Kriminaalasi nr. 1-19-3352 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 31.08.2021.a Tallinnas Kohtunik Sekretärid Prokurörid Kaitsjad Aime Ivan

§ 181

lg 1 alusel jätta Kaido Laanjärve määratud kaitsjatele määratud tasu kokku 4859 eurot riigi kanda.

§ 181

lg 1 alusel hüvitada Margo Tomingasele riigieelarve vahenditest tema poolt kriminaalmenetluses kantud õigusabi kulud valitud kaitsjatele kogusummas 17689.28 eurot (sh käibemaks 2948.21 eurot). Asitõendid

1. Kaitsepolitseiameti andmehoidlas asuvad kriminaalasjas digitaalsetest andmekandjatest tehtud koopiad: 14.06.2017 vaatlusprotokollis kajastatud järgmised koopiad. Tõmmised„S8164474", "5L04068", "S8164446", "00011111", "5L050951", "5L050948", "5L04067", "S8164445", "S8164447", "S8164646A", "S8164450", "5L150865", "5L150854", "5L054211", "000004461", "S8161013", "25_05_2017 lauaarvuti ORDI", "E2", "5L112225", "5L050927", "5L03367", "0017039", "5L050929", "5L050931", "5L050933", „5L050945“, „0016443“, „5L050925“, „5L050926“, „5L050940“, „5L050924“, „5L050922“, „S8164475“, „5L050941“, „5L04066“, „5L050921“, „S8164647A“, „S8164647B“, „S8164449“, „5L01908“, „5L01906“, „5L01907“, „5L01909“, „5L01905“, „S8164646A“, „S8164646B“, „S8164442“, „S8164448“, „S8164444“, „S8164443“, „S8164445“, „S8164441“, „5L159875“, „5L159877“, „5L160732“, „5L160724A“, „5L160724B“, „5L160723“, „5L160722“, „5L160721A“, „5L160721B“, „5L160720B“, „5L160720C“, „5L160720D“, „0016505“, „5L08523“, „5L08524“, „5L09226“, „5L09224“, „5L150867“, „5L150856A“, „5L150856B“, „5L150856C“, „5L150856D“, „5L150856E“, „5L150856F“, „5L150856G“, „5L150856H“, „5L150856I“, „5L150853“, „5L150858A“, „5L150858B“, „5L150858C“, „5L150858D“, „5L150858E“, „5L150858F“, „5L150858G“, „5L150857A“, „5L150857B“, „5L150850“, „5L150849B“, „00004435“, „0016129“, „000004437“, „000004436“, „000004438“, „0017035“, „0017039“, „5L03369“, „5L03362“, „00012839“, „00012831“, „00012840“, „5L050950“,„5L050947“,„5L06251B“, „5L06251C“, „5L06245“ Liitfailid:„5L04071A.ufdr“, „5L04071B.ufdr“, „5L04071C.ufdr“, „5L04071D.ufdr“, „5L050931.ufdr“, „5L050933.ufdr“, „5L050929.ufdr“, „5L159876.ufdr“, „5L160728.ufdr“, „5L160720A.ufdr“, „5L150866.ufdr“, „5L150863.ufdr“, „5L150864.ufdr“, „5L150861.ufdr“, „5L150859.ufdr“, „5L150848.ufdr“, „000004439.ufdr“, „5L156497.ufdr“, „5L112228.ufdr“, „5L112227.ufdr“, „5L112226.ufdr“, „5L03374A.ufdr“, „5L03374B.ufdr“, „5L03374C.ufdr“, „5L03379.ufdr“, „5L03371.ufdr“, „5L03370.ufdr“, „5L03364.ufdr“: „5L06255.ufdr“, „5L06250A.ufdr“, „5L06250B.ufdr“, „5L06248.ufdr“, „5L06246.ufdr“ Failid: „5L150849 SIM.xry“, „5L150849.xry“, „5L03361.xry“, „Sony_ICDB5’monoRX_HL_RX.wav“ 30.05.2017 vaatlusprotokollis kajastatud tõmmised, mis asuvad Kaitsepolitseiameti andmehoidlas: „5L054211“, 17913000013\KAPO kettad\Y meilid\, „5L04068“, 17913000013\KAPO kettad\5L159873, \17913000013\KAPO kettad\5L
2. 13.04.2018 vaatlusprotokollis kajastatud tõmmised, mis asuvad Kaitsepolitseiameti andmehoidlas: 5L050929, 5L050931, 5L050933 -

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas asuvad dokumentaalsed ja muud tõendid: 2.1 25.05.2017 aadressil xxx A A kabinetis nr xxx, B B kabinetis nr xxx, C C-C kabinetis nr xxx, D D kabinetis nr xxx toimetatud läbiotsimise raames äravõetud alljärgnevad objektid:  turvaplommidega nr 0016080/0016079 köidetud dokumendid 87-l lehel;  turvaplommidega nr S8164649/ S8164648 köidetud (enne pakend nr 5L160731/5L160730) kalendermärkmik;  pakend nr 5L160727/5L160726, milles dokumendid 3-l lehel;  turvaplommidega nr S8164791/S8164792 köidetud dokumendid 121-l lehel;  turvaplommidega nr S8164886/S8164881 köidetud dokumendid 6-l lehel;  turvaplommidega nr S8164883/S8164882 köidetud dokumendid kokku 3-l lehel.  pakendis nr 5L08527/5L08526 üks

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada omanikele.

Kui omanikule ei ole võimalik tagastada, siis …… 2 2.2 25.05.2017 xxx aadressil xxx E E kabinetis nr xxx, F F kabinetis nr xxx ja G G kabinetis nr xxx toimetatud läbiotsimiste raames leitud ja äravõetud järgmised objektid:  pakendis nr 5L150862 üks

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikele 2.3 25.05.2017 xxx aadressil xxx toimetatud läbiotsimiste raames leitud ja äravõetud alljärgnevad objektid:  turvaplommiga nr S8161087 köidetud dokument 1-l lehel;  turvaplommiga nr S8161069 köidetud e-kirja väljatrükk 1-l lehel;  turvaplommidega nr S8161015/S8161014 köidetud dokumendid 2-l lehel;  turvaplommidega nr S8161046/ S8161047 köidetud dokumendid 2-l lehel;  turvaplommidega nr S8161051/S8161055 köidetud dokumendid 36-l lehel -

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikele 2.4 25.05.2017.a xxx kontoris aadressil xxx toimetatud läbiotsimise raames leitud ja äravõetud alljärgnevad objektid:  pakendis nr 5L050932/5L050931 üks

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikele 2.5 Margo Tomingase kahtlustatavana kinnipidamisel, xxx kontoris aadressil xxx, tema elukohas aadressil xxx ja tema kasutuses olevas sõiduautos xxx registreerimismärgiga xxx raames leitud ja äravõetud alljärgnevad objektid:  turvaplommidega nr 00011011/00011012 köidetud dokumendid 16-l lehel;  turvaplommidega nr 000001003/000001004 köidetud dokumendid 151-l lehel;  turvaplommidega nr 00011117/00011101 köidetud dokumendid 17-l lehel;  turvaplommidega nr 00011114/00011113 köidetud dokumendid 37-l lehel;  turvaplommidega nr 00011119 /00011112 köidetud dokumendid 15-l lehel;  turvaplommidega nr 00011115/00011116 köidetud dokumendid 16-l lehel -

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikele 3 2.6 25.05.2017 aadressil xxx toimetatud läbiotsimise raames A A (jr) juurest leitud ja äravõetud alljärgnevad objektid:  pakendis nr 5L112229 üks

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule 2.7 25.05.2017.a xxx kontoris aadressil xxx ja Kaido Laanjärve elukohas aadressil xxx toimetatud läbiotsimiste raames leitud ja äravõetud alljärgnevad objektid:  turvaplommidega nr 00012820/00012811 köidetud dokumendid 96-l lehel;  turvaplommidega nr 00012818/00012819 köidetud dokumendid 181-l lehel;  turvaplommidega nr 0017024/0017023 köidetud dokumendid 46-l lehel;  turvaplommidega nr 00012817/00012816 köidetud dokumendid 266-l lehel;  turvaplommidega nr 00012813/00012812 köidetud märkmikulehed 157-l lehel;  turvaplommidega nr 0017118/0017119 köidetud dokumendid 269-l lehel;  turvaplommidega nr 00012931/00012932 köidetud kalendermärkmik 135-l lehel;  turvaplommidega nr 00012938/00012937 köidetud dokumendid 226-l lehel;  50-l lehel.  turvaplommidega nr 00012933/0012934 köidetud dokumendid-

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule Kaido Laanjärvele 2.8 25.05.2017.a xxx juriidilisel aadressil xxx ja H Hile kuuluval kinnistul aadressil xxx ning Margo Tomingase kasutuses olevas sõiduautos xxx registreerimismärgiga xxx toimetatud läbiotsimiste raames leitud ja äravõetud alljärgnevad objektid:  turvaplommidega nr 00008201/00008202 köidetud dokumendid 33-l lehel;  turvaplommidega nr 00008208/00008205 köidetud dokumendid 18-l lehel;  turvaplommiga nr 00008209 köidetud dokumendid 16-l lehel;  turvaplommiga nr S8164471 köidetud dokumendid 82-l lehel;  pakendis nr 5L04060/5L04059 üks

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikele 3.

31.01.

