KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- september 2022 Kohtuasja number 1-21-3595 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Tarmo Heinsalu (isikukood 37707285212) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- juuli 2022 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Tarmo Heinsalu Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Ragnar Plistkin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- juuli 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- mai 2021 otsusega tunnistati Tarmo Heinsalu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 329 ja § 424 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaldades karistati teda 2-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust T. Heinsalule Viru Maakohtu
- juuli 2020 otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust T. Heinsalu kinnipidamisest
- mail 2021 ning tema karistusaeg lõppeb
- augustil
- Viru Vangla esitas
- juunil 2022 Viru Maakohtule materjalid T. Heinsalu tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur T. Heinsalu vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- juuli 2022 määrusega T. Heinsalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused T. Heinsalu ennetähtaegseks vabastamiseks.
- On positiivne, et T. Heinsalul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta osaleb aktiivselt individuaalse täitmiskava täitmisel, on tööga hõivatud, on läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, suhtub positiivselt haridusse, omandab
- klassi haridust, vabanemisel soovib lõpetada põhihariduse omandamise ning saada juhiload. Tal on majanduslik toimetulekuoskus, varasemalt ta on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ning ennetähtaegse vabanemise korral on tal olemas garanteeritud töökoht. Samuti on T. Heinsalul toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik ning narkootikume ta ei tarvita.
- Vaatamata neile positiivsetele asjaoludele on T. Heinsalu uute kuritegude toimepanemise risk aga tema ennetähtaegseks vabastamiseks liialt suur ning kohtul puudub ka kindlustunne, et seda riski maandaks piisavalt ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega.
- T. Heinsalul on neli kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Ta on pannud toime vargusi, on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, on rikkunud liiklusnõudeid, tekitades ettevaatamatusest teisele inimesele raske tervisekahjustuse ja on hoidunud karistuse kandmisest tahtlikult kõrvale. Viimase kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod pani T. Heinsalu toime katseajal. Tema kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Need võivad soodustada tema kuritegelikku käitumist ka edaspidi.
- Meditsiiniosakonna andmetel on T. Heinsalul diagnoositud alkoholisõltuvus. Väidetavalt tarvitas ta
- aastal alkoholi igapäevaselt, kuid viimasel ajal tarbimine vähenes. Aastaid tagasi lasi T. Heinsalu endale teha alkoholivastase süsti ning püsis siis poolteist aastat kaine.
- aasta lõpus läbis ta kriminaalhooldusel sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid see ei avaldanud talle piisavat mõju alkoholist loobumiseks.
- aastal läbis T. Heinsalu uuesti sama sotsiaalprogrammi ja vanglas terapeutilistel alustel põhineva kognitiiv-käitumusliku programmi „Jõud muutuda“. Sõnades on ta motiveeritud alkoholist loobuma ning viitas ka varasemale pikale perioodile, kui ta suutis kuritegevusest kõrvale hoiduda. Siiski kahtleb kohus T. Heinsalu varasema eluviisi ja varasemate kokkupuudete tõttu alkoholiga, kas ta suudab vabaduses alkoholi tarvitamisest tõesti loobuda ning uusi kuritegusid mitte toime panna.
