1-22-4549 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2022. a Tallinn, kirjalik menetlus 1-22-4549 (22231701370) Kriminaalasja number Kohtunik Kriminaalasi Õigusa
§ 208
lg 1 kohaselt võib Riigiprokuratuurile kaebuse või taotluse esitanud isik Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada ringkonnakohtus advokaadi vahendusel. Seda asjaolu on selgitatud isikule ka Riigiprokuratuuri vaidlustatavas määruses. Seda on möönnud ka X ise, taotledes advokaadi määramist, kes aitaks tema kaebuse ringkonnakohtule esitada. Sellele vaatamata on X lisaks õigusabi taotlemisele esitanud ka kaebuse, milles lisaks asjaolude kirjeldamisele on esitanud ka nt sisulisi vastuväiteid kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises märgitule. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-10-05 asunud seisukohale, et
§ 208
lg-s 1 nimetatud kaebuse esitamisel ilma advokaadi vahenduseta tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus läbi vaatamata. Sellest tulenevalt tuleb X kaebus jätta läbi vaatamata kui
§ 208
lg-s 1 sätestatud nõudele mittevastav, kuna see ei ole esitatud advokaadi vahendusel. Ringkonnakohus juhib X tähelepanu sellelegi, et advokaadi vahendusel kaebuse esitamise sisu ei seisne mitte selles, et advokaat esitab isiku poolt valmis kirjutatud kaebuse ringkonnakohtule (nagu näib arvavat X), vaid just nimelt selles, et advokaat kui juriidilisi eriteadmisi omav isik esitab õiguslikult asjakohase kaebuse. 3. Siiski lasub ringkonnakohtul kohustus selgitada välja, kas X soovib esindaja määramist riigi kulul ja/või kas riigi kulul esindaja määramiseks on olemas vastavad tingimused. Sellega seonduvalt tuleb märkida, et X on esitatud ka vabas vormis riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata talle advokaat, kes aitaks esitada kaebust ringkonnakohtule. Seoses X riigi õigusabi taotlusega, tuleb aga märkida, et X esitatud riigi õigusabi taotlus ei ole esitatud vastaval vormil ja ei sisalda taotlusele esitatavaid nõudeid ning samuti ei ole sellele lisatud isiku majandusliku seisundi teatist. Seda vaatamata asjaolule, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ta varasemas asjas nõuetekohase taotluse Riigikohtule esitanud ja on seega teadlik nõuetekohase taotluse esitamise vajadusest. Siiski ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesoleval juhul jätta taotlust käiguta ja anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd antud juhul on võimalik aru saada, mille vaidlustamiseks soovib isik riigi õigusabi saada ja mida ta soovib sellega saavutada. 2
(5)Samuti peab ringkonnakohus lisaks isiku maksujõuetuse hindamisele riigi õigusabi küsimuse otsustamiseks andma hinnangu täiendavalt ka sellele, kas kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Ringkonnakohus, tutvunud X esitatud riigi õigusabi taotluse ning Riigiprokuratuurilt ja PPA-lt välja nõutud materjalidega, leiab, et seaduslikud alused riigi õigusabi määramiseks puuduvad, mistõttu tuleb taotlus riigi õigusabi määramiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused sellesisulisele seisukohale asumisel on järgmised. 4.
§ 41
lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt
§ 41
lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Õigusabi taotleja X ei ole käesoleval juhul esitanud ringkonnakohtule majandusliku seisundi teatist, isik on lihtsalt kinnitanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda advokaadi palkamist. Seega esitatud andmed ei kinnita veenvalt isiku maksejõuetust, sest käesoleval ajal ei ole teada X majanduslik olukord tervikuna (sissetulek, andmed kinnisvara, vallasvara, muud varalised õigused), mistõttu puuduvad andmed X majandusliku olukorra kohta tervikuna. Kuid ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi isik ei ole esitanud enda maksejõuetuse tõendamiseks andmeid ja seega ei saa asuda üldse üheselt seisukohale, et X näol on tegemist maksejõuetu isikuga RÕS § 6 lg 1 tähenduses, kelle näol on tegemist õigusabi saamiseks õigustatud subjektiga, vajab märkimist, et riigi õigusabi saamiseks ei piisa ainuüksi maksejõuetuse tuvastamisest.