1. a istungil kohtule üle antud: 1) väline kõvaketas Maxtor NM13WSEB; 2) DVD-plaat kirjega „25.05.2018 reg nr 7918“ – 25.05.
2. a jälitustoimingu protokolli lisa 3) kaks

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on 4 ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Margo Tomingase poolt xxx abilinnapea A Ale osutatud vaimne, aineline ja füüsiline kaasaabi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumisele eriti suures ulatuses ajavahemikul 2014.a kuni 2017.a, mis oli toime pandud Eesti Vabariigis, sh Tallinnas, seisnes järgnevas. Margo Tomingas oli ajavahemikul 2014.a kuni 2017.a teadlik, et A A on xxx linnavalitsuse abilinnapea ning tema korraldada on jäätmemajandus ning ta osaleb jäätmemajandust puudutavate otsuste kujunemise protsessis ning nende sisulisel suunamisel. Margo Tomingas oli teadlik, et A A suunas ajavahemikul 2014.a kuni 2017.a otsuseid, mis olid seotud xxx OÜ-ga, sh nii riigihankel valiku tegemisel kui ka töövõtulepingu täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel, sh lepingu lõpetamise ning leppetrahvide määramise ning abitööjõudude leidmisel. Sellise tegevusega rikkus A A KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud toimingupiirangut eriti suures ulatuses, arvestades, et xxx OÜ lepingumahud ületasid 400 000 euro piirmäära. Margo Tomingas osutas ajavahemikul 2014.a kuni 2017.a kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis xxx abilinnapea A Ale vaimset, ainelist ja füüsilist kaasaabi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumisele eriti suures ulatuses. Margo Tomingase poolt osutatud vaimne kaasabi A Ale seisnes selles, et Margo Tomingas mõtles välja teoplaani, kuidas asutada jäätmete kogumist ja vedu teostav äriühing, mis osaleb hangetel ning milliste lepingute täitmise järelevalve küsimuste lahendamise kujunemisel osaleb sisulise suunamise kaudu A A xxx abilinnapeana, kuid samas jääb nimetatud äriühingu ning A A vaheline seos varjatuks. Nimetatud teoplaani kooskõlastas Margo Tomingas A A ning Kaido Laanjärvega. Samuti mõtles Margo Tomingas välja teoplaani, kuidas korraldada X X X OÜ rahastamist selliselt, et nimetatud äriühing ei oleks seostatav Y Y AS-i ning selle tütarettevõtete ning A Aga ning samuti jääksid varjatuks seosed Margo Tomingase ja K T. Margo Tomingase teoplaani kohaselt, mis oli kooskõlastatud A Aga, hakkas äriühingu X X X OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks Kaido Laanjärv. Margo Tomingase andis Kaido Laanjärvele juhtnöörid OÜ X X X nimelt pakkumiste esitamiseks Tallinna Keskkonnaameti korraldatud riigihangetele viitenumbritega: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 ning samuti mõtles Margo Tomingas välja, kuidas rahastada hankel osalemist X X X OÜ poolt. Margo Tomingase teoplaani alusel asutati äriühing C C C OÜ, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks määrati Margo Tomingase juhtnööride kohaselt H H. Samuti andis Margo Tomingas korraldusi H Hile, milliseid dokumente on vaja vormistada C C C OÜ nimel nii seoses äriühingu asutamisega kui ka prügiveokite hankimisega ning äriühingu muuks tegevuseks, et varjatuks jääks äriühingu seos Y Y AS kontserni ja sellega seotud isikute s.o A A ning Margo Tomingasega ja K T. Margo Tomingas mõtles välja teoplaani, kuidas hankida sõidukeid C C C OÜle ning, kuidas korraldada nende rahastamine temaga seotud äriühingute ning Y Y AS-i kontserni äriühingute poolt. Peale seda, kui ajakirjanduses oli avalikuks tulnud A A võimalikud seosed X X X OÜ-ga, siis lubas Margo Tomingas A Ale ümber vormistada X X X OÜ dokumente selliselt, et ei nähtuks seosed Y Y AS-i kontserni äriühingutega ning asjaolu, et seeläbi on tegelikuks kasusaajaks A A. Margo Tomingas kooskõlastas ning kujundas X X X OÜ juhtimist A Aga ning andis korraldusi Kaido Laanjärvele X X X OÜ töö korraldamiseks, sh töösuhete korraldamiseks, sõidukite remontimiseks, tööjõu hankimiseseks. Samuti andis Margo Tomingas kooskõlastatult A Aga nõu Kaido Laanjärvele, kuidas suhelda Tallinna Keskkonnaameti ning Tallinna Jäätmekeskuse ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses probleemidega, mis olid X X X OÜ-l töövõtulepingute täitmisel ning leida neile lahendusi. Margo Tomingas kooskõlastas X X X OÜ tegevusi jäätmete kogumisel ja veo korraldamisel Tallinnas samuti A Aga, arutades omavahel probleeme ning võimalikke lahendusi ning andes ülevaate ka Kaido Laanjärvele antud juhtnööridest. Oma tegevusega toetas Margo Tomingas toimingupiirangu rikkumise toimepanemist eriti suures 5 ulatuses, sest Margo Tomingase teo tulemusel oli varjatud A A, Y Y AS kontserni ning A A tütre K T ja Margo Tomingase seotus X X X OÜ-ga. Eeltoodu tugevdas A A tahtlust toimingu piirangu rikkumiseks eriti suures ulatuses ning lõi selle toimepanemiseks soodsad tingimused, sest seeläbi oli loodud tingimused A Al suunata sisuliselt otsuseid Tallinna abilinnapeana seoses X X X OÜ-ga, milline tegevus oleks tal korruptsioonivastase seaduse kohaselt keelatud. Margo Tomingase füüsiline ja aineline kaasabi A Ale seisnes selles, et Margo Tomingas, olles teadlik, et A A suunas sisuliselt otsuseid Tallinna abilinnapeana seoses X X X OÜ-ga, olles samal ajal seotud X X X OÜ-ga Y Y AS kontserni äriühingute kaudu, andis oma panuse X X X OÜ juhtimisse ja rahastamisse järgmiselt. Margo Tomingase aineline kaasabi seisnes selles, et ta korraldas rahalised vahendid X X X OÜ asutamiseks ning tegevuseks Y Y AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute arvelt. Samuti korraldas Margo Tomingas X X X OÜ-le rahalised vahendid Y Y AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute arvelt riigihangetel: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 osalemiseks. Samuti osales Margo Tomingas C C Cs OÜ-le jäätmeveokite soetamisel ning nende rahastamise korraldamisel Y Y AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute, sh Q Q OÜ arvelt. Samuti korraldas Margo Tomingas X X X OÜ-le teenuse osutamiseks vajalike vahendite (kontor, tehnika, kütus, remont, personal) soetamise AS Y Y kontserni kuuluvate äriühingute vahenditest ja arvelt. Samuti korraldas Margo Tomingas kooskõlastatult A Aga AS Y Y kontserni äriühingutes töötavatele bussijuhtidele tasu maksime X X X OÜ-le jäätmete kogumise ning vedude teostamise eest. Margo Tomingase füüsiline kaasabi seisnes selles, et ta korraldas T T OÜ kaasamise riigihangetel pakkumuse esitamiseks X X X OÜ poolt, et näidata hanketingimustes sätestatud veokogemust, mis X X X OÜ-l puudus. Lisaks korraldas Margo Tomingas C C Cs OÜ asutamise ning kaasas selle juhatuse liikmeks H Hi, kes tegutses Margo Tomingase juhtnööride kohaselt. Margo Tomingas toetas füüsilise ja ainelise kaasabiga X X X OÜ tegevuse toimimist ning A A, Y Y AS-i kontserni äriühingute ning Margo Tomingase ja K T seotuse varjamist X X X OÜ-ga, mille tulemusena oli A Ale Tallinna abilinnapeana loodud tingimused sisuliselt suunata X X X OÜ-ga seotud otsuseid ning samuti väljendas Margo Tomingas seeläbi toetust A A teoplaanile. Seega süüdistatakse Margo Tomingast KarS § 3001 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Margo Tomingas osutas tahtlikult füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi Tallinna Linnavalitsuse abilinnapeale A Ale korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele eriti suures ulatuses Kaido Laanjärve poolt Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea A Ale osutatud vaimne ja füüsiline kaasaabi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumisele eriti suures ulatuses ajavahemikul 2014.a kuni 2017.a, mis oli toime pandud Eesti Vabariigis, sh Tallinnas, seisnes järgnevas. Kaido Laanjärv oli ajavahemikul 2014.a kuni 2017.a teadlik, et A A on Tallinna linnavalitsuse abilinnapea ning tema korraldada on jäätmemajandus ning ta osaleb jäätmemajandust puudutavate otsuste kujunemise protsessis ning nende sisulisel suunamisel. Margo Tomingas oli teadlik, et A A suunas ajavahemikul 2014.a kuni 2017.a otsuseid, mis olid seotud X X X OÜ-ga, sh nii riigihankel valiku tegemisel kui ka töövõtulepingu täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel, sh lepingu lõpetamise ning leppetrahvide määramise ning abitööjõudude leidmisel. Sellise tegevusega rikkus A A KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud toimingupiirangut eriti suures ulatuses, arvestades, et X X X OÜ lepingumahud ületasid 400 000 euro piirmäära. Kaido Laanjärve poolt osutatud vaimne kaasabi A Ale seisnes selles, et Kaido Laanjärv osales koos Margo Tomingasega ning A Aga teoplaani kooskõlastamisel, kuidas asutada jäätmete kogumist ja vedu teostav äriühing, mis osaleb hangetel ning milliste lepingute täitmise järelevalve küsimuste lahendamise kujunemisel osaleb sisulise suunamise kaudu A A Tallinna abilinnapeana, kuid samas jääb nimetatud äriühingu ning A A vaheline seos varjatuks. Kaido Laanjärve kaasaaitamistegu väljendus ka selles, et ta oli nõus olema X X X OÜ juhatuse liige ning ainuosanik vastavalt Margo Tomingaselt ja A Alt saadudud juhistele. Kaido Laanjärv sai korraldused X X X OÜ poolt jäätmete kogumise ja veo hangetel osalemiseks ning X X X OÜ töö korraldamiseks Margo Tomingaselt ning Kaido Laanjärv väljendas Margo Tomingasele valmisolekut vastavalt nende juhistele toimida. Kaido Laanjärv andis pidevalt aru Margo Tomingasele ja viimase vahendusel A Ale X X X OÜ hangetel osalemisest ning Tallinna Keskkonnaametiga sõlmitud töövõtulepingute alusel tööde teostamisest. Kaido Laanjärv väljendas A Ale ning Margo Tomingasele pidevalt valmisolekut, et lähtub X X X OÜ töö korraldamisel ning 6 töövõtulepingute täitmisel nende suunistest. Kaido Laanjärv andis suuniseid X X X töötajatele jäätmete kogumise ja veo korraldamiseks. Kaido Laanjärv kooskõlastas Margo Tomingase ning A Aga, kuidas suhelda Tallinna Keskkonnaameti ning Jäätmekeskuse ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses probleemidega, mis olid X X X OÜ-l töövõtulepingute täitmisel ning Kaido Laanjärv lubas toimida vastavalt neilt saadud