- T. Heinsalu tunnistab, et ta on kergesti mõjutatav. Viimast alkoholijoobes rooli sattumist põhjendas ta sellega, et purjus sõbrad tulid külla ja ta ei suutnud alkoholile ei öelda. Vangla iseloomustuse kohaselt võib T. Heinsalu tegutseda grupi surve all impulsiivselt. Vangla iseloomustuse kohaselt kordab T. Heinsalu varasemaid vigu ja käitub tagajärgedele mõtlemata. Tal puudub oskus mõista teiste inimeste seisukohti ja ühiskonda suhtub ta negatiivselt. Ta on sooritanud järjepidevalt ühiskonnaohtlikke kuritegusid, mis on lõppenud raskete tagajärgedega. Motivatsioon muutuseks tal puudub. Need andmed annavad kohtule aluse kahelda, et T. Heinsalu suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on seegi, et varasem vangistuses viibimine ei pannud T. Heinsalut mõtlema oma tegude tagajärgedele ega kutsunud esile muutust tema käitumises. Ei saa kindel olla, et praegu on teisiti. T. Heinsalu varasem käitumine, sh uute kuritegude toimepanemine katseajal näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas T. Heinsalu määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et ta ei ole tõestanud, et ei pane enam toime uusi kuritegusid. Kuidas ta saakski seda tõestada, kui talle ei anta selleks võimalust? Ta tunnistab, et 2
(4)on korduvalt rikkunud seadust ning pani viimase kuriteo toime katseajal, kuid ta kahetseb seda ja on mõelnud oma tegude üle järele. Vanglas läbitud programmid panid teda vaatama oma elule teise pilguga. Ta tunnistab oma probleemi alkoholiga. Ka varem on tal olnud samasugune probleem, kuid siis sai ta selle aastaks lahendatud. Tõsi, probleem tekkis uuesti, kuid selle põhjuseks oli lahkuminek oma pikaaegsest elukaaslasest. Praeguseks on tema suhted korras. Ta on pidevalt suhelnud oma pojaga ja teda materiaalselt toetanud, kuid vangistuses ta seda teha ei saa. Poeg vajab teda. Ta on lubanud nii endale kui oma pojale, et käitub edaspidi teistmoodi. Materiaalselt on ta oma eluga alati toime tulnud ning ka vabanemisel saab ta kohe tööle asuda. Ta soovib uut võimalust ning on valmis tõestama oma seaduskuulekust. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus T. Heinsalu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus viitas sellele, et T. Heinsalu on pannud toime muu hulgas vargusi ning on rikkunud liiklusnõudeid, tekitades ettevaatamatusest teisele inimesele raske tervisekahjustuse. Karistusregistri õiendi kohaselt ei ole T. Heinsalul selliste süütegude eest kehtivaid karistusi. Järelikult tugines maakohus T. Heinsalu arhiveeritud karistustega seonduvatele andmetele – see karistusregistri seaduse § 5 kohaselt lubatud ei ole. Seda kõrvale jättes on maakohtu arutluskäik aga asjakohane ja vabastamata jätmise otsustus piisavalt põhjendatud.
- T. Heinsalul on neli kehtivat kriminaalkaristust. Enne viimast kohtuotsust oli teda karistatud nii tingimusliku vangistusega, osaliselt koheselt täitmisele pööratud ning osaliselt tingimisi koos katseaja ja käitumiskontrolliga täitmisele pööramata jäetud vangistusega kui ka vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Ühelgi korral ei suutnud T. Heinsalu õigustada tema suhtes üles näidatud usaldust, mis väljendus karistuse kandmiseks antud kergemates viisides. Tingimisi kohaldamata jäetud vangistustega kaasnevatel katseaegadel pani ta toime uued kuriteod ning üldkasuliku töö tegemisest hoidus ta kõrvale. Ka ei suutnud teda õiguskuulekusele mõjutada varasemad vangistuse kandmised. Neid asjaolusid arvestades on põhjust kahelda, kas praegune vangistus on saavutanud oma eesmärgi ning edaspidi T. Heinsalu enam kuritegusid toime ei pane. Et T. Heinsalu kahetseb oma varasemat käitumist ja lubab edaspidi käituda teistmoodi, ei hajuta oluliselt seda kahtlust. Tema lubadused on paljasõnalised ega ole tema varasema elukäigu valguses kuigi veenvad. Ka ei ole veenev väide, et tal on motivatsioon oma elu muutmiseks poja nimel. Poeg oli T. Heinsalul olemas juba varasemate kuritegude toimepanemise ajal, aga siis see tema õiguskuulekust ei taganud. Seega pole põhjust uskuda, et nüüd oleks teisiti.
