1-16-11577 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.
- a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-11577 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid F.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu F.M (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 24.08.
- a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON
- Vabastada F.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.03.
- a, millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- KarS § 76 lg 5 alusel allutada F.M kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Kohaldada F.M suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) läbida kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm; 5) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
- F.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
- F.M vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele ja F.M-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 04.07.
- a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 25.01.
- a kohtuotsusega tunnistati F.M süüdi KarS § 4231 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 16-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 08.03.
- a ja lõpp on 24.03.
- a. F.M kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on -korral vestelnud psühholoogiga, ei tööta ega muudes hõivetes osalenud ei ole. Distsiplinaarkaristusi on 2 – määratud 02.08.
- a ja 09.08.
- a. F.M kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ja positiivselt toetavate isikutega – lähedastega. Kindel vabanemisjärgne töökoht on olemas. F.M taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. 3 Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta F.M tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Vangla hinnang „ohtlik“ ja kõrge korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus (82 %) viitavad sellele, et isik peaks jätkama talle mõistetud reaalse vangistuse kandmist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse leiab, et F.M võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.M isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 10-korral kriminaalkorras karistatud, varasemalt on toime pannud varguse, asja omavolilise kasutamise, avaliku korra raske rikkumise, kehalise väärkohtlemise, kelmuse, ähvardamise ja mootorsõiduki juhtimise omamata juhtimisõigust. Käesolevat vangistust kannab taas mootorsõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust. Varasemate vägivalda sisaldavate kuritegude soodusteguriks oli alkoholi tarbimine, toimepanemise ajendiks sageli rahalise kasu saamine ning grupi mõju. Vangistuses F.M on vestelnud psühholoogiga, ei ole töötanud ega muudes hõivetes osalenud. Distsiplinaarkaristusi on
- Vanglamaterjalide kohaselt F.M ei ole alkoholisõltuvust ega ka narkootikumide sõltuvust. Varem on teda korduvalt karistatud vägivallakuritegude (s.h ka perevägivald) eest, viimased 3 karistust on mootorsõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust. Kinnipeetav tunnistab, et on varasemalt käitunud agressiivselt, tunnistab ka alkoholi osa agressiivsuse vallandajana. Enda sõnul alkoholiga enam probleeme ei ole ja agressiivsus on vähenenud. Isik on motiveeritud elama seaduskuulekalt, keskenduda pere elule, vabanemisel asuda ametlikult tööle ning tasuda võlanõudeid. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, samas on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteo korras. Enda sõnul on motiveeritud elama seaduskuulekalt ja on valmis muutusteks. Tahab keskenduda pigem perele. Isik vajab stabiilsust nii pere- kui tööelus. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus, lapsed ja konkreetne täiskasvanu. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 82 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 54 %.. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 6 kuud on pannud F.M mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. F.M on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Järvakandis, töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab F.M tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.M-ile võimaluse 4 tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.M , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.