juhistele. Kaido Laanjärv osales ühiselt ja kooskõlastatult prügiveokite valimisel, mis olid vajalikud X X X OÜ poolt jäätmevedude teostamisel töövõtulepingute täitmiseks. Järelikult Kaido Laanjärv nõustus Margo Tomingase ning A A teoplaaniga, et on X X X OÜ ainus juhatuse liige ning osanik, kuigi tegelikkuses osalevad aktiivselt äriühingu tegevuse korraldamisel ka Margo Tomingas ja A A. Oma tegudega lõi Kaido Laanjärv toetavad tingimused toimingupiirangu rikkumiseks, sest seeläbi oli loodud olukord, et äriregistrist lähtuvalt ei nähtunud A A ning Y Y AS-i kontserni ja Margo Tomingase ning K T seos X X X OÜ-ga. Kaido Laanjärv kinnitas kogu selle aja jooksul, et X X X OÜ-l puuduvad seosed A Aga. Seeläbi Kaido Laanjärv toetas toimingupiirangu rikkumise toimepanemist, sest tema teopanusel loodud tingimused hõlbustasid kuriteo toimepanemist ning tugevdasid A A teotahet, kuivõrd ta väljendas A A teoplaanile vaimset toetust ning lõi soodsad tingimused A Ale toimingupiirangu rikkumiseks. Kaido Laanjärve füüsiline kaasabi A Ale seisnes selles, et Kaido Laanjärv esitas äriregistrile vajalikud dokumendid X X X OÜ asutamiseks ning korraldas Margo Tomingaselt saadud rahaliste vahendite arvel X X X OÜ sissemaksu tasumise. Samuti koostas ja esitas Kaido Laanjärv dokumendid Tallinna Keskkonnaameti poolt 2014.a Tallinna jäätmeveopiirkondades teenuse kontsessiooni andmiseks jäätmete kogumiseks ja vedamiseks korraldatavatel riigihangetel viitenumbritega: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 ning samuti osales Kaido Laanjärv T T OÜ kaasamises riigihangetele. Lisaks allkirjastas Kaido Laanjärv töövõtulepingud Tallinna Keskkonnaametiga, mis olid aluseks jäätmeveo korraldamisele Tallinnas X X X OÜ poolt. Kaido Laanjärv jagas vastavalt Margo Tomingaselt ning A Alt saadud juhistele X X X OÜ poolt töövõtulepingute alusel tööde teostamiseks korraldusi X X X OÜ töötajatele. Samuti korraldas Kaido Laanjärv kooskõlastatult Margo Tomingase ja A Aga X X X OÜ igapäevatööd, sh sõidukite remondi Y Y AS-i kontserni ettevõttes, sh Y Y OÜ-s, töösuhete lahendamise ning sõidukijuhtide leidmise. Samuti suhtles Kaido Laanjärv vastavalt Margo Tomingaselt ja A Alt saadud juhistele Tallinna Keskkonnaameti ning Tallinna Jäätmekeskuse ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses probleemidega, mis olid X X X OÜ-l töövõtulepingute täitmisel vastavalt Margo Tomingaselt ja A Alt saadud juhistele. Kaido Laanjärv palus ka A A abi lahendamaks probleeme Tallinna Keskkonnaameti ning Jäätmekeskuse töötajatega. Samuti osales Kaido Laanjärv X X X OÜle vajalike sõidukite hankimisel C C C OÜ poolt. Kaido Laanjärv toetas füüsilise kaasabiga X X X OÜ tegevuse toimimist ning A A, Y Y AS-i kontserni äriühingute ning Margo Tomingase ja K T seotuse varjamist X X X OÜ-ga, mille tulemusena oli A Al Tallinna abilinnapeana loodud tingimused sisuliselt suunata X X X OÜ-ga seotud otsuseid ning samuti väljendas Kaido Laanjärv seeläbi toetust A A teoplaanile ning tugevdas tema tahtlust. Seega süüdistatakse Kaido Laanjärve KarS § 3001 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Kaido Laanjärv osutas tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi Tallinna Linnavalitsuse abilinnapeale A Ale korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele eriti suures ulatuses. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul uurimisel leidsid tõendamist Kaido Laanjärve ja Margo Tomingasega seonduvad järgmised asjaolud, milliste osas puudus ka poolte vahel vaidlus: -Tallinna Keskkonnaamet avaldas nimetusega „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks“ hanketeated: 09.06.2014 viitenumbriga 152301 Haabersti jäätmeveopiirkond nr 1 ja Kristiine jäätmeveopiirkond nr 5; 14.08.2014 viitenumbriga 154863 Lasnamäe jäätmeveopiirkonnad nr 10, 11 ja 12; 14.08.2014 viitenumbriga 154867 Mustamäe piirkond; 14.08.2014 viitenumbriga 154894 Nõmme jäätmeveopiirkond nr 2; 16.09.2014 viitenumbriga 154895 Pirita jäätmeveopiirkond nr 13 ja Vanalinna jäätmeveopiirkond nr 5; 16.09.2014 viitenumbriga 155552 süvakogumismahutid (SKM); 7 -Riigihangetel viitenumbritega 152301, 154863, 154894, 154895 ja 155552 tunnistati edukateks pakkumisteks X X X OÜ ja OÜ T T ühispakkumused; - X X X OÜ ja OÜ T T esindajaga Kaido Laanjärvega sõlmiti töövõtulepingud jäätmete veoks: 26.09.2016 süvakogumismahutite osas (nr 1-6.1/178), 11.11.2016 Lasnamäe piirkond nr 10 osas (nr 1-6.1/206), 29.12.2016 Nõmme (nr 1-6.1/251) ja Vanalinna ( nr 1-6.1/250) piirkondade osas; -Tallinna Keskkonnaameti ja X X X OÜ (ja T T OÜ) vahel sõlmitud töövõtulepingute kogumaksumuseks oli 1 858 972 eurot; - X X X OÜ kanti äriregistrisse 03.10.2014.a ja selle asutamisest alates on juhatuse ainuliige Kaido Laanjärv; - X X X OÜ asutamisega seotud kulutused tasus Kaido Laanjärv oma Swedbank AS-i kontolt, kuid rahalised vahendid selleks sai ta Q Q OÜ-lt, mille juhatuse ainuliige on Margo Tomingas. -Hanketingimuste täitmiseks esitas X X X OÜ Swedbank AS-i poolt väljastatud tõendid, mis kinnitasid X X X OÜ pangakontol vastavate summade 25000 ja 75000 euro olemasolu. Need summad kanti X X X OÜ kontole Q Q OÜ poolt laenuna ja X X X OÜ tagastas summad samal päeval, mil ülekanded tehti. -Töövõtulepingutest tulenevate kohustuste ja tellijale töövõtja poolt lepingu rikkumisest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks kandis X X X OÜ Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele 15 000 eurot (töövõtuleping nr 1-6.1/178) ja 30 000 eurot (töövõtuleping nr 1-6.1/206). Seisuga 25.05.2017 ei olnud X X X OÜ deponeerinud töövõtulepingute nr 1-6.1/250 ja nr 1-6.1/251 tagatisi ega esitanud nende kohta ka garantiikirju; - X X X OÜ poolt deposiitide tasumist rahastati Q Q OÜ (juhatuse ainuliige Margo Tomingas) arveldusarvelt ülekannetega X X X OÜ arvele, selgituseks märgitud laenuleping ja lepingu number; -Kaido Laanjärv korraldas X X X OÜ igapäevatööd, jagas korraldusi töötajatele- prügiveokite juhtidele, suhtles Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Jäätmekeskuse, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses üleskerkinud probleemidega töövõtulepingute täitmisel. Jälitusprotokollidest nähtuvalt suhtles ka Margo Tomingasega ja abilinnapea A Aga, kui viimased helistasid talle seoses elanike kaebustega prügi vedamata jätmise kohta; - X X X OÜ rikkus Tallinna Keskkonnaametiga sõlmitud töövõtulepinguid. Rikkumised seisnesid selles, et jättis korduvalt prügi vedamata, süvakogumismahutid tühjendamata; veokid, millega süvakogumismahuteid tühjendati, ei sobinud nende tühjendamiseks, mille tõttu lõhuti mahutite jäätmekotte; kasutas tehniliselt halvas seisukorras jäätmeveokeid, millised tihti lagunesid; Nõmmel teostas jäätmevedu korraldatud jäätmeveo luba omamata; puudus oli juhtidest, olemasolevad juhid jäätmeveo kogemusteta; puudus logistika, eriti Nõmmel, mis oli keerukas piirkond; -Margo Tomingas oli seotud X X X OÜ asutamisega ja X X X OÜ osalemisega Tallinna Keskkonnaameti poolt korraldatud jäätmeveo hangetel. Selle tõenduseks on Margo Tomingase ekirjade vaatlusprotokoll. 21.09.2014.a kell 10:09:55 teavitab Kaido Laanjärv Margo Tomingast Keskkonnaameti poolt uue hanke (Pirita ja Vanalinn) väljakuulutamisest, 01.10.2014 kell 15:44.19 saadab Kaido Laanjärv Margo Tomingasele Mustamäe ja Haabersti hangetega seotud infot, et vaja on 2+2 veokit ja uurib, kas Margo Tomingasel on sõidukeid müüvatesse ettevõtetesse väljundit. 03.10.2014.a kell 23:08:22 teavitab Kaido Laanjärv Margo Tomingast X 8 X X OÜ asutamisest ja saadab äriregistri väljavõtte. 22.10.2014.a edastab Margo Tomingas Kaido Laanjärve e-posti aadressile OÜ T T 2013.a majandusaruande. 06.04.2016.a saadab Kaido Laanjärv Margo Tomingasele edasi hankija küsimused seoses süvakogumismahutite hankega ja veokite müügi eellepingu, SKM hanketabeli ja hindamiskriteeriumid. 13.06.2016 saadab Kaido Laanjärv Margo Tomingasele edasi hankija küsimused seoses Lasnamäe piirkonna, Nõmme piirkonna ning Pirita ja Vanalinna piirkonna hangetega, 20.06.2016.a küsimused seoses Mustamäe piirkonna hankega. Margo Tomingase e-kirjade vaatlusprotokollist nähtuvalt on ta Kaido Laanjärvele edastanud küsimuste vastused; -Margo Tomingas käis koos Kaido Laanjärvega OÜ-s T T kohtumas juhatuse esimehe R R, kellelt uuris, kas OÜ T T on nõus osa võtma prügiveoga seonduvast riigihankest (tunnistaja R R ütlused); - Margo Tomingase seotus C C C OÜ asutamisega, mille juhatuse liikmeks oli Margo Tomingase õde H H, ja X X X OÜ kasutuses olevate prügiveokite soetamisega C C C OÜ poolt. Soetatud sõidukid jäid C C C OÜ omandusse. Sõidukite eest tasumiseks laekusid C C C OÜ pangakontole rahalised vahendid OÜ-lt P, mille osanikuks ja juhatuse ainuliikmeks Margo Tomingas. Sõiduki xxx, maksumusega 22 000 eurot, milline soetati 18.01.2017 xxx A/S-lt, hinna tasus C C C OÜ eest Q Q OÜ. Tõenditeks on osaühingute kontode vaatlusprotokollid; -Margo Tomingas osales koos Kaido Laanjärvega OÜ-s E prügiveoks autode ostmise läbirääkimistel, mille tulemusena osteti neli veokit. Arved vormistati C C C OÜ nimele. Veokite remontimise eest esitati arved X X X OÜ-le ja arved tasus samuti X X X OÜ (tunnistaja E N ütlused); - X X X OÜ kasutuses olevad jäätmeveokid parkisid xxx asuval OÜ Y Q territooriumil, kasutasid tasuta OÜ Y Y ja OÜ O diiselkütust, X X X OÜ kontor asus Y Y OÜ-le kuuluval rendipinnal, mille eest renti ei tasutud; -Margo Tomingase seotus X X X OÜ tegevusega. Seda tõendavad Margo Tomingase ja Kaido Laanjärve vahelised telefonivestlused jälitusprotokollis, milledes Kaido Laanjärv annab Margo Tomingasele aru tehtud ja tegemata tööde, samuti sõidukite remontide kohta. Nähtub ka Margo Tomingase pahameel ja karmid väljaütlemised Kaido Laanjärvele seoses vedamata jäänud prügi pärast; -Margo Tomingas on A A tütre K T abikaasa; -A A oli süüdistuses märgitud perioodil Tallinna abilinnapea ja tema üheks ülesandeks oli juhtida ja koordineerida jäätmekäitluse valdkonda ning korraldada Tallinna Keskkonnaameti tööd; -A A juures toimusid esmaspäeviti Tallinna Keskkonnaameti juhtkonnaga nõupidamised, kus arutati keskkonnaalaseid probleeme, sealhulgas ka jäätmekäitlusega seonduvaid küsimusi. Kohtu seisukoht vaieldavates küsimustes KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Teisisõnu on kaasaaitamine teise isiku õigusvastase teo toetamine, soodustamine. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et kaasaaitamistegu peab olema põhjuslikus seoses täideviimisteoga, peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule. Kaasaaitamistegu ei ole mitte üksnes selline tegu, mis on 9 täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka selline tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust (nr 3-1-1-54-16 p 17, nr 3-1-1-6-11 p 13.5). Kaasaaitaja on kuriteost osavõtja, kuna ta ei valitse tegu, vaid üksnes toetab seda. Kuriteole kaasaaitamine ei ole võimalik ilma täideviimiseta. See tähendab, et kaasaaitaja süü tuvastamise ja tema vastutusele võtmise eelduseks on põhitegu ehk täideviija tahtlik õigusvastane tegu. Kui täideviija teos on süüteokoosseisu tunnused olemas, alles siis saab asuda tuvastama kaasaaitamisteo objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks ning kaudne tahtlus ka täideviija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Tulenevalt osavõtu- ja põhiteo kausaalseosest, tuleb Marko Tomingase ja Kaido Laanjärve tegevuses A Ale kaasaaitamise kuriteokoosseisu kindlakstegemiseks kõigepealt tuvastada, kas A A pani toime talle etteheidetava KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. A Ale etteheidetud õigusvastane tegu seisnes süüdistusakti kohaselt lühidalt selles, et tema Tallinna abilinnapeana, olles korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 ja KarS § 288 lg 1 tähenduses ametiisik, kelle ülesandeks oli jäätmekorralduse valdkonna juhtimine Tallinnas ning omades seotust KVS § 7 lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses X X X OÜ-ga, kuna viimane tegutses tema ja AS Y Y kontserni majanduslikes huvides ja arvel ning olles teadlik nii tema enda kui temaga seotud isikute majanduslikust huvist riigihangetel osalemisel kui ka töövõtulepingute täitmisel OÜ X X X poolt, osales nimetatud valdkonnaga seonduvate otsuste kujunemisprotsessis ja otsuste sisulises suunamises. Abilinnapea A A, ajendatuna enda ja AS Y Y kontserni korruptiivsest majanduslikust huvist, kasutas ära ajavahemikul 2014.a oktoobrist kuni 2017.a maini oma ametiseisundit ja kujunenud töökorraldust tema poolt kureeritava Tallinna Keskkonnaameti ja selle hallatava allasutuse Tallinna Jäätmekeskuse ametnike suhtes. Juhtimisfunktsiooni täitmiseks oli tal ametikohast lähtuv pädevus suunata allasutuste tööd ning osaleda otsuste kujunemisprotsessis, seeläbi otsuseid sisuliselt suunates. A A oli vahetu juht Tallinna Jäätmekeskuse juhile ning lähtuvalt hierarhilisest struktuurist oli tal võimalik suunata ka teiste allasutuste töötajate tööd nii E E kaudu kui ka vahetult suheldes. A A poolt juhtimisfunktsioonist tulenev otsustamisprotsessis osalemine ning otsuste sisuline suunamine seisnes järgnevas. A A viis ajavahemikul 24.10.2014 kuni 25.05.2017 läbi nõupidamisi, kus arutati ja kujundati jäätmevaldkonnaga seotud riigihangete ja töövõtulepingutega seotud otsuseid, milliste allkirjastamine oli Tallinna Keskkonnaameti juhataja pädevuses. Ajavahemikul 24.10.2014 kuni 29.12.2016 Tallinna Keskkonnaametiga peetud nõupidamistel oli päevakorras riigihangete menetlused, kus üheks pakkujaks oli abilinnapea A Aga KVS § 7 lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses seotud X X X OÜ. Nimetatud nõupidamistel osales A A temaga seotud isiku suhtes tehtavate otsuste kujunemisprotsessis ning suunas otsuseid sisuliselt, mille tulemusena tunnistati viies riigihanke menetluses X X X OÜ ja OÜ T T ühispakkumused edukaks ning sõlmiti neli töövõtulepingut, kogumaksumusega 1 858 972 eurot. Ajavahemikul 2017.a veebruarist kuni 25.05.2017 Tallinna Keskkonnaametiga peetud nõupidamistel ning vahetus suhtluses Tallinna Keskkonnaameti juhi ja selle allasutuste töötajatega oli päevakorras X X X OÜ töövõtulepingute nr 1-6.1/178, nr 1-6.1/206, nr 1-6.1/250 ja nr 1-6.1/251 rikkumised. Eelnenimetatud viisil osales abilinnapea A A temaga seotud isiku suhtes tehtavate otsuste kujunemisprotsessis ning suunas otsuseid sisuliselt, mille tulemusena hoidis ära ning püüdis ära hoida X X X OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingute ennetähtaegse ülesütlemise kui ka kuni 100 000-eurose leppetrahvi nõude esitamise. Nimetatud töövõtulepingute ennetähtaegse ülesütlemise korral oleks A A ja AS Y Y kontserni majanduslikes huvides ja arvel tegutsev variäriühing X X X OÜ saanud leppetrahvi näol rahalist kahju, lepingute ennetähtaegse ülesütlemise korral ilma jäänud kehtivatest lepingutest, 1 858 972 euro suurusest käibest ja võimalusest teenida kasumit. 10 Lähtuvalt eeltoodust rikkus A A Tallinna abilinnapeana teadvalt korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg-s 1 kehtestatud toimingupiirangu nõudeid, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. A A ei teavitanud huvide konfliktist oma vahetut juhti ega Tallinna Linnavalitsust, rikkudes sellega KVS § 11 lg 2 sätestatud kohustust huvide konfliktist viivitamatult teavitada vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit. Arvestades töövõtulepingu maksumusi, töövõtulepingu rikkumisega kaasnevaid võimalikke leppetrahve, siis on ületatud KarS § 121 p-s 3 sätestatud eriti suure ulatuse piir, s.o 400 000 eurot ning tegemist on toimingupiirangu rikkumisega eriti suures ulatuses Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tõusetus kesksena küsimus sellest, kas A A oli talle ette heidetud teo – toimingupiirangute rikkumise osas käsitatav ametiisikuna KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 tähenduses. Süüdistus leidis, et A A oli ametiisik KVS § 2 tähenduses. Ametiasutuse juhtimine ja abilinnapeana töötamine on käsitatav ATS § 7 lg 1,2 ja 3 ning § 6 lg 3 kohaselt avaliku ülesande täitmisena ning KOKS § 4 p 2 ja Tallinna põhimääruse § 5 p 1 kohaselt on linnavalitsus volikogu poolt moodustatud täitevorgan, mis viib Tallinna põhimääruse § 42 lg 1 ja 3 kohaselt ellu talle riigi ja Tallinna õigusaktidega pandud ülesandeid ning juhib linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste tegevust, teostades avalikku võimu. Sealhulgas KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada jäätmehooldust. Seega oli abilinnapeal A Al vastavalt õigusaktidele ja linnavalitsuse töökorraldusele õigus ja kohustus jäätmehoolduse korraldamisel tema valitsemisalasse kuuluvate asutuste tehtavaid otsuseid ja toiminguid sisuliselt suunata vastavalt talle antud õiguspädevusele. Erinevalt prokuratuuri seisukohast leidis Margo Tomingase kaitsja (tema seisukohaga nõustus kohtuvaidlustes ka Kaido Laanjärve kaitsja), et A A ei olnud KVS § 2 tähenduses ametiisik ja seda põhjusel, et A Al puudus ametiseisund, mis on ametiisiku esimene keskne tunnus. Toimingupiirangud eeldavad, et just konkreetse avaliku ülesande täitmine on otsuse või toimingu tegemise näol konkreetse isiku pädevuses õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevast õigusest ja kohustusest. Kaitsjate hinnangul peab ka isikule ametiseisundit andev pädevus osaleda otsuste sisulises suunamises tulenema õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest ja selline pädevus peab olema selgelt ja konkreetselt süüdistuses ära näidatud. Esitatud süüdistusest nähtuvalt on A Ale ette heidetud üldsõnaliselt abilinnapea/ülemuse positsiooni ärakasutamist, ei ole tehtud vastavat nõuetekohast viidet pädevusnormile, millest nähtuks A A õiguspädevus osaleda otsuste kujunemisprotsessis või sisulises suunamises. Lõppkokkuvõttes leiavad kaitsjad, et kuivõrd A A kui ametiisiku pädevus ei tulene ühestki õigusaktist, dokumendist, korraldusest ning tema poolt oma seisukohtade ja arvamuste avaldamist koosolekutel ja muul viisil ei saa käsitleda otsuste sisulise suunamisena KVS § 2 lg 2 p 1 mõttes, puudus tal käesolevas kriminaalasjas etteheidetud otsuste suhtes ametiseisund, mis tähendab seda, et tema tegevuses puudub ka talle inkrimineeritud kuriteo koosseis. Kohus nõustub A A ametiisikuks olemise küsimuses prokuratuuri seisukohaga. KVS § 2 lg 1 ja KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisund seisneb KVS § 2 lg 2 kohaselt õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses teha avaliku ülesande täitmisel otsus või toiming, sealhulgas osaleda otsuse tegemises või toimingus või nende sisulises suunamises. 11 Kohtumenetluse poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et jäätmekäitluse korraldamine ja selles valdkonnas otsuste või toimingute tegemine aga ka nende sisuline suunamine on avalik ülesanne. Lahkarvamuste puudumise tõttu ei pea kohus vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuda. Seonduvalt ametiseisundiga, mis on määrava tähendusega ametiisiku määratlemisel, leiab kohus, et A Al oli ametiseisund. Tema pädevus jäätmehoolduse korraldamisel tema valitsemisalasse kuuluvate asutuste tehtavaid otsuseid ja toiminguid sisuliselt suunata tulenes Tallinna põhimäärusest ja linnavalitsuse töökorraldusest. Tallinna põhimääruse § 42 lg 3 kohaselt juhib linnavalitsus linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste tegevust. Sama põhimääruse § 50 lg 6 kohaselt linnavalitsuse liikmed koordineerivad linnapea üleantud volituste piires linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid linnapea antud ülesandeid. Linnavalitsuse liikmete tööjaotuse kehtestab linnapea käskkirjaga, mis avalikustatakse Tallinna veebilehel. A A kinnitati Tallinna Linnavolikogu 07.04.2011.a otsusega nr 48 ja 14.11.2013.a otsusega nr 175 Tallinna Linnavalitsuse liikmeks ja nimetati abilinnapea ametikohale. Tallinna linnapea (E S) 12.04.2011.a käskkirjaga nr PO-1/80 „Linnavalitsuse liikmete tööjaotus“ ja selle lisa kohaselt määrati A A juhtima muuhulgas jäätmekäitluse korraldamist ja talle alluvateks struktuuriüksusteks olid Ettevõtlusamet ja Keskkonnaamet. 