Obsah (13)

§ 468§ 3141§ 407§ 367§ 5§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 436§ 163§ 177

2-21-126154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Pärnu M

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud 98,15% ulatuses kostja kanda ja 1,85% ulatuses hageja kanda.
3. Jätta rahuldamata hageja nõue õigusabikulude väljamõistmiseks kulude kandmise tõendamatuse tõttu.
4. Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 275 eurot, so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
5. Välja mõista kostjalt K.H. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulude hüvitis summas 269,91 eurot.
6. Kohustada kostjat K.H. tasuma menetluskulude hüvitiselt (269,91 eurolt) hagejale Lk 1 / 6 2-21-126154 Osaühing Aktiva Finantsile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohus võttis 29.12.2021.a menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagiavalduse K.H.i vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. K.H.lie toimetati 02.12.2021 hagiavaldus koos lisadega ja 29.12.2021 menetlusse võtmise määrus kätte vastavalt

§ 3141lg-tele 1-3.

Menetlusdokumendid edastati kostjale tema poolt väärteoasjas nr 2-21-4512 avaldatud e-posti aadressile xxxxxxxxxxxx. Kohus 20.01.2022 saadetud e-kirjas selgitas kostjale, kuidas toimub vastamise tähtaja arvestamine ja, et hagile vastuse esitamise tähtajaks on 08.02.2022.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt. 2. Tulenevalt

§ 407

lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 3. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu Lk 2 / 6 2-21-126154 hinnangul õiguslikult põhjendatud. 13.09.2018 sõlmis kostja järelmaksu müügilepingu nr 1358973, mille alusel on kostja ostnud sülearvuti Apple MacBook Air väärtusega kokku 884,90 eurot. Järelmaksu lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma ostetud toode eest 48 kuu jooksul, igakuise osamaksega 21,00 eurot. 13.09.2018 sõlmis kostja järelmaksu müügilepingu nr 1358983, mille alusel on kostja ostnud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A6 Dual Sim (kuldne) ja mobiiltelefon Samsung Galaxy J5 Dual Sim (kuldne) väärtusega kokku 453,90 eurot. Järelmaksu lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma ostetud toode eest 48 kuu jooksul, igakuise osamaksega 10,83 eurot. 12.09.2018 sõlmis kostja järelmaksu müügilepingu nr 1358466, mille alusel on kostja ostnud mobiiltelefoni Huawei P20 Lite Dual Sim (sinine) ja mobiiltelefon Huawei P20 Lite Dual Sim (roosa) väärtusega kokku 598,00 eurot. Järelmaksu lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma ostetud toode eest 48 kuu jooksul, igakuise osamaksega 10,83 eurot. Telefoninumbriga xxxxxxxxxxx seotud liitumislepinguga nr xxxxxxxxxxx sõlmiti 22.08.2018 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja oli õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis “Mobiilse elu kõnepakett” mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Ajavahemikul 30.09.2018 – 31.08.2019 esitas Telia Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved: 31.08.2018.a arve nr 20180800624369, 30.09.2018.a arve nr 20180900648558, 31.10.2018.a arve nr 20181000674827, 30.11.2018.a arve nr 20181100733179, 31.12.2018.a arve nr 20181200763266, 31.01.2019.a arve nr 20190100794597, 28.02.2019.a arve nr 20190200827206, 31.03.2019.a arve nr 20190300862299, 30.04.2019.a arve nr 20190400899712, 31.04.2019.a arve nr 20190500938303, 30.06.2019.a arve nr 20190600978095, 31.07.2019.a arve nr 20190701018933, 30.08.2019.a arved nr 08201904627517, 08201904627519, 08201904627520 ja xxxxxxxxxxx. Kostja põhivõlgnevus on 1914,54 eurot ning intresside võlgnevus 243,04 eurot. AS Telia Eesti loovutas 09.12.2020 kostja vastased nõuded Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitab hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõuete loovutamise kohta. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Telia Eesti AS AS tingimuste, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase kogu põhivõla summalt 1914,54 eurot arve nr xxxxxxxxxxx maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 21.09.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.12.2021 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas (Lisa 3). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 336,96 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 03.12.2021 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 1914,54 eurot x 8% = 153,16 eurot. 4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 tulenevalt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas Lk 3 / 6 2-21-126154 koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohustab kohustatud poolt täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

1. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab kostja ja Telia Eesti AS vahel 22.08.2018.a sõlmitud liitumislepingust nr xxxxxxxxxxx, 12.09.2018.a sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1358466, ning 13.09.2018.a sõlmitud järelmaksu müügilepingutest nr 1358983 ja nr 1358973 tuleneva hageja nõude, mis koosneb põhivõlgnevus 1914,54 eurot, intress 243,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised alates 21.09.
2. a kuni 02.12.
3. a summas 336,96 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja nõude mõista kostalt välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1914,54 euro täitmiseni.
4. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt on teenuseosutaja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 25 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
5. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 Lk 4 / 6 2-21-126154 euro.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul on hageja väited sissenõudmiskulude tekkimise osas paljasõnalised ja sisustamata. Hagiavalduses ei ole välja toodud faktilisi asjaolusid, mis hageja kinnitaksid väiteid hageja poolt meeldetuletuskirjade kostjale saatmist ning hagis loetletud muude toimingute tegemist. Kohus hagi menetlusse võtmisel juhtis hageja tähelepanu nimetatud puudusele hagiavalduses ja ka asjaolude välja toomata jätmise võimalikust mõjust nõude rahuldamise ulatusele. Kohus võimaldas hagejal hagiavaldust sissenõudmiskulude osas täpsustada hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamisest alates 14 päeva jooksul. Hageja lepinguline esindaja on nimetatud määruse e-toimiku vahendusel kätte saanud 04.01.

1. Hageja ei ole sissenõudmiskulude nõuet kohtu määratud tähtaja jooksul täpsustanud.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt sissenõudmiskuludes summas 50 eurot välja mõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
3. Pärnu Maakohtule 02.12.2021 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 275 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. 10.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 11. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 275 eurot. 12.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d, kes on omakorda volitanud ennast esindama Irina Metsler-Vernerit. Julianus Inkasso OÜ jurist on osutanud kokku 4 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 480 eurot (ilma käibemaksuta, hagiavalduse lisa nr 4).

1. Hageja on hagiavalduse esitamisel esitanud kohtule ka enda menetluskulude nimekirja ning menetluskulude kandmise tõendamiseks arve.
2. Kohtule hageja poolt menetluskulude kandmise tõendamiseks esitatud dokument ei vasta kohtu hinnangul Raamatupidamise seaduses (RPS) algdokumendile sätestatud nõuetele. Lk 5 / 6 2-21-126154 RPS § 7 lg 2 sätestab, et kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Sama sätte lg 3 näeb ette, et kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid. Vastavalt RPS § 2 lg 2 on raamatupidamiskohustuslaseks Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal).
3. Hageja ja hageja esindaja on mõlemad RPS § 2 lg 2 tulenevalt raamatupidamiskohustuslased, seega peab teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks toimumisajale, majandusliku sisu kirjeldusele ja arvnäitajatele (kogus, hind ja summa) ka arve numbrit. Hagiavalduse lisa 4 lk 2 arvel puudub number. 16.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus on hagi menetlusse võtmisel juhtinud hageja tähelepanu, et esitatud arvelt puudub oluline rekvisiit ning palunud kohtule esitada korrektne menetluskulude kandmist kinnitav tõend. Hageja esindajale on 29.12.2021.a määrus kätte toimetatud 04.01.2022, hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud RPS § 7 lg 2 ja 3 nõuetele vastavat menetluskulude kandmist kinnitavat algdokumenti.

1. Arve kui raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilma õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu
2. veebruar 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15 p 13, Riigikohtu
3. november 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud.
4. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel 1,85% ulatuses hageja kanda ja 98,15% ulatuses kostja kanda.

Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 275 eurot.

§ 174

lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 269,91 eurot. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Lk 6 / 6