§ 41
lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKKm 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05).
- Hinnates käesoleval juhul Riigiprokuratuuri 01.07.
- a kaebuse rahuldamata jätmise määruse põhjendusi ning seal kajastatud seisukohti, on ringkonnakohus seisukohal, et vaadeldaval juhul on kriminaalmenetlus seaduslikult ja põhjendatud jäetud alustamata. Jättes kordamata eelnevate menetlejate ammendavad seisukohad kriminaalmenetluse alustamata jätmise küsimuses, nõustub ringkonnakohus eelnevate menetlejatega, et käesoleval juhul pole võimalik järeldada, et X poolt kirjeldatud viisil ja isikute poolt (s.h korteri omanik koos PPA töötajatega) on teda tema kodus öösiti kolme aasta jooksul pekstud, piinatud, mürgitatud ja vägistatud. Kusjuures X on korduvalt esitanud samasisulisi kuriteoteateid, suures osas varasemates teadetes toodud kuupäevad, asjaolud ja tõendid kattuvad ka antud menetluse raames tooduga. Osas, milles eelnevalt on aga juba isiku kuriteoteateid ja kaebuseid lahendatud ja on jäetud kriminaalmenetlused alustamata, puudub isikul igasugune alus uute samasisuliste kuriteoteadete ja kaebuste esitamiseks samadel asjaoludel, sest nende osas on menetlusotsustused ammugi vastu võetud. Riigiprokurör on põhjendatult välja toonud selle, et kõnealuste episoodide (nii väidetavate peksmiste, piinamiste, mürgitamine, vägistamine, aga ka varastamiste) puhul on käesoleval juhul isik muutnud ainult kuupäevi võrreldes varasemate taotletavate menetluste ja episoodidega. Samuti on riigiprokurör möönnud, et isikul esinevad tõepoolest kergemat sorti vigastused hematoomide näol, kuid kõikide 3
(5)asjaolude pinnalt kogumis on siiski põhjendatult leidnud, et ei ole siiski alust arvata, et need vigastused on saadud isiku poolt kirjeldatud viisil. Samuti ei pidanud riigiprokurör põhjendatult veenvaks tõendeid ja väiteid kütusevarguste kohta X sõidukist. Sellega seoses peab ringkonnakohus täiendavalt vajalikuks märkida, et kui isik võrdleb kütusekadu pooletunniste vahede arvestuses ja sõidab nt tegelikult sel ajavahemikul (poole tunni jooksul) autoga, siis on mõistetav, et kütusekadu ka tekib. Ükski tõend isiku väiteid kütusevarguste kohta tegelikult veenvalt ei tõenda.
- Mis puudutab aga X suhtes toimepandud väidetavaid füüsilisi rünnakuid, siis riigiprokurör on põhjendatult viidanud sellele, et kui isikut oleks aastate jooksul sedavõrd intensiivselt igapäevaselt füüsiliselt rünnatud nagu ta väidab, poleks vigastused sedavõrd kerged nagu on käesoleval juhul fotodel ja EMO-s fikseeritud vigastused. Ringkonnakohus leiab jätkuvalt, et ükski X poolt välja toodud väide ja fikseeritud kergemat laadi vigastus tema suhtes igal öösel väidetavalt toime pandud ründeid ei kinnita. Tegelikult möönab isik isegi, et kuna ta väidetavalt enne selliseid sündmuseid uimastatakse, siis ei mäleta ta nendest sündmustest tegelikult ise midagi, vaid vigastused ise ja 01.05.
