lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht 31.05.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Kohtuvälises menetluses tehtud
lg 1 alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 otsuse sisu eurot Kaebuse esitaja taotlus Otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Tartu Vangla 29.04.
lg 1 kohaldamine ja selle järgi talle karistuse määramine on olnud seadusele mittevastav. Ta ei ole rikkumist toime pannud. Suhted xxxx G. Kxxxxga on halvad suhted nagu enamusel X üksuse kinnipeetavatest. M. Kalitkini hinnangul on talle karistus määratud kättemaksuks.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks
Lisaks tuleb
lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p 10). 8. Menetlusaluse isiku peamine seisukoht on, et temal on ametnik G. Kxxxxga probleemid ja teistel kinnipeetavatel samamoodi. Tunnistaja ise seda väidet ei eitanudki – enda sõnul nõuab ta vanglas kehtestatud eeskirjade täielikku täitmist ning on selles tegevuses järjekindel. Kohtu ette toodud näited kinnitasid, et justnimelt see probleeme tekitabki. Valvuril on teenistuskohustused ja kinnipeetaval on kohustused vanglas käituda nii nagu sisekord seda ette näeb. Erimeelsusi reeglite olemasolu või tõlgendamispraktika osas on võimalik lahendada viisakaid sõnu kasutades. 9.
M. Kalitkin pani selle teo toime tahtlikult ning kavatsetult. Kohtuistungil avaldas M. Kalitkin, et tema hinnangul on kõik G. K. tegevused ebaadekvaatsed ja ebaadekvaatse inimesega ei olegi 2 4-22-1462 millestki rääkida. Tema kasutatud sõnad ei olnud viisakad, aga ta ei peagi õigeks või vajalikuks rääkida viisakalt inimega, kes ei pea lugu teiste inimeste väärikusest. M. Kalitkin pidas vajalikuks oma kohtukõnet alustada sõnadega: Selle kohta, kas ma kahetsen või ei – ei ma ei kahetse.“ 10. Eelnevast tulenevalt on M. Kalitkin täitnud
Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 11. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 12.
M. Kalitkinile on määratud miinimumi lähedane karistus, mille vähendamiseks alused puuduvad. Kuivõrd karistuse raskendamine ei ole isiku kaebuse alusel võimalik (RKKo3-1-1-51-09 p 13), ei pea kohus siinkohal vajalikuks täiendavalt karistuse küsimusel peatuda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.