KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-8649 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-G

§ 115

lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72,

§ 104

lg 2); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (vt RKTKo 3-2-1-56-17,p 25).

1. Kostja ei vaielnud selgesõnaliselt vastu hageja väitele, et ta on teinud hageja kontolt hageja väidetud ülekandeid 3 183,43 euro ulatuses ja võtnud sellelt sularahas välja hagis märgitud 6 473 eurot. Hageja väited on ka tõendatud pangakonto väljavõttega (tlk 5-12).
2. Hageja tugines asjaolule, et kostja ei ole pangakaardiga makseid tehes ja sellega sularaha välja võttes teinud kulutusi hageja huvides ega enda ülesannete täitmiseks. Kohus palus kostjal esitada nende väidete osas omapoolsed seisukohad ja tõendid. Kostja on esitanud kohtunõudele vastates kulutuste sisu osas väga üldsõnalised selgitused (sõiduki tankimine; rongipiletid Rootsis ehitusobjekti asukohale; sularaha andmine töötajatele, Rootsi ehituskauplus, Rootsi apteek jms). Kohus leidis, et need selgitused on liiga üldsõnalised, et mõista, mida ja mis otstarbel osteti või millele raha kulutati. Samuti on kostja väited täielikult tõendamata, kuigi kohus tegi kostjale ettepaneku esitada tõendeid.
3. Sularaha väljavõtmise osas esitas kosja väite, et maksis selle eest töötajatele preemiat. Kohtule on esitatud tabel preemiate väljamaksmise kohta koos isikute allkirjadega. Hageja vaidles vastu, et nimetatud isikud oleksid preemiate väidetava väljamaksmise ajal olnud hageja töötajad. Samuti vaidles hageja vastu, et kostjal oleks üldse olnud õigus preemiaid välja maksta. Kohus märkis, et tööandjal on õigus maksta soovi korral töötajatele preemiaid ja lisatasusid. See eeldab aga tööandja vastavat tahteavaldust. Kostja oli ka ise hageja töötaja, kes pidi alluma hageja kui tööandja juhistele ja korraldustele. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud iseseisev otsustuspädevus teistele töötajatele preemiate väljamaksmise üle otsustamisel. Seega eeldas preemiate väljamaksmine hageja vastavat tahteavaldust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks sellise tahteavalduse andnud ning lubanud kostjal maksta töötajatele välja preemiaid. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostjal puudus õigus preemiaid välja maksta. Kohus ei analüüsinud, kas preemiad reaalselt välja maksti või mitte – isegi kui seda tehti, ei olnud kostjal õigust preemiaid välja maksta.
4. Kokkuvõttes leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud tema kasutuses olnud pangakaardilt tehtud ülekannete ja välja võetud sularaha kasutamist hageja huvides. Seega rikkus kostja 3 töölepingut. Kostja ülalviidatud tegude tulemusel vähenes hageja vara. Hageja jäi vastavas ulatuses (9 659,43 eurot) enda varast ilma. Kostja pidi mõistma, et tohib teha väljamakseid ja kulutusi ainult hagejaga kooskõlastatud eesmärkidel ja ulatuses, hageja huvides. Kostja kasutas hageja rahalisi vahendeid teadlikult muul otstarbel, kui hageja huvides, selle kohta hagejale dokumente esitamata. Seega on antud asjaoludel selgelt tegu tahtlusega

§ 104lg 5 mõttes.

Kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kuivõrd kahju tekitati tahtlikult, ei vaja kahju ettenähtavus tuvastamist. Siiski märkis kohus, et kostja pidi hageja huvidest väljuvaid tehinguid ja toiminguid tehes ette nägema, et hagejal tekib kahju. Teo ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Lähtuvalt eeltoodust pidas maakohus põhjendatuks kostjalt välja mõista 9 659,43 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Kostja ei vaidlusta, et poolte vahel oli töösuhe, kuid pooled ei ole esitanud kohtule töölepingut. Töölepinguga määratakse kindlaks nii töötaja õigused ja kohustused kui ka vastutuse piirmäär. Kohtul tulnuks analüüsida poolte vahel sõlmitud töölepingut.
3. Kostja kasutas hageja pangakaarti vaid tööülesannete täitmiseks – ehitusmaterjalide ja muu vajaliku ostmiseks, samuti töötasu üleandmiseks hageja töötajatele. Lisaks on esitatud tabel preemiate maksmise kohta. Sellega on tõendatud, et hageja tasus praktikas töötajatele töötasu/preemiat sularahas. Kostja soovis seda asjaolu tõendada ka tunnistajate ütlustega, kuid kohus jättis taotluse põhjendamatult rahuldamata. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostjal ei olnud õigust preemiaid välja maksta. Hageja pole tõendanud, et kostja kasutas finantsvahendeid enda kasuks. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi. Vaidlus tuleb uuesti lahendada maakohtus koos tunnistajate ülekuulamisega. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Hageja vaidles apellatsioonkaebuse vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda. 4
6. Kostja heidab maakohtule ette, et tsiviilasja materjalidesse ei esitatud töölepingut. Kolleegium märgib, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et poolte vahel oli töösuhe. Seda on kostja kinnitanud ka apellatsioonkaebuses. Kui kostja leidis, et töölepingu esitamine asja materjalidesse on oluline, siis tal oli võimalus see endal kohtule esitada või taotleda hagejalt selle esitamist. Kostja seda aga ei teinud. Samuti ei nähtu kaebusest, et töölepingu esitamata jätmine tõi kaasa asja ebaõige lahendamise. Kostja on küll viidanud, et töölepinguga määratakse kindlaks nii töötaja õigused ja kohustused kui vastutuse piirmäär, kuid ei ole välja toonud, et töölepingus on sätteid, mis oleksid mõjutanud asja lahendamist. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja väited alust seisukohaks, et maakohus on rikkunud menetlusnorme seoses sellega, et töölepingut ei ole tsiviilasja esitatud.
7. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus menetlusnorme, kuna jättis rahuldamata taotluse kolme tunnistaja ülekuulamiseks, millega kostja soovis tõendada, et ta andis töötajatele üle töötasu (preemiat) sularahas. Ringkonnakohus märgib, et kostja esitas 08.09.2020 taotluse kolme isiku tunnistajatena ülekuulamiseks, milles märkis, et tegemist on hageja töötajatega ning nad saavad kinnitada, et said hagejalt töötasu sularahas. Maakohus tegi 11.09.2020 määruse, milles palus detailselt selgitada, milliseid konkreetseid faktilisi asjaolusid soovib kostja tunnistajate ütlustega tõendada. Kostja esitas 21.09.2020 täiendatud taotluse, milles märkis, et tunnistajad saavad tõendada, millal, kui suuruses summas ja mis tingimustel andis kostja hageja töötajatele sularahas preemiat. Maakohus jättis 26.03.2021 määrusega taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole taotluses toonud välja konkreetseid faktiväiteid, mille tõendamiseks ta tunnistajate ülekuulamist soovib. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui jätta kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. TsMS § 238 lg 3 p 4 järgi võib kohus keelduda tõendite kogumisest, kui tõendite kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Maakohus sedastas õigesti, et kostja ei toonud piisavalt konkreetselt esile asjaolusid, mida ta soovib tunnistajate ütlustega tõendada. Kostja ei ole esile toonud, kelle vahel, millal ja millistel tingimustel sõlmiti väidetav kokkulepe töötajatele töötasu (preemia) sularahas maksmise kohta. Tunnistajate ütlustega saab tõendada juba esitatud faktiväiteid, mitte esile tuua uusi faktiväiteid. Olukorras, kus hageja on vaielnud vastu sellele, et tal oli kohustus nimetatud summade maksmiseks töötasuna (preemiatena), siis oli kostja ülesanne välja tuua faktilised asjaolud vaidlusaluse töötasu maksmise kokkuleppe kohta. Üksnes väide, et vaidlusalune rahasumma maksti välja töötajatele preemiateks, ei anna ka selle tõendatuse korral põhjust jätta hagi rahuldamata, kui kostja ei ole tõendanud, et selliseks väljamakseks oli õiguslik alus. Õiguslikku alust ei ole kostja aga tõendanud. Sellest tulenevalt ei oma sisulist tähendust ka kostja poolt koostatud tabel preemiate tasumise kohta (tl 69). Kuna kostja ei ole tõendanud, et hagejal oli kohustus vaidlusaluste summade maksmiseks töötasuna, siis leidis maakohus põhjendatult, et väljamaksete puhul on tegemist kostja poolt hagejale tekitatud kahjuga.
8. Kostja selgitas, et lisaks töötasu maksmisele kulutas kostja raha ka tööülesannete täitmiseks (ehitusmaterjalide ja muu vajaliku ostmiseks). Selle kinnituseks ei ole kostja esitanud aga ühtegi tõendit. Tsiviilasjas on hageja poolt esitatud kaks kütusetšekki
9. veebruarist 2018 (tl 68), kuid tegemist ei ole summadega, mille hüvitamist hageja hagiavalduses nõuab. 5 Kostja on 08.09.2020 menetlusdokumendis (tl 71-73) kuupäevaliselt loetlenud, mille peale ta raha kulutas, kuid ka kostja ise ei ole selles märkinud, et vaidlusalusest rahast osa kulutati kütuse ostmiseks
10. veebruaril
11. Samuti ei saa üksnes hageja arvelduskonto väljavõttega ja kostja selgitusega lugeda tõendatuks, et kostja poolt tehtud ülekanded ja raha väljavõtmised olid tehtud tööülesannete täitmiseks. Seega on kostja vastuväited jäänud tõendamata.
12. Ülaltoodust tulenevalt ei lükka apellatsioonkaebuse väited ümber maakohtu seisukohta, et kostja on töölepingu rikkumisega tekitanud hagejale vaidlusaluses summas kahju. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt vaidlustanud temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg 1 sätestatut.
14. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 270 eurot (käibemaksuta) ja viivise menetluskuludelt. Hageja esindajal on kulunud apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele 3 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 90 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
15. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja poolt tehtud toiminguid, peab ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses põhjendatuks. Hageja esindaja tunnitasu määra 90 eurot (käibemaksuta) peab kohus põhjendatuks. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 270 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 6