3-22-1434/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1434 Määruse kuupäev

1. juuli 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Maivo Kärdi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses
2. aprillil 2022 jalutuskäigu ärajäämisega RESOLUTSIOON Tagastada Maivo Kärdi kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
3. Maivo Kärt esitas
4. juulil 2022 Tartu Halduskohtule määruskaebusena pealkirjastatud pöördumise, milles märkis, et esitas
5. aprillil 2022 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses kaebaja inimväärikuse alandamisega. Vanglapoolne inimväärikust alandav rikkumine seisnes selles, et kaebajale ei tagatud vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-st 2 tulenevat õigust jalutada vähemalt üks tund päevas värskes õhus. Vangla on tekitanud kaebajale jalutuskäigu mittevõimaldamisega mittevaralist kahju. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla
6. juuni
7. a otsus nr 1-13/127-2, millega kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata.
8. Kohus tõlgendab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt kohtule esitatud avaldusi ning lähtub nende lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja on
9. juulil 2022 esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu ning nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega põhjendusel, et kaebaja ei saanud
10. aprillil 2022 jalutada üks tund värskes õhus.
11. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju 3-22-1434 hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb seega kindlaks teha, kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
13. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei käinud
14. aprillil 2022 jalutuskäigul. Samas nähtub kaebuse lisaks olevast Tartu Vangla
15. juuni
16. a otsusest nr 1-13/127-2, et kaebajal oli
17. aprillil 2022 võimalik graafikujärgsel jalutuskäigul osaleda, kuid kaebaja, vaatamata sellele, et ametnik käis teda eraldi kutsumas ning kaebajat oli enne jalutuskäiku selle toimumisest korduvalt teavitatud, ametniku kutsele ei reageerinud. Kaebuses esitatud seisukohad ei lükka vangla otsuses märgitud asjaolusid ümber. Kuivõrd kaebajale pidi olema teada, et kinnipeetavate jalutuskäigud toimuvad kindla graafiku alusel ning kaebaja ei kasutanud talle antud õigust jalutada üks tund päevas värskes õhus ka siis, kui ametnik käis kaebajat selleks eraldi kutsumas, leiab kohus, et vangla ei ole õigusvastaselt käitunud.
18. Samuti ei saa selliselt jalutuskäigust ilmajätmisest tingitud hingelist kannatust pidada inimväärikuse alandamiseks. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebajat oleks jalutuskäigu võimaldamata jätmisega alavääristatud või muul viisil inimväärikust alandavalt koheldud. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
19. Kohus tõdeb, et jalutuskäigust ilmajäämine ühel päeval võis kaebaja jaoks olla ebameeldiv, kuid arvestades, et tegemist oli lühiajalise riivega ja kaebaja jättis ise jalutuskäigul osalemise võimaluse kasutamata, siis ei ole tegemist sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
20. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. Kärdi kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lgle 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2