7,8,
9-§ 25 lg 2 järgi, F.J-i süüdistuses
7,8,
4,7,
järgi, J.N süüdistuses
4,7 järgi, G.J ’i süüdistuses
7,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatavad R.I ja G.J ning F.J-i kaitsja, vandeadvokaat Aivar Ennok Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Kelly Kruusimägi Süüdistatavad
1.2. R.I-le on esitatud süüdistus ka selles, et ta isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ning keda on Harju Maakohtu 31.01.2012.a otsusega karistatud
lg 2 p 5, 9 – § 25 lg 2 alusel, uuesti 12.09.2012.a kella 16:10 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas aadressil Viru väljak 4 asuvast R-Kiosk Estonia OÜ-le kuuluvast kioskist ühe šokolaadi Dumle Original maksumusega 1,75 eurot ning väljus kioskist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Seega R.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, so
. 1.3 F.J ’it süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguse toimepannud isikuks, pani grupis koos G.J ’i ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga toime varguse katse, mis seisnes selles, et 12.03.2012.a kella 17:15 ajal sisenes F.J koos G.J ’i ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga xxxxxx linnas aadressil xxxxxxxxxx asuvasse kauplusesse Loksa Konsum, kus nad liikusid kohviriiuli juurde. F.J võttis 7 pakki kohvi Jakobs maksumusega 7,35 eur/tk, kogumaksumusega 51,45 eurot, ning 4 pakki kohvi President maksumusega 5,90 eur/tk, kogumaksumusega 23,60 eurot, seega kokku kaupa maksumusega 75,05 eurot ning möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Vargus jäi F.J ’i tahtest sõltumata lõpule viimata, kuna ta peeti kaubaga põgenemisel kinni ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Seega F.J , olles varem varguse toimepannud isikuks, pani grupis koos G.J ’i ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
1.4. Samuti süüdistatakse F.J selles, et ta, olles varem röövimise toimepannud isikuks, grupis koos J.N-iga ühiselt ja kooskõlastades tegutsedes pani toime varguse, mis seisnes selles, et 06.08.2012.a kella 16:15 ajal sisenesid J.N ja F.J Tallinnas aadressil Linnamäe tee 57 asuvasse OÜ-le AIKIKOR kuuluvasse kauplusesse, kust nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le AIKIKOR kuuluvad 9 paari meeste lühikesi pükse kogumaksumusega 90 eurot ning väljusid kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Seega F.J , olles varem röövimise toimepannud isikuks, pani grupis koos J.N-iga toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
1.5. Samuti süüdistatakse F.J ’it selles, et ta sisenes 06.08.2012.a kella 16:30 ajal Tallinnas aadressil Linnamäe tee 57 asuvasse OÜ-le AIKIKOR kuuluvasse kauplusesse ning ähvardas noaga kannatanut Kalvi Sepp’a tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Kalvi Sepp tajus ähvardust reaalsena, kuivõrd F.J käitus agressiivselt ning vehkis tema ees noaga. Seega F.J pani noaga vehkides ning tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, toime
3 . 1.6 G.J ’it süüdistatakse selles, et tema võttis 23.02.2012.a kella 11:50 ajal Tallinnas aadressil Narva mnt 31 asuvas Tallinna Ülikooli Terra hoones võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sülearvutikoti, milles olid sülearvuti ACER Aspire AS7750G väärtusega 720 eurot, mobiiltelefon LG KP 500 väärtusega 32 eurot, nohurohi Xymelin väärtusega 3,20 eurot, hügieeniline huulepulk väärtusega 2 eurot ning väljus Tallinna Ülikooli hoonest. Seega G.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
1.7. Samuti selles, et ta, olles varem varguse toimepannud isikuks, võttis 28.02.2012.a kella 14:15 ajal Tallinnas aadressil Estonia pst 7 asuvas Eesti Kunstiakadeemia Tootedisaini osakonnas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil arvutimonitori Philips 170sFG TFT 24’’ väärtusega 169,69 eurot ning lahkus Eesti Kunstiakadeemia hoonest. Seega G.J , olles varem varguse toimepannud isikuks, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
1.8. Samuti selles, et ta, olles vargusi süstemaatiliselt toimepanevaks isikuks, pani grupis koos F.J ’iga ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes toime varguse, mis seisnes selles, et 12.03.2012.a kella 17:15 ajal sisenes G.J koos F.J ’i ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga Loksa linnas aadressil Tallinna 36 asuvasse kauplusesse Loksa Konsum, kus nad liikusid kohviriiuli juurde. G.J võttis 7 pakki kohvi Jakobs maksumusega 7,35 eur/tk, kogumaksumusega 51,45 eurot, ning 7 pakki kohvi President maksumusega 5,90 eur/tk, kogumaksumusega 41,30 eurot, seega kokku kaupa maksumusega 92,75 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega G.J , olles vargusi süstemaatiliselt toimepanevaks isikuks, pani grupis koos F.J ’i ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
HARJU MAAKOHTU OTSUS:
7,8 järgi ja karistas vangistusega 5 aastat,
9- § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 3 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks vangistuse 3 aastat 4 kuud.