17.05.2016.a Tallinna linnapea (T A) käskkirjaga nr LSB-28/3 „Linnavalitsuse liikmete tööjaotus“ tunnistati linnapea 12.04.2011.a käskkiri nr PO-1/80 kehtetuks ja käskkirja lisas p 1.6.1 all kehtestati abilinnapea A A tööülesannetena koordineerida Tallinna Ettevõtlusameti ja Tallinna Keskkonnaameti tegevusvaldkondi ja korraldada nende valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Eesti Õigekeelsussõnaraamat selgitab, et „koordineerima“ tähendab kooskõlastama, kooskõlla viima, „korraldama“ – korda ajama. Seega tulenes A Ale linnapea käskkirjaga pandud tööülesannetest, et ta ei olnud Tallinna linnas jäätmehoolduse valdkonda kureeriv abilinnapea üksnes formaalselt, vaid tal oli õigus ja kohustus kooskõlastada talle vahetult alluva Keskkonnaameti juhatajaga jäätmekäitlusega seonduvaid olulisi küsimusi ja aidata lahendada (korraldada - korda ajada) üleskerkinud probleeme. Kooskõlastamise ja korraldamise käigus on enesest mõistetav, et A A osales ka Keskkonnaameti poolt nende tegevusvaldkonnas vastuvõetavate otsuste sisulises suunamises. Sisulise suunamisena saab kohtu hinnangul käsitada soovituste või hinnangu andmist, ettepanekute tegemist, arvamuse andmist. A A on kahtlustatavana ülekuulamisel 18.12.2018.a öelnud, et esmaspäeviti toimunud koosolekute eesmärk oli eelkõige hoida end kursis jäätmekäitluse teemade ja arengutega ning kui vaja anda omapoolne hinnang või nägemus. „Avaldasin üksnes arvamust, milline ühtiks linnavalitsuse vaadetega. Otsused kujundati lõplikult siiski Keskkonnaameti ametnike poolt, nt nende jurist G G tegeles sellega, et kõik dokumendid oleksid korrektselt vormistatud ja kooskõlas õigusaktidega. Kui Keskkonnaamet lähtuski oma otsustes minu soovitustest või ettepanekutest, siis ma usun, et sellepärast, et sooviti järgida linnavalitsuse üldist poliitilist hoiakut.“ Alates 2014.aastast Tallinna Keskkonnaametis jäätmeveo osakonna juhatajana töötanud F F on kohtus tunnistanud kaitsja K. R küsimusele vastates, et A Al oli õigus osaleda korraldatud jäätmekäitlusega seonduvate otsuste vastuvõtmisel. „A A kureeriva abilinnapeana pidi andma poliitilisi suuniseid. Ametlikult ei olnud A A kuskil hankekomisjonis, ta ei allkirjastanud ühtegi otsust või käskkirja, kuid siiski linnavalitsus suunab kogu seda asja.“ Kokkvõtvalt tõdeb kohus, et A Al kui jäätmekäitluse valdkonda kureerival abilinnapeal oli ametiseisund, st õiguspädevus osaleda tema hallatava Keskkonnaameti poolt nende tegevusvaldkonnas vastuvõetavate otsuste sisulises suunamises. Ametiseisundi olemasolust tulenevalt oli A A KVS § 2 lg 1 ja KarS § 288 lg 1 tähendusest ametiisik. 12 Lisaks märgib kohus, et KVS seletuskiri loetleb näitlikult isikud, kellel on ühel või teisel avaliku ülesande täitmisel otsustuspädevus ning selles loetelus on märgitud ka valla- ja linnavalitsuse liige. Järgmine prokuröri ja kaitsjate vahel vaidlust põhjustanud küsimus oli, kas OÜ X X X oli A Aga seotud isik KVS § 7 lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses. Prokuratuur leidis, et KVS § 7 lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses on X X X OÜ käsitatav A Aga seotud isikuna, sest A A tegevus väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutas X X X OÜ-d ning X X X OÜ väljaspool A A ametiseisundit allus A A korraldustele ning tegutses tema huvides ja arvel läbi Y Y AS-i kontserni äriühingute, millistega olid vahetult seotud A A ning tema perekonnaliikmed. X X X OÜ juhtimises ning rahastamises osales ka Margo Tomingas, kes on A A tütre K T abikaasa. Kuivõrd Margo Tomingas oli üheks tegelikuks kasusaajaks X X X OÜ osas, siis on kasusaajana lähtuvalt abikaasade varaühisusest käsitatav ka K T, millest oli teadlik A A. X X X OÜ-d rahastati OÜ Q Q poolt, mille osanikeks olid K T ja Margo Tomingas. Ajavahemikul 2014 kuni 2017.a maini moodustasid Q Q OÜ müügikäibest 69,5% AS Y Y kontserni äriühingud, mille enamusaktsionäriks oli A A. Süüdistatavate kaitsjad olid vastupidisel seisukohal ja leidsid esiteks, et viide KVS § 7 lg 1 p-le 1 ei haaku süüdistuse kirjeldava osaga, kuna süüdistuse kohaselt suunas A A üksnes X X X OÜ kui juriidilise isiku suhtes vastuvõetud otsuseid. KVS § 7 lg 1 punktis 1 aga loetletakse ametiisikuga seotud isikutena füüsilisi isikuid. Kaitsjate seisukohalt ei ole ka õige viidata Kethrin Tomingasele kui tegelikule kasusaajale X X X OÜ osas, sest seaduse teksti kohaselt peab otsus või toiming puudutama seotud isikut ennast, mitte seotud isiku tegelikku kasusaajat või muud seotud isikuga omakorda seotud isikut läbi erinevate suhete ahela. Seonduvalt X X X OÜ A Aga seotud isikuks olemisega KVS § 7 lg 1 p 4 alusel märgivad kaitsjad, et KVS eelnõu seletuskirja kohaselt eeldab nimetatud punkti alusel seotud isikuks lugemine majanduslikku sõltuvussuhet. Kohtumenetluses ei ole prokuratuur tõendanud, et X X X OÜ oleks olnud A Ast ning tema tegevusest majanduslikus sõltuvussuhtes. Süüdistuse tekstist nähtub, et X X X OÜ juhtimises ja rahastamises osales Margo Tomingas. A A osas tõdetakse vaid deklaratiivselt, et ta oli Margo Tomingase kogu tegevusest teadlik ja kooskõlastas selle. Ühtegi tõendit, millest nähtuks, et A A ja Margo Tomingas oleks omavahel mingeid kokkuleppeid teinud või kooskõlastanud seoses X X X OÜ asutamisega, rahastamisega, tasuta diiselkütuse andmisega, C C Cs OÜ omandis olevate jäätmeveokite tasuta kasutamisega, OÜ Y Liinid töökojas jäätmeveokite tasuta remontimisega või uute jäätmeveokite soetamise rahastamisega. Süüdistuses ei ole viidatud ühelegi A A tegevusele, millega sisustada tema osalemist X X X OÜ majandustegevuses või mis näitab, et X X X OÜ oli A Ast majanduslikus sõltuvussuhtes. Ka puudub A Al seos Q Q OÜ-ga. Kohtu seisukoht küsimuses, kas X X X OÜ oli KVS § 7 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt A Aga seotus isikuks või mitte ühtib kaitsjate seisukohaga. KVS § 7 lg 1 p 1 sätestab ammendava loetelu ametiisikuga seotud isikutest KVS tähenduses ja nendeks on ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps. Seega tuleneb seadusest, et ametiisikuga seotud isikuks saab punkti 1 kohaselt olla üksnes füüsiline isik. A Ale heidetakse süüdistuses ette juriidilise isiku - X X X OÜ osas tehtud otsuste 13 sisulist suunamist. X X X OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks oli Kaido Laanjärv, kes ei olnud A Aga sugulussidemetes ega kuulu seega KVS § 7 lg 1 p-s 1 sisalduvasse loetellu. Süüdistuses on käsitletud A A tütart K T, kes on Margo Tomingase abikaasa, X X X OÜ osas kasusaajaks lähtuvalt abikaasade varaühisusest. Kuigi süüdistuses ei ole seda väidet lahti kirjutatud ega selgitatud, kuidas see asjaolu teeb X X X OÜ-st A Aga seotud isiku, saab kohus süüdistuse käsitlusest aru nii, et K T oli seotud X X X OÜ-ga oma abikaasa Margo Tomingase kaudu, kes oli X X X OÜ-ga seotud. Kuna K T A A tütrena on omakorda A Aga seotud, siis järelikult on A Aga seotud ka X X X OÜ. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu, olles seisukohal, et KVS § 7 lg 1 p 1 saab tõlgendada üksnes selliselt, et seotud isikuks on ikkagi nimetatud punktis loetletud füüsiline isik, mitte aga juriidiline isik läbi kaudsete suhete ja läbi füüsiliste isikute, kes vahetult ei oma juriidilise isikuga (käesolevas kriminaalasjas X X X OÜ-ga) mingit otsest seost. Seega leiab kohus, et viide KVS § 7 lg 1 punktile 1 on asjakohatu. KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt loetakse seotud isikuks isikut, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Prokuratuur leidis, et A A tegevus väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutas X X X OÜ-d ning X X X OÜ väljaspool A A ametiseisundit allus A A korraldustele ning tegutses tema huvides ja arvel läbi Y Y AS-i kontserni äriühingute. See väljendus selles, et A A teadmisel ja nõusolekul ning Margo Tomingase korraldusel asutas Kaido Laanjärv X X X OÜ, et osaleda korraldatud jäätmehoolduse riigihankel. A A teadmisel ja nõusolekul ning Margo Tomingase korraldusel ning juhtnööride kohaselt registreeris Kaido Laanjärv ja esitas X X X OÜ ja T T OÜ nimelt ühispakkumused Tallinna Keskkonnaameti korraldatud riigihangetele jäätmete kogumiseks ja veoks Tallinna linnas. A A teadmisel ja nõusolekul ning Margo Tomingase korraldusel ja korraldamisel rahastati osaühingu asutamist ja tegevust Q Q OÜ poolt, osaühingu kasutusse anti tasuta Y Y OÜ-le kuuluv rendipind ja kolm tahvelarvutit, OÜ-lt Y Y ja O OÜ-lt sai tasuta diiselkütust, kasutas tasuta C C Cs OÜ omandis olevaid jäätmeveokeid, Y Y OÜ töökojas remonditi tasuta jäätmeveokeid ja 2017.a aprillist kuni maini abistas X X X OÜ-d tasuta AS Y Y kontserni personalijuht. Kohus nõustub kaitsjate poolt märgituga selles, et süüdistusaktist ei nähtu ning ka kohtulikul uurimisel ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milles seisnesid A A tegevused, mis väidetavalt väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult X X X OÜ tegevust mõjutasid. Süüdistusest läbivalt ja kohtulikul uurimisel ka tõendamist on leidnud Margo Tomingase roll X X X OÜ asutamise, riigihankel osalemise korraldamise, rahastamise ja üldse äriühingu toimimisega. A A osas tõdetakse süüdistuses vaid seda, et ta oli Margo Tomingase tegevusest teadlik ja Margo Tomingase tegevus seoses X X X OÜ-ga toimus A A nõusolekul. