Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 114§ 68

Kriminaalasi nr 1-07-7685 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-7685 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi s

§ 76lg 5 alusel määrata B.I-le katseaeg kestusega kuni 22.12.2017.

a. 3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada B.I katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada B.I täitma katseaja jooksul

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx - 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel määrata B.I-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates; 3) jätkata psühhiaatrilist ravi vastavalt psühhiaatri ettekirjutustele; 4) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

1. Määrus B.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu B.I karistuse kandmiselt peale kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 10.10.
3. a otsusega tunnistati B.I süüdi

§ 114

p 1 järgi ja karistati 11-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 23.12.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.12.
2. a ja lõppeb 22.12.
3. a. Vangla ei toeta B.I vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha B.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta B.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 2 KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu B.I selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära B.I , leiab, et B.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
5. B.I kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on B.I temale mõistetud karistusajast (11 aastat) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud B.I kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused B.I tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 B.I on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (2 karistust kustunud). Reaalset vangistust kannab B.I teist korda. Varasemalt on B.I karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab B.I eluvastase süüteo, s.o mõrva toimepanemise eest. Karistust kannab B.I alates detsembrist

1. a. Kohtu hinnangul on B.I poolt toimepandud kuriteo asjaolud äärmiselt rasked. B.I on süüdi mõistetud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjel on inimene elu kaotanud. B.I on kasutanud kannatanu (B.I elukaaslase ema) suhtes äärmist jõhkrust ja kuriteo toimepanemise ajal oli B.I alkoholijoobes. Samas on kohtu hinnangul oluline, et B.I tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Kohus, võttes arvesse B.I selgitusi kohtuistungil, leiab, et B.I kahetsuse siiruses ja selles, et ta on aru saanud ja teadvustanud täielikult toimepandud kuritegu ja selle tagajärgi ning teinud enda jaoks vajalikud järeldused, puudub alus kahelda. Seega on alust olla veendunud, et B.I puhul on karistus täitnud eripreventiivsed eesmärgid. Lisaks peab kohus oluliseks arvestada, et B.I-le mõisteti mõrva toimepanemise eest 11 aastat vangistust, millest B.I on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui 10 aastat 4 kuud, s.o enamuse mõistetud karistusest. 3.2 B.I on karistuse kandmise ajal läbinud tegevused, mis on ette nähtud individuaalses täitmiskavas. B.I on läbinud sotsiaalprogrammi 12 Sammu ning osalenud vestlustel, kus käsitleti teemasid riskikäitumise tagajärjed ja mõju ning hoiakute muutmine. B.I on osalenud pikka aega vangla majandusabitöödel. B.I puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3 B.I paigutati 19.07.
2. a karistuse kandmise jätkamiseks avavanglasse. Avavanglas on B.I suhtes kohaldatud mitmeid soodustusi ning lubatud väljasõitudele - kaupluste ja meditsiiniasutuste külastamised, samuti käinud külas pereliikmetel (lastel, lastelastel, õel, vanatädil). Väljasõidud on kulgenud eesmärgipäraselt. Alates 16.08.
3. a B.I töötab järelevalveta väljaspool vanglat xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx abitöölisena. B.I käitumine avavanglas on olnud õiguskuulekas ja kaaskinnipeetavatega probleeme esinenud ei ole. 3.3 Kohus on seisukohal, et B.I vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed. B.I on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik (õde, tütred, tugiisik) ja kindel elukoht - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn. Kohtu hinnangul on ka positiivne, et B.I on väljendanud soovi tööle asuda ja seda vaatamata asjaolule, et B.I-le on määratud 30% töövõimetust (kaheks aastaks) ja käesolevalt esineb tal terviseprobleeme. Asjaolu, et B.I on osalenud pikka aega vangla majandusabitöödel ning avavanglas olles töötanud veoautode müügi ja teenindusega tegelevas ettevõttes abitöölisena, võimaldab järeldada, et B.I on olemas tööharjumus, mis omakorda soodustab töökoha leidmist. Lisaks on B.I töökoha leidmisel võimalik teha koostööd xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Töökoha olemasolu võimaldab B.I saada regulaarset ja kindlat sissetulekut (B.I on tagatud teatud sissetulek ka töövõimetuspensioni näol), mis omakorda võimaldab äraelamist. Lisaks võimaldab töökoha olemasolu olla tegevuses ja seega ka paremat ning tulemuslikumat resotsialiseerumist. Kohus peab positiivseks, et Tartu Vangla andmetel on B.I seisuga 17.11.
4. a vabanemisfondis 1920 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Seega võimaldavad esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et B.I ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Kohus leiab, et kuigi B.I poolt toimepandud kuriteo asjaolud on rasked, on B.I talle ärakandmisele kuulunud 11-aastasest vangistusest käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui 10 aastat 4 kuud vangistust. Kohtu arvates võimaldavad B.I kohtule antud selgitused järeldada, et B.I on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et B.I-le on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Lisaks võimaldavad kohtu hinnangul B.I tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused ja käitumine karistuse kandmise ajal. Kohus leiab, et B.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu 7 kuud enne karistusaja lõppu on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Seda põhjusel, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on oluline tagada B.I tulemuslik resotsialiseerumine. Samal ajal on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes oluline teostada B.I üle ranget järelevalvet. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul B.I puhul võimalik edasise karistuse kandmisel rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid, mis võimaldavad B.I paremat resotsialiseerumist, samal ajal ka tema üle järelevalve teostamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb B.I vabastada tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
6. B.I-le tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 22.12.2017.

a. Kohus leiab, et katseajaks tuleb B.I allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse B.I poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuriteo iseloomu ja sellest tulenevat vajadust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb B.I-le lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel täiendavad kohustused.

4 B.I-le tuleb

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

Kohustus mitte tarvitada alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab ka uute kuritegude toimepanemise riske.

§ 75

lg 2 p 4 alusel tuleb B.I-le määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks ja B.I resotsialiseerumiseks, sealhulgas selleks, et B.I oleks tagatud piisav sissetulek ja seeläbi toimetulek, aga ka selleks, et B.I oleks tegevuses. B.I on diagnoositud alkoholisõltuvus ja muud psüühikahäired. Vangistuses saab B.I ravi. Kuna B.I on avaldanud soovi jätkata psühhiaatrilist ravi ja on olnud nõus raviga, leiab kohus, et B.I-le tuleb

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata kohustuseks jätkata psühhiaatrilist ravi vastavalt psühhiaatri ettekirjutustele. Kohustuse määramine on vajalik uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel tuleb B.I-le määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal määrata B.I-le sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Raina Pärn Kohtunik 5