lg 1 alusel arvas karistusest kantuks kinnipeetuna viibitud aja 03.05.-04.05.2012.a., s.o. 2 päeva. Kandmata karistuseks luges 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Tõkendi – vahistamine - jättis R.I suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tühistas. Karistuse kandmise algust arvestas alates 12.09.2012.a. 2.2. Maakohus tunnistas F.J süüdi
7,8 järgi ja karistas vangistusega 4 aastat,
4,7 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta 3 kuud,
4
MS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 3 aastat vangistust
lg 1 alusel arvas karistusest kantuks kinnipeetuna viibitud aja 12.03.-13.03.2012.a., 09.05.-11.05.2012.a., 06.08.-08.08.2012.a. s.o. kokku 8 päeva. Kandmata karistuseks luges 2 aastat 11 kuud 22 päeva vangistust.
lg 7 ja
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra (tegemata ÜKT tundide arv 265, s.o. 4 kuud 12 päeva) ja mõistis liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Tõkendi – elukohast lahkumise keeld – jättis F.J-i suhtes muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. . 2.3 Maakohus tunnistas G.J-i süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 1 aastase vangistuse.
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra (seisuga 24.01.2013.a. on ärakandmata karistus 4 päeva) ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta ja 4 päeva vangistust. 1 KrMS § 130 lg 4 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldas G.J-i suhtes tõkendit – vahistamine alates otsuse kuulutamise päevast, s.o. 25.01.2013.a. Karistuse kandmise algust arvestas alates vahistamisest, s.o. 25.01.2013.a. 2.4. Sama otsusega tunnistati süüdi veel ka J.N, kuid tema osas ei ole otsust vaidlustatud. APELLATSIOONID: 3. 3.1. F.J-i kaitsja leiab, et kohtuotsus kuulub tühistamisele
lg 2 p 7,8 ettenähtud kuriteos süüdimõistmise osas seoses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. F.J ei ole ennast selles süüdistuses kunagi süüdi tunnistanud. Tema kannatanu suhtes mingit vägivalda ei kasutanud. Sündmuskohal oli tal kaasas nuga, mida keerutas käes. Kaitsja toob ära kaassüüdistatava R.I ja kannatanu poolt antud ütlused. Kaitsjale jääb arusaamatuks iga isiku roll neile inkrimineeritavas grupilises röövimises. Kannatanu on ajanud tema ründajad segamini, mistõttu pole välistatud R.I versioon, et pani röövimise toime üksinda. Esinevad kõrvaldamata kahtlused F.J-i süü tõendatuse osas, millised tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Tegemist on KrMS § 339 lg 2 tuleneva menetlusõiguse olulise muu rikkumisena, millega kaasnes ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtuotsus. Taotleb mõista F.J õigeks
3.2. R.I leiab, et temale mõistetud karistus on liialt range ja mõningad faktorid ei ole karistust kergendavatena arvestatud. 5 Ta on küll varem 10 korda karistatud, kuid esmakordselt on toime pannud
Kannatanu on ise narkomaan ja kannab käeoleval ajal karistust. Kannatanu esitas kuriteoavalduse isiklikul motiivil. Eelmise aasta novembris sündis tal laps ja abikaasal on raske üksinda toime tulla. Kahetseb toimepandut ning palub leebema karistuse mõistmist. 3.