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas selliseid tõendeid, mis viitaksid nagu oleks X X X OÜ asutamise, rahastamise, aga ka korraldatud jäätmeveo riigihangetel osalemisega seotud Margo Tomingas kooskõlastanud oma tegevusi A Aga või küsinud selleks A A nõusolekut või et A A üldse oli teadlik Margo Tomingase tegevusest vähemalt kuni 2017.a märtsi keskpaigani, mil ajakirjandus tõstatas üles probleemi A A ja X X X OÜ väidetava seotuse kohta. Puuduvad tõendid ka selle kohta, millistele A A korraldustele X X X OÜ väljaspool A A ametiseisundit allus. Kriminaalasjas kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et A A oleks väljaspool oma ametiseisundit üldse andnud X X X OÜ-le ehk täpsemalt selle juhatuse liikmele Kaido Laanjärvele mingeid korraldusi. Kogu suhtlus Kaido Laanjärvega toimus ja kõik korraldused 14 talle olid antud jäätmekäitlust kureeriva abilinnapeana ehk siis ametiseisundi raames seoses jäätmevedudega või õigemini prügivedudega mitte toimetulemisega. Samuti on kohtule jäänud arusaamatuks, millistele tõenditele tuginevalt leidis prokuratuur, et X X X OÜ tegutses A A huvides ja tema arvel. Asjaolu, et Margo Tomingas korraldas rahaliselt X X X OÜ tegevust ja toimimist, ei saa tema tegevust samastada A Aga. Äriregistri väljavõtetest nähtuvalt ei olnud A A ühegi äriühingu juhatuse liige, millised süüdistus nimetas AS Y Y kontserni kuuluvateks äriühinguteks. Tegelikult kuulusid süüdistuses nimetatud äriühingutest, mille najal X X X OÜ tegutses, AS Y Y kontserni üksnes OÜ Y Y ja OÜ Y H. (Äriregistrist nähtuvalt oli AS Y Y ainult nimetatud kahe osaühingu osanikuks). AS Y Y kontserni kuuluvate äriühingute loetelu on avaldatud ka avalikes andmetes internetis. Q Q OÜ, mis kohtulikul uurimisel tuvastatu kohaselt rahastas X X X OÜ asutamist, riigihangetel osalemist ning ka edasist majandustegevust, juhatuse ainuliige on Margo Tomingas (osanikeks Margo Tomingas ja K T, nõukogu ei ole). O OÜ, mille diiselkütust kasutasid tasuta X X X OÜ kasutuses olevad prügiveokid, osanik ja juhatuse ainuliige on Margo Tomingas. A A oli nõukogu liige kuni 02.11.2016.a. OÜ Y H, mille XXX asuva kinnistu kontorihoones paiknes Kaido Laanjärve kabinet ja parklas parkisid tasuta X X X OÜ kasutuses olevad jäätmeveokid, juhatuse ainuliige on Margo Tomingas. (osanikuks AS Y Y). A A oli nõukogu liige kuni 27.03.2017.a. OÜ P, mille laenuna antud rahade eest soetas C C Cs OÜ seitse jäätmeveokit, milliste vastutavaks kasutajaks sai X X X OÜ, osanikuks ja juhatuse ainuliikmeks on Margo Tomingas. Äriregistri väljavõtte kohaselt äriühingul nõukogu ei ole. OÜ Y L, mille töökojas tehti pisiremonti X X X OÜ kasutuses olevatele jäätmeveokitele ja mille diiselkütust kasutasid tasuta prügiautod, juhatuse ainuliige on Margo Tomingas (osanikuks AS Y Y). A A oli nõukogu liige kuni 27.03.2017.a. C C Cs OÜ, mille omanduses olevaid jäätmeveokeid kasutas tasuta X X X OÜ, juhatuse ainuliige ja osanik oli Margo Tomingase õde H H. Kuivõrd AS Y Y kontserni kuulusid vaid OÜ Y L ja OÜ Y H, aga süüdistuse kohaselt tegutses X X X OÜ A A arvel justnimelt läbi AS Y Y kontserni kuuluvate äriühingute, siis järelikult ei ole teised süüdistuses nimetatud äriühingud, mille juhatuse liikmeks on Margo Tomingas, asjassepuutuvad. Kuigi A A oli OÜ Y L ja OÜ Y H nõukogu liige, ei tähenda see kohtu hinnangul X X X OÜ tegutsemist A A arvel. Nõukogu liige üldjuhul ei osale äriühingu igapäevases juhtimises ega sekku igapäevaselt äriühingu majandustegevusse, mille korraldamisega tegelevad juhatuse liikmed. Ka A A on ülekuulamisel öelnud, et ta ei osalenud AS Y Y igapäevases juhtimises. Samuti eitas ta rahalist seost X X X OÜ-ga, väites, et ei ole selle asutamises, finantseerimises ega juhtimises osalenud ning ei olnud vastavate toimingutega kursis. Kohtulikul uurimisel ei ole tõendamist leidnud, et Margo Tomingas oleks eelnimetatud toimingutest A Ad informeerinud. Veelgi enam, tõendamata on, et Margo Tomingase tegevus X X X OÜ-ga seoses toimus tema ja A A omavahelisel kokkuleppel. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et KVS § 7 lg 1 p 4 mõtte kohaselt peab seotud isik tegutsema ametiisiku enda arvel, mitte läbi seoste ahela kaudselt nagu läbi äriühingute, milles ta on vaid nõukogu liikmeks. Tunnistaja J R, kes alates 17.02.2017.a kuni 14.04.2017.a tegi X X X OÜ-s logistiku tööd, on ülekuulamisel öelnud, et A A käis kaks-kolm korda nädalas õhtuti xxx asuvas nn Y majas ja ka tema kabinetis ning tundis huvi, kuidas X X X OÜ-s asjad käivad, esitas küsimusi logistika ja 15 üldse firma kohta. Seega tõendavad tunnistaja ütlused, et vähemalt 2017.a veebruari keskelt oli A A teadlik X X X OÜ kontori asukohast ja ilmselt ei saanud talle märkamatuks jääda ka prügiveokite parkimine OÜ Y Q territooriumil töökoja taga. Samas ei ole aga tõendatud tema teadlikkus sellest, et X X X OÜ ei maksnud rendipindade eest renti, millest tulenevalt puudub ka seetõttu alus väitmiseks, et X X X OÜ poolt Y Q OÜ-le kuuluvate pindade tasuta kasutamine toimus A A arvel. Süüdistus leidis, et A A arvel tegutsemine oli ka OÜ Y L töökojas tasuta jäätmeveokite remontimine. Tegelikult OÜ Y L tehnika hooldaja A L ütluste kohaselt ei tehtud tema alluvate poolt jäätmeveokitele planeeritud remonti, vaid üksnes aidati pisiremondiga nagu näiteks pisikese õhulekke kõrvaldamisega, isoleeri juhtmele peale panemisega või pirni vahetusega. Pirne vahetati enda varudest, võeti mingilt vanalt mahakantud bussilt, ostmas ühtegi varuosa jäätmeveokitele ei käidud. Asjaolu, et OÜ Y L remonditöökojas tehti jäätmeveokitele üksnes pisiremonti ning keerulisemate probleemide puhul remonditi veokeid XXX firmas E, tõendavad ka autojuhtide R K ja V F ütlused. Eksitav on süüdistuse väide, et jäätmeveokeid remonditi OÜ Y L töökojas. Tunnistaja A L ütluste kohaselt ei toodud autosid remonti nende töökotta. Kui autol oli pisike probleem ja juht palus aidata, siis pargiti auto töökoja taha ja aidati parandada mingit väikest viga. Kohus leiab, et kuivõrd mingeid suuri ja aeganõudvaid remonttöid OÜ Y L töökojas prügiveokitele ei tehtud ning kui A L nimetas prügiveokite pisidetailide vahetust ja pisiremonttöid, mis ei kestnud üle 15 minuti, lihtsalt aitamiseks, ei peetud järelikult vajalikuks mittemärkimisväärsete pisiremonttööde eest X X X OÜ-le arveid esitada. Tunnistaja A L sõnul paigaldati prügiautodele vaid väga odavaid, so alla ühe-euroseid asju. Seega puudub alus ka selle süüdistuse osa kohta väita, et prügiveokeid remonditi A A arvel. Seonduvalt OÜ Y L diiselkütuse kasutamisega ei ole tõendatud, et A A oli teadlik, et X X X OÜ jäätmeveokid tangivad OÜ Y L kütust. Ta on ka ise oma ütlustes öelnud, et ta kütusega ei tegelenud ja teadis E E sõnadest, et prügiautod on gaasiautod. Isegi kui 2017.a märtsis sai talle see teatavaks, siis puuduvad tõendid selle kohta, et ta oli teadlik sellest, et OÜ Y L diiselkütuse kasutamine toimub tasuta. Kui prokuratuur sidus X X X OÜ A Aga seotuks olemise ka asjaoluga, et X X X OÜ tegutses väljaspool A A ametiseisundit viimase huvides, siis ka see ei ole kohtu hinnangul tõendatud. Kohtus uuritud tõendite pinnalt saab väita, et X X X OÜ tegutses Margo Tomingase huvides, kuid A A huvides tegutsemine väljaspool tema ametiseisundit on paljasõnaline. Tõendid kinnitavad hoopis seda, et A A huvi X X X OÜ tegutsemise vastu tulenes tema ametiseisundist. A A ülesandeks abilinnapeana oli jäätmevaldkonna kureerimine ja ilmselgelt oli ta huvitatud sellest, et hanke võitnud äriühing teeks oma tööd korralikult, et prügi saaks veetud. Oli ju korraldatud jäätmekäitlus Tallinnas poliitiline otsus ja kui X X X OÜ prügiveoga toime ei tule, siis korraldatud jäätmevedu lõpeb ja nagu M C on ülekuulamisel öelnud „tuleb tagasi vabaturu olukord ja antud poliitiku jaoks, kelle valimislubadus see näiteks oli, oleks see olnud päris suur läbikukkumine oma tegevuses.“ Ka M Ci 15.03.2017.a kõnes A Ale öeldu „ … keegi eksole on selle X X X`i taga…“, mis prokuratuuri seisukohalt ilmestab OÜ X X X seost A Aga, ei tõenda kuidagi, et OÜ X X X taga olevaks isikuks on A A. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et X X X OÜ ei ole KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses A Aga seotud isikuks. Järelikult ei laienenud talle ka KVS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev keeld osaleda X X X OÜ suhtes Keskkonnaameti ametnike poolt tehtud otsuste sisulises suunamises, mis tähendab, et A A tegevuses puudub KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis. Ka kohtus tunnistusi andnud T T, kes 2017. aastal oli Tallinna linnapea, kinnitas, et peale xxx artiklit palus 16 ta linna sisekontrolli teenistusel uurida, kas on A Al mingit seost X X X OÜ-ga, kuid mingit seost ei leitud. Kuigi kohus on seisukohal, et X X X OÜ-d ei saa pidada A Aga seotud isikuks, siis isegi juhul, kui lähtuda süüdistuse ja prokuratuuri seisukohast, puudub A A tegevuses ikkagi KarS § 3001 koosseis, sest puudub subjektiivne koosseisutunnus. Juba KarS § 3001 lg 1 sõnastus ütleb, et vastutusele saab võtta üksnes toimingupiirangu teadva rikkumise eest. Riigikohus on lahendis 3-1-1-98-15 punktis 93 leidnud, et KarS § 3001 subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava otsest tahtlust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumine. KarS § 3001 ja KVS § 11 lg 1 koostoimest nähtub, et ametiisik peab olema teadlik nn huvide konfliktist, s.t sellest, et tema otsus või toiming võib mõjutada tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt esineb korruptsioonioht, mille tõttu on otsuse või toimingu tegemine keelatud. Vähemalt otsene tahtlus on nõutav ka KVS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud otsuse või toimingu tegemise puhul ametiisiku või temaga seotud isiku kohta. (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 3001 komm 6). Seega, kui võtta aluseks prokuratuuri seisukoht ja tõdeda, et X X X OÜ oli A Aga seotud isikuks, siis saab A Ad võtta karistusõiguslikult vastutusele toimingupiirangu rikkumise eest vaid juhul, kui ta oli teadlik sellest väidetavast seotusest X X X OÜ-ga. A A on seost ise eitanud, samuti tunnistaja T T sõnul oli A A ka temale kinnitanud, et tal ei ole selle ettevõttega mingit seost. On ka igati usutav, et A A ei osanud arvata ega tulnud selle peale, et teda võidakse seostada X X X OÜ-ga kuidagi kaudselt läbi Margo Tomingase tegevuse ja läbi AS Y G kontserni kuuluvate äriühingute. 