahalised nõuded tal puuduvad ja vabastusfondis on tal üle 800 euro. Vangistuses on ta omandanud keevitaja ja puidupingitöölise kutse, mis tagavad paremad võimalused tööturul konkureerimiseks. Tänu vangistuses pikka aega majandusabitöödel osalemisele on tal kujunenud pidev tööharjumus ning ta on ise seadnud endale eesmärgiks vabaduses tööle asumise. H.U sõnul on ta vend samuti lubanud võimalusel tööga aidata. Samuti on kohtuistungil avaldatu ja kohtule esitatud materjalide põhjal alust arvata, et ta on motiveeritud oma senist elustiili muutma ning on endale tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid seadnud. Vangistuses on ta oma suhtumise korrigeerimiseks ja kuriteoriskide maandamiseks läbinud sotsiaalabiprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, „12 sammu“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“ ning asunud oma kuritegude põhjuseid ja tagajärgi analüüsima. Seega on alust arvata, et vangistus on süüdimõistetule piisavalt mõju avaldanud ning ta on omandanud ka oskused oma käitumise edasiseks kontrollimiseks ja kuriteoriskide maandamiseks. Kuigi materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul ka vangistuse jooksul esinenud probleeme oma käitumise kontrollimise ja selle tagajärgedega arvestamisega, millele viitavad toimepandud distsiplinaarrikkumised, siis tuleb siiski arvestada sellega, et enamik probleeme on aset leidnud vangistuse algusaegadel, mil ta ei olnud oma käitumise muutmisega veel aktiivselt tegelenud ega toetavaid sotsiaalabiprogramme läbinud. Praegu on süüdimõistetul kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud tubakatoodete, isiklikus nimekirjas mitteoleva käteräti ja sigarettide, kui keelatud esemete, omamise eest. Viimane nimetatud karistustest on toime pandud eelmise aasta lõpus ehk seega veidi vähem kui aasta tagasi. Seega on rikkumistest möödunud juba mõningane aeg ja tegemist ei ole tõsist laadi rikkumistega, mis juba iseenesest välistaksid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise põhjendatust. Kohus leiab, et lisaks positiivsetele muutustele süüdimõistetu käitumises toetavad tema ennetähtaegset vabastamist ka tema edasised elutingimused. Tal on olemas kindel elukoht ema ja viimase elukaaslase juures XXXX väikekülas, kus kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt puuduvad kriminaalset mõju omavaid isikud. Samuti on tal olemas lähedaste igakülgne toetus ja abi oma edasise elu korda seadmiseks. H.U vend, kes on koos temaga viimase kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud, on mõistetud karistuse edukalt lõpuni kandnud olles vabaduses ennetähtaegselt vabanenuna. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et H.U katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on pikaaegne reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi ning ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel paremaid tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas, kuna vabaduses säiliks tema üle teatud kontroll ja samas saaks kriminaalhooldaja aidata kaasa ka tema resotsialiseerumisele. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu õigusvastast käitumist on varasemalt mõjutanud alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustus. Samuti on kuriteoriskide maandamiseks vajalik määrata süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks lisakohustus tööle asumiseks või enese töötuna arvele võtmiseks, et tagada seega majanduslikku stabiilsust ja mõtestatud tegevusega hõivatust. Vältimaks süüdimõistetu võimalikku negatiivset mõjutatavust, peab kohus vajalikuks määrata talle käitumiskontrolli ajaks ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, (v.a venna Anatoli H.U-ga) ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada H.U (IK XXX) temale Võru Maakohtu 17.augusti 2000.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
lg 4 alusel määrata H.U-le katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 17.veebruarini 2014.a. Kohustada H.U katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe
Määrata H.U katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada H.U vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.