Obsah (4)

§ 199§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-946 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vai

§ 199lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

J.U-le mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra ning ärakandmisele kuulus 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 järgi suurendati J.U-le käesoleva otsuse alusel mõistetud kandmisele kuuluvat 8 kuu pikkust vangistust eelmise,

1. novembri
2. aasta Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega ning J.U-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 järgi loeti J.U eelvangistus karistusaja hulka.

Karistuse kandmise alguseks loeti isiku kinnipidamise päev

1. veebruar
2. Kohtuotsus jõustus
3. mail 2016 Riigikohtu määrusega.
4. Kinnipeetava karistusaeg algas
5. veebruaril 2016 ja lõpeb
6. detsembril
7. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval
8. septembril
11. septembril 2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid J.U vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla, kus isik kandis karistust varem ning kus koostati isiku iseloomustus, ei toeta kinnipeetava J.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve all. Maakohtu määrus
12. Tartu Maakohus jättis oma
13. novembri 2016 määrusega J.U karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla.
14. J.U on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegusid on J.U toime pannud materiaalse kasu saamiseks. Kuritegude toimepanemist on soodustanud ka sõltuvus narkootikumidest. Kuuel korral on J.U karistatud varguste ja varguse katse eest, ühel korral (
15. aastal) politseile vastu hakkamise eest massilise korratuse ajal.
16. Kinnipeetavale on mõistetud eriliigilisi karistusi. Näiteks Harju Maakohtu
17. oktoobri 2011 otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga ning Harju Maakohtu
18. novembri 2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabastati J.U täielikult tingimisi. Vähem kui kolme kuu möödudes pani J.U toime käesoleva uue kuriteo. Seega ei ole J.U-le korduvalt antud võimalused mõjutanud teda oma käitumist korrigeerima, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal.
19. Isiku, kes kannab karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt, sealjuures teo eest, mis on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal, vangistusest enne tähtaega vabastamiseks seaduses sätestatud esimesel võimalusel peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Vaid elukoha olemasolu ja lähedaste toetus selliseks asjaoluks ei ole. Lisaks nähtub asja materjalidest, et J.U elas ka varasemalt koos vanematega, kuid see ei hoidnud teda eemale kuritegude toimepanemiselt.
20. Ka positiivne käitumine karistuse kandmise ajal ei saa olla selliseks asjaoluks, sest korrektset käitumist kinnipeetavalt eeldatakse. J.U puhul on tegemist narkosõltlasega, kes on korduvalt püüdnud sõltuvusest vabaneda, kuid alati on toimunud tagasilangus. Sõltuvusprobleemid ning sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele on viinud kuritegude toimepanemiseni. Sõltuvusest vabanemine on pikk protsess, millega on J.U on võimalik tegeleda järelejäänud karistuse kandmise ajal. 2 Määruskaebus
21. Tartu Maakohtu
22. novembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse J.U kaitsja L. Nirgi, kes palub Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega J.U ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastada elektroonilise järelevalve alla.
23. J.U on teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna: distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on kogu aja vanglas töötanud ja sotsiaalprogrammide asemel, mida tema arvates ülerahvastuse tõttu pole võimaldatud, on ta iseseisvalt ja kirjalikult asunud tööle sotsiaalprogrammiga „12 sammu“.
24. Katseajal toime pandud kuriteo eest sattuski J.U vanglasse, kuid hakkas edaspidi korralikult käituma. Isikut ei peaks sama teo eest justkui korduvalt karistama.
25. Vanemate juures elamine pole soodustanud kuritegude toimepanemist, kuid elektroonilise valve kohaldamise tõttu annab nüüd võimaluse käitumise täielikuks kontrolliks. Käesolevaks ajaks on vajadus ja avaldus perekonnaliikme eest hoolitsemiseks, millest isik ei saa loobuda.
26. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu tõttu on J.U alati kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Samuti on ta avaldanud soovi asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Vanglatingimustes ei ole võimalik vastavat ravi saada ja tegelikku ravi ei ole seetõttu põhjendatud edasi lükata.
27. Töökohana on J.U tagatud varasem töökoht madratsivalmistajana või abikokana sõbra ettevõttes. Rahalised nõuded tema vastu puuduvad, mistõttu tema majandusliku toimetuleku risk tegelikult on maandatud. Samuti on nõus teda toetama vanemad. Kaitsja arvates kaaluvad positiivsed asjaolud üles mistahes negatiivsed asjaolud. Riigikohtu lahendist tulenevalt (3-1-1-18-11 p 9.1) peab arvestama kõiki elulisi asjaolusid. Vangla iseloomustus sisaldab vähe negatiivseid faktoreid. Kaitsja rõhutab, et just tingimisi vabastamisel peab isik täitma kontrollnõudeid. On väga oluline märkida, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi ei ole.
28. Kaitsja taotleb Tartu Maakohtu määruses toodud seisukohtade ümberhindamist, kuna need ei ole kooskõlas

§-s 76 lg. 4 sätestatud asjaoludega ja seega on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust (

§ 76lg 4 ja § 56 lg 1).

Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Kaitsja hinnagul võiks talle anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas.

1. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu J.U on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega kohaldades sealjuures tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja usub, et J.U on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu
3. novembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
4. Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
5. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides

§ 76lg-s 1 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid.

3 Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning negatiivsed faktorid ei kaalu üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus J.U ennetähtaegselt vangistusest vabastanud elektroonilise järelevalve alla. J.U ennetähtaegse vabastamise välistavad

§ 76

lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja süüdlase isik ehk J.U vabaduses viibides olevad käitumismustrid. Jättes isiku ennetähtaegselt vabastamata, kuigi teda positiivselt iseloomustavaid tegureid on palju, peab kohus seda veenvalt põhjendama (Riigikohtu kriminaalkolleegium 3-1-1-59-14, punktis 10.2). Tartu Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on J.U puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.

1. Kaitsja leiab määruskaebuses, et J.U on teinud endast kõik oleneva, et kuritegusid mitte kunagi toime panna: töötab vanglas, tegeleb iseseisvalt sotsiaalprogrammiga „12 sammu“ ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Ka maakohus tõi positiivsena välja, et J.U on olemas vabanemisjärgne elukoht ja läheduste toetus, ta on vanglas karistust kandes käitunud eeskujulikult.
2. Siiski kaaluvad positiivse üle negatiivsed tegurid, mis iseloomustavad J.U käitumismustreid ja kuriteo toimepanemist katseajal. J.U on varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuritegusid on toime pannud materiaalse kasu saamiseks, soodustavateks teguriteks on narkootikumide tarbimine ja impulsiivsus. J.U pani käesoleva kuriteo toime katseajal, mistõttu ei ole põhjendatud isiku tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine kriminaalhoolduse ning täiendavate lisanõuetega. Isik ei ole muutnud oma käitumismustreid ja tingimisi karistuse kohaldamine ei ole täitnud oma eesmärki, J.U on pannud toime uue kuriteo. Oluline on ka märkida, et vangla ning prokuratuur ei toeta samuti J.U ennetähtaegset vabastamist.
3. Kuigi J.U on soov loobuda narkootikumidest ja asuda võimalusel Sillamäe keskusesse taas ravile, ei ole seda võimalik kontrollida enne vangistusest vabanemist. Kuna uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on sõltuv soodustavate tegurite tarbimisest (risk korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 76%; risk uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30%), leiab ringkonnakohus, et kuna ohutegur on endiselt kõrge, ei ole J.U ennetähtaegselt vangistusest vabastamine põhjendatud ja oleks käesoleval hetkel ennatlik.
4. Kaitsja väide, mille kohaselt on vanemate juures elamisel elektroonilise valve kohaldamisega täielik kontroll J.U käitumise üle, ei ole eluliselt usutav. Varasemalt on J.U varastanud ka oma vanemate tagant, mistõttu ei saa sellist käitumist välistada ka nüüd. J.U pensioniealised vanemad ei saa tagada, et J.U ei asu uuesti kuritegelikule teele ega tarbi narkootilisi aineid. Seega oleks käesoleval juhul J.U elektroonilise valvega vabastamine põhjendamatu.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusest 3-1-1-91-06 ei saa loogiliselt tuletada, et isiku hea käitumine vanglas on ainuke alus, mille kohaselt saab isikut ennetähtaegselt vabastada.

§ 76

lg 4 toodud tegureid hindas maakohus kogumis ning leidis, et vaid isiku hea käitumine vanglas ning distsiplinaarkaristuste puudumine ei ole aluseks isiku ennetähtaegsel vangistusest vabastamiseks. Karistuse eesmärgi täitmine vangistuses ei tähenda ainult head käitumist ja distsiplinaarkaristuste puudumist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmine ei ole sama teo eest justkui korduvalt karistamine, nagu on märkinud kaitsja. Samuti on J.U-le määratud metadoonasendusravi, mis ravib narkosõltuvust ja seega on alusetu väita, et vanglas ei ole võimalik vastavat ravi saada, nagu pakutakse rehabilitatsioonikeskuses. Vanglas on olemas ka mitmed rehabilitatsiooniprogrammid, mis on ettenähtud sõltuvusprobleemidega vangidele. 4 24. J.U kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 1 tund, mille eest taotleb ta tasu suurusena 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu kokku 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot J.U kanda. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Mati Kartau