On leidnud, et tema süü ei ole kindlaks tehtud. Maakohus on kõrvaldamata kahtlused tõlgendanud süüdistatava kahjuks. Tegemist on KrMS § 339 lg 2 tuleneva kriminaalmenetlusõiguse muu olulise rikkumisega, millega kaasnes ebaseaduslik ja põhjendamatu otsus. Kohtukolleegium märgib eeltoodu alusel järgmist. Maakohus on vaidlustatud episoodis tõendina arvestanud kannatanu ütlusi, need on kohtuotsuses kajastatud ja kolleegium ei saa nõustuda apellatsioonis esitatud väitega, et kannatanu ütlustest ei nähtu, et F.J pani kuriteo koos R.I-ga toime. Kolleegium leiab, et kannatanu ütluste alusel on sedastatav mõlema süüdistatava tegevus sündmuste ajal. Nii on kannatanu andnud ütlusi, et tema juurde tulid kaks tundmatut meest, üks pikem teine lühem. Pikemat kasvu noormees haaras tal tagant kaelast ja nõudis raha sõbra solvamise eest. Tal õnnestus lahti rabeleda ja paar sammu teha, kui talle jalg taha pandi ja ta kukkus. Pikka kasvu mees surus talle jalaga kõhtu, haaras vasaku käega kaelast ja lõi kahel korral rusikaga näkku. Seejärel nägi paremas käes musta värvi käepidemega nuga, noormees pani noa talle kurgu juurde ja nõudis raha. Ta andis noormehele 10 eurot. Sel ajal tuli tema juurde ka lühemat kasvu noormees, kes samuti hoidis käes nuga, millel oli punast värvi 6 käepide. №ormees kummardus tema juurde ja noa tera tema poole suunates nõudis mobiiltelefoni. Tema andiski mobiili küsijale. №ormehed võtsid asjad ja lubasid tal lahkuda. Tõendatud on ja seda tunnistaja M.Martseppa ütlustega, et pärast väljakutset ja kannatanu esialgse kirjelduse andmist peeti kahtlustavana kuriteo toimepanemises kinni R.I. Teine, lühemat kasvu noormees põgenes. Äratundmiseks esitamisel on kannatanu andnud analoogseid ütlusi ja tundnud fotode järgi ära tema suhtes kuriteo toime pannud lühemat kasvu noormehe, kelleks osutus F.J . Kolleegium leiab, et kaitsja väited kannatanu poolt segaste ütluste andmisest pole kooskõlas ütluste sisuga ega anna alust tuvastada, et kuriteo pani toime R.I üksinda. Maakohus on analüüsinud kannatanu ütlusi ning on nende usaldusväärsusele ka hinnangu andnud ja kolleegium leiab, et kohtu järeldus on loogiline ja piisava selgusega põhistatud. Kannatanu ütlustele antud hinnangu muutmiseks ringkonnakohtul alus puudub ja seda ei tingi ka süüdistatavate väited kannatanu isiku osas. Asjaolu, et kannatanu on varem kriminaalkorras karistatud, käeoleval ajal vahistatud isik, ei õigusta ega vabasta süüdistatavaid vastutusest nende poolt kuriteo toimepanemise eest. Kolleegium ei tuvastanud kõrvaldamata kahtlusi, mille süüdistatava kasuks tõlgendamine tooks kaasa F.J-i suhtes õigeksmõistva otsuse tegemise. Sellest seisukohast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka kaitsja väitega, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusnormi. Maakohus on ära näidates
ettenähtud kuriteo koosseisulised tunnused, piisavalt põhistanud oma järeldust, et süüdistatavad panid toime röövimise ja seda ühiselt ning kooskõlastatult, mistõttu vastutavad kaastäideviijatena. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu lahendites 3-1-1-11-03 ja 3-1-1-100-06, 3-1-1-68-12 sedastatule, et süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab
§-s 200 kirjeldatud röövimine endast liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest (
lg-s 1 kirjeldatud võõra vallasasja hõivamine) ning vägivallast.
lg-s 1 esinev termin "vägivald" tähendab nii kannatanu psüühilist kui ka füüsilist mõjutamist, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Selline vägivald võib seisneda nii kannatanu ähvardamises kui ka kehalises väärkohtlemises.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on maakohus õigesti tõendite kogumile hinnangut andes tuvastanud, et mõlemad süüdistatavad ühiselt ja kooskõlastatult nõudsid kannatanult viimase vara, mõlemad kasutasid kannatanult vara hõivamiseks vägivalda ja mõlemad süüdistatavad kasutasid relvana kasutatavat eset ehk panid toime