- Peamiseks T. Heinsalu kuritegeliku käitumise riskiteguriks on tema alkoholi tarvitamine – ta on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Kuna T. Heinsalul on diagnoositud alkoholisõltuvus, on suur oht, et vabaduses võib ta alkoholi tarvitamist jätkata ning panna alkoholijoobes toime uued kuriteod. On küll kiiduväärt, et T. Heinsalu tunnistab oma alkoholiprobleemi, saab aru, et peab alkoholist hoiduma ning on valmis minema vabanedes sõltuvusravile, kuid sellele vaatamata on põhjust kahelda, kas ta suudab ka tegelikult vabaduses alkoholist hoiduda. Nimelt ei ole alkohol vanglas kergesti kättesaadav ning seetõttu on vanglas lihtne teha positiivseid plaane ja lubada edaspidi alkoholist hoiduda. Vabaduses, kus alkohol on laialdaselt kättesaadav, ei pruugi nende plaanide ja lubaduste elluviimine olla enam sama lihtne ning alkoholisõltlase tagasilanguse risk on suur. Väidetavalt on T. Heinsalut mõjutanud vanglas 3
(4)läbitud programmid ja ta on hakanud vaatama oma elule teise pilguga. Samas aga on T. Heinsalu varem suisa kahel korral läbinud sõltuvuskäitumisega seonduva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid see tema edasist alkoholi tarvitamist ära ei hoidnud. Seda ei hoidnud ära ka alkoholivastase süsti tegemine. Tõsi, väidetavalt suutis T. Heinsalu olla pärast süsti tegemist mõnda aega kaine. Siiski hakkas ta uuesti alkoholi tarvitama ja pani toime kuriteo ehk süsti mõju ei olnud püsiv. Määruskaebuses põhjendab T. Heinsalu tagasi alkoholi küüsi langemist sellega, et ta läks lahku oma elukaaslasest. On paratamatu, et elus võib tulla ette emotsionaalselt või ka muul moel raskeid olukordi. T. Heinsalu võib proovida neid lahendada alkoholi tarvitamise abil. Samuti võib ta hakata alkoholi jooma teiste isikute mõjul, kuna vangla iseloomustuse kohaselt on ta tunnistanud enda mõjutatavust ning ka viimast mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist on ta põhjendanud sellega, et purjus sõbrad tulid külla ja ta ei suutnud alkoholile ei öelda. Seetõttu on jätkuvalt tõsine oht, et vabaduses võib T. Heinsalu alkoholi tarvitamist jätkata ning panna sellega seoses toime uued kuriteod.
- Ei ole piisavat kindlust selles, et T. Heinsalu alkoholi tarvitamisest tulenevat ohtu on võimalik maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja, elektroonilise valve ning käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustustega. Katseaeg ja käitumiskontroll iseenesest T. Heinsalu ilmselt ei mõjuta – seda näitab varasemate katseaegade ebaõnnestumine. Elektrooniline valve võiks küll mõnevõrra piirata tema võimalusi varasemaga samalaadsete kuritegude toimepanemiseks, kuid et elektroonilisele valvele allutatud isikule võidakse siiski anda ka mõningat liikumisvabadust väljaspool kodu (nt tööl käimiseks), ei saa kuidagi välistada, et seda vabadust ära kasutades ei asu T. Heinsalu taas mootorsõidukit juhtima, sh alkoholijoobes. Ka ei oleks sobiv alkoholi tarvitamise keelamine. Esiteks ei saa tähelepanuta jätta, et varem on T. Heinsalu sellist keeldu rikkunud. Teiseks ei saa riik nõuda inimeselt käitumiskontrolli raames ka võimatut. Arvestades T. Heinsalu alkoholisõltuvust ja varasemat alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, oleks seesuguse keelu panemine talle ilmselt liig: ta ei suudaks seda tõenäoliselt järgida. Et alkoholi tarvitamisega kaasneb tõsine oht T. Heinsalu uuteks kuritegudeks, siis ei ole lahenduseks mitte tema vabastamine ilma selle keeluta, vaid tema vanglase jätmine.
- Vabastamisotsust ei tingi seegi, et väidetavalt on T. Heinsalu saanud alati materiaalselt hästi hakkama ning vabaduses on tal võimalik kohe tööle asuda. Esiteks ei saa märkimata jätta, et T. Heinsalul on K-Raha andmetel suured võlgnevused, mis seavad kahtluse alla tema väite heast majanduslikust toimetulekust. Teiseks ei ole aga majanduslikul toimetulekul T. Heinsalu ennetähtaegse vabastamise kontekstis ka olulist tähtsust: tuleb hinnata uue kuriteo toimepanemise riskitegureid ja majanduslik olukord T. Heinsalu kuritegelikku käitumist ilmselt kuigivõrd ei mõjuta. Tema kuritegeliku käitumise riskitegurid peituvad mujal ja neid tegureid ei saa majanduslik hakkamasaamine ning kindel töökoht oluliselt maandada.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- juuli 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)