Obsah (9)

§ 6§ 1§ 31§ 28§ 22§ 86§ 108§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2022. a kell 13.00, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-22-4606 Tsivi

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud ICP Solutions OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt algatas Harju Maakohus 10.02.

1. a määrusega ICP Solutions OÜ saneermismenetluse. 11.02.
2. a esitas võlgniku saneerimisnõustaja kohtule menetlusdokumendi, mille kohaselt ei võtnud võlausaldajad saneerimiskava vastu. Tulenevalt asjaolust, et ettevõtte tervendamine läbi saneerimismenetluse on ebaõnnestunud, taotleb võlgnik pankrotimenetluse algatamist. Võlgnikul on rahalisi kohustusi võlausaldajate ees kokku 1 690 926,71 euro ulatuses. Võlgniku likviidsete varade maht ei ole piisav, et sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldada. Kuna ettevõtte soov läbi saneerimismenetluse rahavoogu stabiliseerida on ebaõnnestunud, võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ja võlgnikul ei ole võimalik kohustusi täita, on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik palub rahuldada pankrotiavaldus ja algatada võlgniku pankrotimenetlus ning määrata ajutine pankrotihaldur. 21.04.
3. a määrusega nimetas kohus ICP Solutions OÜ ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada ICP Solutions OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 39 861,82 euro väärtuses. Võlgnikul on kohustusi summas 2 582 2 801,58 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik on oma vastuses teabenõudele märkinud, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 22.03.2022, kui täitemenetluse raames arestiti arvelduskonto ja igapäevane majandustegevus lõppes päevapealt. Majandustegevuse lõppemisele aitas kaasa ka saneerimiskava kinnitamata jätmine. Võlgniku hinnangul olid võlgniku makseraskused ajutised ja ületatavad saneerimismenetlusega. Saneerimiskava kinnitamisel oleks võlgnik suutnud kohustused saneerimiskavas toodud ulatuses ja tähtaegadel tasuda. Võlgniku seisukohast nähtub, et võlgnik tunnistab püsivat maksejõuetust ja on ka 29.03.2022 esitanud pankrotiavalduse. Võlgnik ise on välja toonud, et: - Võlgnik on taastuvenergeetika- ja koostootmislahendusi pakkuv ettevõte. COVID-19 pandeemiast tuleneva majandusliku ebakindluse tõttu lükati määramata ajaks edasi mitu erinevat projekti, mille ehitamisel oleks ettevõtja saanud oma teenuseid müüa. Samuti lõppes Euroopa Liidu toetuste periood ettevõtja poolt pakutavatele tööstuslahendustele. Eelnevate asjaoludega kombineeritult on ettevõtja majandusraskused põhjustatud ka mitme projekti negatiivne tulemus, kus võlgniku partner või tarnija on jätnud oma kohustused õigeaegselt täitmata ning see on omakorda tekitanud ahelreaktsiooni, kus võlgnik ei ole suutnud täita endale võetud kohustusi tellijate ees. - Kirjeldatud asjaolud on mõjutanud pikaajaliselt ettevõtja tegevust ja erinevad kohustused võlausaldajate ees on muutunud sissenõutavaks võlgniku likviidsete varade maht ei ole piisav, et sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldada. Ajutine haldur nõustub võlgniku poolt tooduga. Finantsandmetest nähtub samuti lisaks müügitulu langusele, et võlgniku tegevus on muutunud kahjumlikuks. Võlgnik on sattunud tellijate ja koostööpartneritega õigusvaidlustesse, mis on lõppenud võlgniku jaoks kahjulikult või need on alles käimas. Võlgnik on kandnud maha suures mahus nõudeid ja projektid on teostatud suure kahjumiga. Ajutine haldur ei ole tuvastanud käesoleva pankrotiavalduse menetluse raames asjaolusid, mis viitaksid, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga

§ 28lg 3 mõistes.

Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22

lg 5 mõistes.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige S T ja endine juhatuse liige K T.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Ajutine haldur on tuvastanud, et olemasolevate andmete põhjal vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 11,25 töötunni eest kokku summas 1 462,50 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 3 kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 755 eurot (sh käibemaks 292,50 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4