5.2. Apellandid on vaidlustanud mõistetud karistusi.
Maakohus on karistanud R.I röövimise toimepanemise eest 5 aastase vangistusega ja F.J 4 aastase vangistusega. 7 F.J-i kaitsja on apellatsiooni sisust tulenevalt sidunud süüdistatavale kergema karistuse mõistmise vaid tema
Kuna eelpool esitatud alustel kolleegium leidis, et maakohus on seaduslikult F.J-i süüdi tunnistanud ka vaidlustatud kuriteo toimepanemises ning tema õigeksmõistmiseks alused puuduvad, pole seetõttu põhjust ka sellel alusel kergema karistuse mõistmiseks. R.I leiab, et karistus on liialt range, kuna pole varem röövimist toime pannud, kannatanu on ise varem karistatud. Kahetseb toimepandut, soovib elada edaspidi seaduskuulekalt koos abikaasa ja väikese lapsega. Maakohus on põhistanud karistust ja individualiseerinud mõistetava karistuse tulenevalt süüdistatava poolt konkreetse kuriteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusest ning esitanud otsuses süüdistatavate osas teo toimepanemise aktiivsusel, kasutatud vägivalla intensiivsusel põhineva võrdluse. Vastavalt sanktsiooni piiridele on karistuse keskmiseks määraks 9 aastane vangistus. Mõlema süüdistatava suhtes on tuvastatud kaks koosseisulist raskendavat asjaolu. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid pole maakohus tuvastanud. Koosseisuvälise karistust kergendava asjaoluna on maakohus arvestanud R.I puhul tema puhtsüdamliku kahetsusega, mistõttu ringkonnakohtul puudub alus karistust selle alusel leevendada. Teisi
lg 1 ettenähtud asjaolusid pole maakohus tuvastanud ja nendele ei viidata ka apellatsioonis. Eripreventsioonist lähtuvalt oli kohus õigustatud arvestama ka süüdlase isikuga. R.I on varem korduvalt kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ja asjaolu, et ta ei ole varem vara hõivamiseks kasutanud vägivalda ei anna alust tema karistuse kergendamiseks. Tegelikult näitab selline käitumine, et varavastased kuriteod on läinud raskemaks, mis tegelikult annab aluse ka range karistuse mõistmiseks. Karistuse kergendamise aluseks ei ole perekonna, lapse olemasolu ega ka asjaolu, et kannatanu on kriminaalkorras karistatud isikuks. Kohtukolleegium leiab, et R.I-le mõistetud, sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt allapoole jääv karistus ja seda kahe kooseisulise raskendava asjaolu tuvastamisel, on leebe karistus mille tühistamiseks ja veelgi lühema tähtalise vangistuse mõistmiseks seaduslikud alused puuduvad. F.J-ile on maakohus mõistnud samuti kahe koosseisulise raskendava asjaolu tuvastamisel ja kooseisuväliste karistust kergendavate asjaolude puudumisel vaid 4 aastase vangistuse. Seega on mõistetud karistus oma tähtajalt sanktsiooni miinimummäära ligilähedane. Kolleegium leiab, et puuduvad seaduslikud alused maakohtu poolt mõistetud karistuste muutmiseks ja apellatsioonides esitatud taotluste rahuldamiseks. G.J on süüdi tunnistatud
lg 2 p 7,9 järgi ja karistatud 1 aasta 6 kuulise vangistusega.
lg 2 sanktsioon näeb ette nii rahalise karistuse kui ka kuni viieaastase vangistuse. Maakohus on põhistanud kergemaliigilise karistuse kohaldamata jätmist ning leidnud, et G.J on võimalik seadusega kooskõlas karistada vaid rangemaliigilise karistusega, vangistusega. G.J ei ole taotlenud karistusliigi muutmist ja tema karistamist rahalise karistusega, mistõttu kolleegium, nõustudes maakohtu sellekohase põhistuse ja järeldusega, ei pea vajalikuks karistusliigi valiku osas põhistust esitada. 8 Maakohus on, tuvastades kaks koosseisulist raskendavat asjaolu, mõistnud karistuse alla sanktsioonis ettenähtud keskmist määra. Koosseisuvälise karistust kergendava asjaoluna on maakohus arvestanud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, teisi
lg 1 ettenähtud asjaolusid pole maakohus tuvastanud ja nendele ei viidata ka apellatsioonis. Eripreventsioonist lähtuvalt on kohus seaduslikult arvestanud ka süüdistatava isikuga. Kolleegiumi veendumuse kohaselt apellatsioonis viidatud asjaolud, et ta pole varem raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud ning, et ta ravis narkosõltuvust, ei anna alust mõistetud karistuse muutmiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on mõistetud karistusi põhistanud, apellatsioonides ei ole esitatud asjaolusid, mis tooksid kaasa kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks süüdistatavate olukorda raskendanud ega ka menetlusõiguslikke minetusi, millega oleks kaasnenud ebaseaduslik karistus, mistõttu ringkonnakohtu poolt kohtuotsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.