1-17-124 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
(4)kriminaliseerida. D.R puhul on hästi näha, et enne, kui tema suhtes kriminaalasi alustati, ei takistanud talle väärteokorras määratud karistused mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtimast. Kui aga alustati kriminaalmenetlust ja arestiti tema auto, oli see vähemalt tema puhul tõhusaks motivaatoriks rohkem seadust mitte rikkuda. Asjaolu, et kaitsja hinnangul ei ole juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimise kriminaliseerimine seda liiki tegusid vähendanud, ei tähenda, et antud norm oleks põhiseadusvastane. Alusetu on ka väita, et rahalise karistuse näol saab rikutud isiku omandiõigus karistusesumma osas. Selle seisukoha järgi peaks ka väärteokorras mõistetud rahatrahv rikkuma omandiõigust. Siin aga kaitsja arvates riivet ei ole. Kriminaalkaristus määratakse isikule ikka tema enda, mitte kellegi teise kuritegude eest. Seega tuleb õigusrikkumist toime pannes arvestada ka selle eest kohaldatava karistusega, mistõttu ei saa see olla isikule ootamatu ega ebaõiglane. Karistuse kohaldamisega kaitstakse ka õiguskorda üldiselt, st arvestatakse samuti teiste isikute huve. Selle tõttu, et mõistetud karistus on kuriteo toime pannud isikule ebamugav ja piirab näiteks tema võimalusi juhtimisõiguse omandamisel, ei pea teda karistamata jätma. Enne süüteo toimepanemist on isikul alati valida, kas panna seda toime või mitte. Asudes teadlikult õigusrikkumise teele, tuleb selle eest ka vastutust kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kaitsja apellatsiooniga ning prokuröri vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 5.1 Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
- detsembri
- a otsuses nr 3-1-1-107-12 korranud oma varem avaldatud seisukohta, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Arutatavas asjas nähtub maakohtu otsusest, et D.R süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et tegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS §-s 4231 . Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on D.R süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtukolleegiumi hinnangul kohtuotsuse pinnalt jälgitav ja nõuetekohaselt põhjendatud. 5.2 Praeguses asjas puudub vaidlus selle üle, et D.R on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit, ehkki tal puudus juhtimisõigus, pannes toime KarS §-s 4231 sätestatud kuriteo. Selle vastu ei vaidle ka süüdistatav ega tema kaitsja. Apellatsioonis leitakse, et D.R karistamine rahalise karistusega summas 500 eurot rikub talle PS §-st 32 tulenevat õigust omandi puutumatusele. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 3
(4)PS § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 59 kohaselt kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seega on Riigikogul õigus kehtestada karistusseadustikus erinevaid kuriteokoosseise ja nende eest mõistetavaid karistusi. Asjaolu, et seadusandja on kehtestanud karistusseadustikus ühe karistusliigina rahalise karistuse, ei ole käsitletav põhiõiguse riivena PS § 32 tähenduses. Tegemist on karistusõigusliku meetmega. Kaitsja leiab veel, et D.R-ile kriminaalkaristuse kohaldamine rikub tema õigust valida vabalt tegevusala, s.o töötada teatud tegevusalal või taotleda juhtimisõigust. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et KarS § 4231 ei keela isikul töötada mingil erialal või taotleda mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega ei ole KarS § 4231 näol tegemist asjassepuutuva õigustloova aktiga. Kui D.R edaspidi leiab, et kriminaalkaristuse tõttu ei ole tal võimalik valida teatud elukutset või taotleda mootorsõiduki juhtimise õigust, siis on tal õigus taotleda nende õigusaktide põhiseadusevastaseks tunnistamist, mis sellise keelu kehtestab. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et kaitsja taotlus KarS § 4231 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ning sellest tulenevalt D.R suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks rahuldamisele ei kuulu.
- Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kaitsja advokaat S. Reinsaar esitas taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku 48 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 2 pooltunni ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt D.R-ilt riigi kasuks välja mõista.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
- veebruari
- a kohtuotsuse D.R suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 4