Obsah (10)

§ 657§ 524§ 477§ 669§ 654§ 525§ 662§ 172§ 532§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-4641 Kohtuasi Tallinna linna (Ha

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus kuulas avaldaja 9.03.2022 telefoni teel ära (ärakuulamise protokoll on toimikus).
2. Ringkonnakohus kuulas puudutatud isiku 15.03.2022 isiklikult ära (ärakuulamise protokoll on toimikus). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 2¹ (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 15.

§ 524

lg 1 esimene lause sätestab kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega täisealisele isikule eeskoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Eestkoste seadmise asjas ei ole vähemalt üldjuhul võimalik kohaldada

§ 477

lg 4 neljandat lauset ärakuulamise kohta telefonitsi või kirja või elektrooniliselt esitatud seisukoha abil (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus (RKTKm) tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 15 teine lõik). 16. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära telefoni teel (digitoimiku lehekülg (dtl) 64). Sellega on maakohus jätnud täitmata

§ 524

lg-s 1 sätestatud nõude kuulata isiklikult ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Seejuures andis maakohus ilmselt ülemäärase tähenduse ekspertarvamuses sisalduvale põhjendamata hinnangule, et puudutatud isikut ei saa eestkoste seadmise menetluses ära kuulata ega hinnanud piisavalt muid puudutatud isiku kohta menetluses esitatud asjaolusid ja seisukohti. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega

§ 669lg 1 p 1 mõttes.

4 2-21-4641 17. Vaatamata sellele, et ekspertarvamuse kohaselt ei saa puudutatud isikut eestkoste seadmise menetluses ära kuulata (ärakuulamine võib kahjustada puudutatud isiku tervist või puudutatud isik võib muutuda iseendale või teistele ohtlikuks – dtl 47), on puudutatud isik esindaja vahendusel 20.04.2021 menetlusdokumendis (s.o enne kui maakohus puudutatud isiku telefoni teel ära kuulas) maakohtule avaldanud, et soovib kindlasti, et kohus ta ära kuulaks (dtl 52 teine lõik). Samuti on puudutatud isiku esindaja toonud esile, et ta on puudutatud isikuga kohtunud ja korduvalt suhelnud telefonitsi (vt samas). Ka avaldaja on puudutatud isikuga kohtunud (dtl 8 kolmas lõik). Lisaks käib puudutatud isik tööl (dtl 64), mis tähendab, et vähemalt mingil määral puutub ta inimestega kokku. Seega olid andmed selle kohta, kas puudutatud isikut saab ära kuulata, vastuolulised. Ekspertarvamus ei ole kohtule siduv, vaid on üks tõend teiste hulgas, mida kohus peab hindama (RKTKm 3-2-1-155-13, p 39.2). Seda, miks maakohus puudutatud isikut suuliselt ja isiklikult kohtudes ära ei kuulanud, ei ole maakohus määruses põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks maakohtul puudutatud isik suuliselt ja isiklikult kohtudes ära kuulata. Puudutatud isik on ise ärakuulamise vajalikkust rõhutanud ning olemas olid andmed, et puudutatud isikuga on võimalik suuliselt ja isiklikult suhelda. Kuueminutiline telefonikõne ei ole

§ 524lg 1 nõude täitmiseks piisav (dtl 64).

18. Kuigi maakohus eksis puudutatud isikule eestkoste seadmist menetledes menetlusõiguse normide vastu, kui jättis puudutatud isiku vahetult ära kuulamata ja tegi seda telefonitsi, ei anna nimetatud rikkumine alust maakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohus kuulas puudutatud isiku ise suuliselt ja isiklikult kohtudes ära ning ringkonnakohtul ei ole asjas kogutud tõendite põhjal kahtlust, et maakohus määras põhjendatult puudutatud isikule eestkostja. Ringkonnakohus täiendab öelduga maakohtu määruse põhjendusi. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega, neid kordamata (

§ 654lg 6 koostoimes §-ga 659).