- a episoodi puhul poegade väited annavad tunnistust öösel tema suhtes toimepandu kohta. On tõsi, et isikul näopiirkonnas olnud kerged vigastused on fikseeritud ka EMO-s ja need on ka isiku enda poolt fotografeeritud. Siiski ei anna need mingit infot selle kohta, kuidas ja mil viisil ikkagi täpselt vigastused X-le tekkisid või tekitati. Kuna isik ise öistest sündmustest tegelikult midagi ei mäleta ega tea (sest oli uimastamisest teadvusetu), siis ei ole veenvalt võimalik väita, et vigastused ikkagi X poolt kirjeldatud viisil ja seekord välja toodud konkreetsete isikute poolt võisid/võidi tekkida/tekitada. Samavõrd ei ole välistatud ka vigastuste tekkimine (kui isik öösel toimunust midagi ei mäleta) nt kukkumise või muul moel enesevigastuse teel. X on erinevalt varasematest kuriteoteadetest käesoleval juhul toonud välja ka ühe konkreetse isiku korteriomanik näol ja PPA töötaja eesnime pidi (kes on lähedastes suhetes tema endise elukaaslasega), keda väidab sündmustega seotud olema, kuid ühtegi konkreetset asjaolu, miks viidatud isikud peaksid temaga nii käituma, mis on nende etteheide temale konkreetselt ja mida nad soovivad sellise käitumisega saavuta, kuriteoteates ja kaebustes ei ole välja toodud. Selliseid väiteid nõrgestavad veelgi viited konnale, kes eelduslikult siis ründajate tegevuse tulemusel X elamisse jõudis ja tähenduslikult pärast fotole jäädvustamist kadus ja samuti viited jälitustegevusele X suhtes juba aastaid tagasi lähtuvalt tema poolt eriala omandamisest.
- X-le on samuti varasemalt korduvalt selgitatud, et rünnete puhul tuleb kohale kutsuda politsei, aga seda isik seni teinud ei ole. Ühest küljest väidab X nüüdki, et tema telefon on sündmuste ajal blokeeritud ja välja ta helistada ei saa. Samas väidab isik hoopis, et käesoleval juhul ta politseid ei kutsunudki, kuna nendest sündmustest teadasaamisel oli sellest möödunud mitu tundi. Seega jäävad isiku väited jätkuvalt paljasõnaliseks ja tõendamata rünnakute kohta tema suhtes igal öösel. Sellest lähtuvalt viitas riigiprokurör ka põhjendatult sellele, et kuivõrd puudub piisav alus jaatada selliste sündmuste toimumist, puudub alus jaatada ka võimalikku ähvardamist X poja suhtes. Kui aga isiku poolt kirjeldatud viisil sündmused olekski aset leidnud, siis ähvardust väidetavate ründajate käitumine ikkagi ei sisustaks.
- Seega ei ole küsimust küll selles, et X-l on näopiirkonnas esinenud väiksemaid vigastusi, mis on tegelikult ka fikseeritud, kuid mingeid andmeid selle kohta, et need oleks saadud X poolt kirjeldatud viisil ja põhjusel, ükski asjaolu ja tõend ei kinnita, st et tema suhtes oleks vältimatult toime pandud kuritegusid. Samuti, nagu ükski tõend ei kinnita sellest lähtuvalt tema poja ähvardamist või sõiduautost kütusevargusi. Eeltoodust lähtuvalt jättis menetleja ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult kriminaalmenetluse alustamata. 4
(5)- Kehtiv seadusandlus välistab riigi õigusabi andmise juhtudel, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p 2) või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Arvestades õigusabi taotluses ja süüdistuskohustusmenetluses esitatud kaebustes toodud eesmärke, tuleb asuda seisukohale, et põhjusel, et seadusandaja pole ette näinud nende eesmärkide realiseerimise võimalikkust kriminaalmenetluslike ja karistusõiguslike vahenditega, esineb seaduslik alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
- Eeltoodu alusel ning juhindudes RÕS § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 2 ning
§ 41
lg-st 3 ja § 208 lg-st 1 jätab ringkonnakohus X kaebuse Riigiprokuratuuri 01.07.2022. a määruse peale läbi vaatamata ja X taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)