30.08.2018.a jälitustoimingu protokolli kohaselt toimusid 17.03.2017 ja 28.03.2017.a. A A kohtumised tütardega ja 28.03.2017.a. ka Margo Tomingase juuresolekul, millistel arutati X X X OÜ väidetavat seotust A Aga. Nende vestluste kontekstist nähtub, et kohtumiste ajendiks oli XXX ilmunud artiklid ja XXX samal teemal kajastatu. Vestluste pinnalt ei ole siiski võimalik aru saada ja teha järeldusi selle kohta, et A A oli algusest peale teadlik X X X OÜ seotusest Margo Tomingasega ja AS Y G kontserni kuuluvate äriühingutega. Sellised arutelud lähedastega on ajakirjanduses tõstatatud kriitiliste probleemide puhul täiesti loomulikud. Arutelude käigus püütakse selgust saada, miks sellised artiklid on ilmunud ja kas ajakirjanduses püstitatud väidetel on mingit alust. Ka A A puhul oli igati ootuspärane, et tema suhtes ajakirjanduses tõusetunud probleemis selguse ja lahenduse saamiseks pöördus ta oma lähedaste poole. Kohtu hinnangul ei saa ühe ajakirjaniku poolt väidetu olla tõsiseltvõetavaks aluseks ega tõendiks, et X X X OÜ oE A Aga seotud isik ja et A A seda teadis ning pani teadvalt toime korruptsioonikuriteo. Ajakirjaniku poolt kirjutatul ja tema arvamusel ei ole juriidilise hinnangu tähendust. Edaspidiste kahtlustuste ja arusaamatuste vältimiseks astus ta OÜ Y L ja OÜ Y H nõukogust 27.03.2017.a välja. Järelikult ei saa A Ad süüdistada ka sel põhjusel peale 27.03.2017.a OÜ X X X suhtes tehtud otsuste sisulise suunamisega korruptsioonikuriteo toimepanemises. Seega on kohus seiskohal, et X X X OÜ ei olnud A Aga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 1, 4 tähenduses, mis välistab tema tegevuses KarS § 3001 lg 2 kuriteokoosseisu. Isegi vastupidisel juhul, kui kaudsete seoste kaudu on võimalik neid kahte kuidagi objektiivselt seotuks lugeda, nagu leidis prokuratuur, siis puudub A A tegevuses ikkagi KarS § 3001 lg 2 kuriteokoosseis, kuivõrd ei ole tõendatud subjektiivne tunnus – vähemalt otsene tahtlus, mis eeldab teadlikkust nn huvide konfliktist. Kõike ülaltoodut arvesse võttes ei nähtu kohtule esitatud tõenditest A A tegevuses KarS § 3001 lg 2 kuriteokoosseisu ja kuna kaasaaitaja vastutus on sõltuvuses täideviija vastutusest, puudub ka 17 Margo Tomingase ja Kaido Laanjärve tegevuses neile etteheidetud kuriteo koosseis ja nad tuleb süüdistuses KarS § 3001 lg 2 - § 22 lg 3 järgi õigeks mõista. Sõltumata sellest, et kohtu hinnangul oli A A tegevuses KarS § 3001 lg 2 kuriteokoosseisu puudumise põhjuseks X X X OÜ A Aga seotud isikuks olemise tõendamatus ja sellest tulenevalt huvide konflikti puudumine X X X OÜ suhtes tehtud otsuste sisulisel suunamisel, märgib kohus täiendavalt, et ei saa nõustuda süüdistuse etteheitega A Ale, et ta iganädalastel nõupidamistel Tallinna Keskkonnaameti juhtkonnaga, millistel arutati ka korraldatud jäätmeveo riigihangete pakkumistega seotud teemasid, kasutades oma ametiseisundit abilinnapeana, väljendas alluvale E Ele heakskiitu ning selgitas, miks parimaks pakkumuseks valida X X X OÜ ja OÜ T T ühispakkumused. Süüdistuse kohaselt A A tegutses teadmisel, et E E juhindub tema seisukohast ja edastab selle omakorda riigihangete komisjoni liikmetele F Fle ja G Gle, kes juhindusid nimetatud asjaolust komisjonis otsuse vastuvõtmisel. Lähtuvalt eeltoodust kasutades vertikaalset võimusuhet, suunas A A sisuliselt Keskkonnaameti korraldatud riigihankel valiku tegemist ning isiku väljavalimist, kellega sõlmida töövõtuleping. Edukaks pakkumuseks tunnistatigi X X X OÜ ja OÜ T T ühispakkumus ning töövõtulepingud jäätmete kogumiseks sõlmiti X X X OÜ-ga. Kohtus uuritud tõendid sellist suunamist ei kinnita. E E ütlustest ülekuulamisel nähtub, et hoopis tema ja F F näitasid A Ale tabeli kujul ette, kellega lepingu sõlmimise ettepaneku teevad. Samuti ütles E E, et edukaks tunnistamise ja lepingute sõlmimisega seoses suuniseid abilinnapealt ega linnapealt ei olnud. Ka G G ning F F ütlustest ei tulene, et neid oleks kuidagi A A või E E poolt mõjutatud või suunatud valima hanke võitjaks X X X OÜ. F F ütlustest tulenevalt on riigihanke menetlus formaalne menetlus, mis tähendas seda, et kui kõik vajalikud dokumendid olid esitatud, siis oli ka pakkuja vastavaks tunnistatud ja register genereeris ka punktid välja. Parim pakkuja oli see, kes sai kõige rohkem punkte. Prokuröri küsimusele, kas A A avaldas arvamust pakkumuste hinnavõrdluse ja edukaks tunnistamise kohta, vastas F Mark: „Ma ei tea, et A A oleks kunagi edukaks tunnistamise kohta minu juuresolekul arvamust avaldanud, kuid oleme arutanud seda, et kellelt näiteks küsida selgitusi põhjendamatult madala maksumuse kohta.“ G G ütlustest tulenevalt soosis hankija 2014.a uute tulijate tulekut prügimajanduse turule ja hanketingimused olid seatud nii, et oleks võimalik osaleda ka neil äriühingutel, kes varasemalt prügimajandusega ei ole kokku puutunud. Hangete eritingimusi A Aga ei arutatud. Samuti tuleneb E E ütlustest, et hangete üksikuid tingimusi nagu prügiveokitele seatavad tingimused, kvalifitseerimise tingimused, neid A A juures ei arutatud. Seega ei kinnita kohtus uuritud tõendid prokuratuuri väidet, et A A suunas sisuliselt 2014.a korraldatud jäätmekäitluse riigihankel valiku tegemist. Samuti ei saa nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et X X X OÜ poolt töövõtulepingute rikkumiste arutelul, suunates otsuseid sisuliselt nii, et X X X OÜ-le ei kohaldataks sanktsioone ega öeldaks lepinguid ennetähtaegselt üles, oli A A ajendatud enda ja X X X OÜ huvidest. Prokuratuur leidis, et leppetrahvi kohaldamise puhul oleks A A ja X X X OÜ saanud rahalist kahju ja töövõtulepingute ennetähtaegse ülesütlemise korral oleks A A ja X X X OÜ ilma jäänud kehtivatest lepingutest, 1 858 972 euro suurusest käibest ja võimalusest teenida kasumit. Kohtus uuritud hulgalised tõendid – tunnistajate ütlused, jälitustoimingute protokollid, e-kirjad – tõendavad, et X X X OÜ ei täitnud nõuetekohaselt töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi jäätmevedude korraldamisel, s.o prügi jäi vedamata ja sellest tingitult laekus Keskkonnaametile, A Ale ja ka linnapeale hulgaliselt kaebusi. Tõendatud on ka see, et kujunenud olukorda arutasid Keskkonnameti ja Tallinna Jäätmekeskuse juhtivad töötajad A Aga, kelle vastutada oli jäätmevaldkond. Samas ei ole tõendatud, et A A oli vastu leppetrahvi kohaldamisele ja lepingute ennetähtaegsele ülesütlemistele ajendatuna enda ja X X X OÜ huvidest. Näiteks on E E öelnud X X X OÜ asemel lepingute täitmise üleandmise kohta Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele, et „See otsus toimus K K, A A ja T T vahel. Seda ütles mulle K K, et see on kokku lepitud kõige kõrgemal tasemel ja me lähme ja teeme selle asja ära.“ Ka K K ütlustest tulenevalt oli see linnavalitsuse kollegiaalne otsus. Järelikult võeti selline otsus, et X X X OÜ-ga mitte lepinguid 18 lõpetada, vaid anda jäätmete vedu Nõmme ja Lasnamäe piirkonnas allhankena Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele ehk siis, et Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus hakkaks X X X OÜ alltöövõtjaks, vastu ajendatuna Tallinna Linnavalitsuse ja elanikkonna huvidest, mitte aga ei olnud tegemist A A isikliku või X X X OÜ huviga. Ka A A ise on ülekuulamisel öelnud, et kui probleemid tekkisid, siis esmane eesmärk oli, et prügi saaks veetud, et korraldatud jäätmevedu saaks jätkuda, mitte sanktsioonide rakendamine. Probleemide tekkimisel mõtles ta kaasa ja andis nõu, kuid seda eelkõige poliitilisest vastutusest tulenevalt, et korraldatud jäätmevedu ei kukuks läbi. A A ütluste kohaselt M C korduvalt viitas trahvimisele nii elektronkirjades kui telefonitsi, kuid kõigi ühine arusaam oli, et alguses tuleb olla mõistvam, sest ka teistel on olnud alustamisel probleeme. Korduvalt oli juttu ka lepingute lõpetamisest, kuid sellega oleks kohe korraldatud jäätmevedu lõppenud, kuna hankeid enam teha ei saanud. Seega tuli lepingu ülesütlemist võimalusel vältida eelkõige johtuvalt linnavalitsuse poliitilisest seisukohast, et tuleb tagada korraldatud jäätmekäitlus. Ka tunnistaja M C kinnitas kohtuistungil, et lepingute lõpetamine X X X OÜ-ga oleks olnud linnale poliitiliselt kahjulik tegevus ja kahjulik ka keskkonna aspektist lähtudes. Kuigi kohus tõdes juba eelnevalt, et seoses A A tegevuses kuriteotunnuste puudumise tõttu, tuleb Margo Tomingas ja Kaido Laanjärv õigeks mõista, märgib kohus lisaks, et kriminaalasja materjalide hulgast ei leidnud kohus tõendeid, mis kinnitaksid Kaido Laanjärvele ja Margo Tomingasele süüdistuses etteheidetud järgmisi tegusid: - et Margo Tomingas mõtles välja teoplaani, kuidas asutada jäätmete kogumist ja vedu teostav äriühing ning et selle teoplaani kooskõlastas ta A Aga ja Kaido Laanjärvega. Kohus leiab, et kuigi on tõendatud Margo Tomingase huvitatus X X X OÜ loomisest ja seotus asutamise ja edaspidise tegevusega, ei ole välistatud, et X X X OÜ loomine jäätmeveoga tegelemiseks oli Kaido Laanjärve ja Margo Tomingase ühine algatus ja idee. Ei ole tõendatud X X X OÜ asutamise kooskõlastamine A Aga; -et Margo Tomingas kooskõlastas ning kujundas X X X OÜ juhtimist A Aga, andis kooskõlastatult A Aga Kaido Laanjärvele nõu suhtlemiseks Tallinna Keskkonnaameti, Tallina Jäätmekeskuse ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses töölepingute täitmisel tekkinud probleemidega; -et Margo Tomingas kooskõlastas X X X OÜ tegevusi jäätmete kogumisel ja veol A Aga; -et Margo Tomingas andis A Ale pidevalt aru X X X OÜ hangetel osalemisest ning Keskkonnaametiga sõlmitud töövõtulepingute alusel tööde teostamisest; -et Kaido Laanjärv nõustus Margo Tomingase ning A A teoplaaniga, et on X X X OÜ ainus juhatuse liige ning osanik, kuigi tegelikkuses osalevad aktiivselt äriühingu tegevuse korraldamisel ka Margo Tomingas ja A A. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et X X X OÜ asutamine ja Kaido Laanjärve asumine juhatuse liikmeks oli A A soov ja teoplaan. Nagu juba eelpool mainitud, ei ole välistatud, et see oli Margo Tomingase ja Kaido Laanjärve omavaheline otsustus. A A osales X X X OÜ tegevuse korraldamisel mitte oma isiklikust huvitatusest, vaid tulenevalt tema ülesannetest abilinnapeana ja tulenevalt X X X OÜ mittetoimetulemisest töövõtulepingute täitmisega jäätmete kogumisel ja veol ning tulenevalt elanikkonna kaebustest prügi vedamata jätmise kohta. Kriminaalmenetluse kulud