19. Maakohtule ei saa heita ette puudutatud isiku lähedaste (võimalik elukaaslane) arvamuse küsimata jätmist (

§ 525

lg 2), sest puudutatud isik ei nõustunud varasemalt avaldama oma (tegelikku) elukohta ega elukaaslase andmeid (dtl 45 osa „Uurimistulemused“ ja dtl 46 teine lõik). Arvestades ekspertarvamuses avaldatud hinnangut puudutatud isiku haiguse kestvuse ja puudutatud isiku abivajaduste kohta, ei pea ringkonnakohus vajalikuks puudutatud isiku võimaliku elukaaslane väljaselgitamist ja ärakuulamist. Kuivõrd ekspertarvamus kajastab andmeid puudutatud isiku käitumise ja tema igapäevase elu kohta ning koostöövalmidus raviks ei ole lähedaste poolt objektiivselt kontrollitav, ei oleks puudutatud isiku võimaliku elukaaslase ärakuulamine aidanud määruskaebuse lahendamisele ilmselt kaasa. Avaldaja abi elukoha saamisel on puudutatud isik aga juba vastu võtnud (vt avaldaja 9.03.2022 ja puudutatud isiku 15.03.2022 ärakuulamise protokollid).

1. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik ei nõustu talle pandud diagnoosi ning kohtu järeldustega, ei anna alust selle muutmiseks. Puudutatud isiku enda hinnang, et ta on terve, ei lükka ümber psühhiaatri ekspertarvamuses toodud hinnangut tema tervislikule seisundile ega saa olla määrav perekonnaseaduse § 203 lg 1 toodud tingimuste hindamisel. Ekspertarvamuses toodud hinnang puudutatud isiku tervislikule seisundile on kooskõlas ka teabega puudutatud isiku varasema psühhiaatrilise haiguse, tervisliku seisundi ja toimetuleku kohta (vt dtl 46 osa „Arvamus“, kolmas lõige). 5 2-21-4641
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust puudutatud isikule täiendava psühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks. Määruskaebusest nähtuvalt soovib puudutatud isik täiendavat ekspertiisi üksnes seetõttu, et ta ei nõustu dr KK ekspertarvamusega. Ringkonnakohtul ei ole alust ekspertarvamuses kahelda.
4. Ülaltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu määruse resolutsiooni. Määruskaebus jääb rahuldamata.
5. Ringkonnakohus juhib avaldaja tähelepanu vajadusele korraldada järelevalve puudutatud isikule ravimite andmise üle. Määruskaebemenetluses on selgunud, et puudutatud isik ei tarvita ravimeid, kuigi ekspertarvamuse kohaselt peab puudutatud isik võtma regulaarselt psühhoosivastaseid ravimeid, et tema tervislik seisund oleks stabiilne ja ei progresseeruks. Psühhiaatri hinnangul on puudutatud isiku ravivajadus püsiv (dtl 48).
6. Avaldaja esitas 19.07.2021 uue tõendina Häirekeskuse 25.05.2021 pöördumise, millega ta soovib tõendada, et ta puudutatud isik ei tarvita ravimeid, tal puudub haiguskriitika ning ta helistab kõikidesse riigiasutustesse. Häirekeskusesse on puudutatud isik seisuga 25.05.2021 (alates 1.01.2021) helistanud 1243 korda. Ringkonnakohus võtab selle

§ 662

lg 3 ja § 238 lg 1 esimese lause alusel uue tõendina vastu, kuigi ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtu määruse põhjendustega osas, milles ringkonnakohus neid ei täiendanud. 26. Ringkonnakohus jätab

§ 172

lg 3 alusel puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud nende enda kanda. Maakohus on 30.08.2021 määrusega lahendanud puudutatud isiku taotluse riigi õigusabi eest tasu maksmiseks. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 27.

§ 532

lg 1 ning

§ 696lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 6