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

19 Kaido Laanjärve määratud kaitsjatele määratud tasud on kohtueelses menetluses kokku 1315 eurot ja kohtumenetluses 3544 eurot, kokku 4859 eurot. Seega tuleb jätta määratud kaitsjatele makstud tasu summas 4859 eurot riigi kanda. Margo Tomingasel on kriminaalmenetluses kaks valitud kaitsjat Rande ja Oliver Nääs. - vandeadvokaadid Kristi Margo Tomingase kaitsja Oliver Nääs on taotlenud kaitsealuse õigeksmõistmise korral menetluskulude hüvitamist summas 21 170.10 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub 18.05.2021.a kohtuistungile kulunud aeg tunnihinnaga 120 eurot + käibemaks. Taotlusest nähtuvalt on kokkuleppel Margo Tomingasega tasunud õigusabi eest Y Haldus AS. Õigusabi osutasid vandeadvokaat Oliver Nääs tunnihinnaga 120 eurot + käibemaks ja vandeadvokaat Kristi Rande tunnihinnaga 104 eurot + käibemaks. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Lextal 15 arvet koos spetsifikatsiooniga.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks muuhulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kuivõrd kohus mõistab Margo Tomingase temale esitatud süüdistuses õigeks, siis kuulub Margo Tomingasele hüvitamisele tema poolt valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtupraktika kohaselt on valitud kaitsjale makstav tasu menetluskuluna käsitatav

§ 175lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja kriminaalasja menetleja ei saa otsustada selle hüvitamist (RKKK 1-17-7077/14, 3-1-1-79-14 p 44). Sellest tulenevalt on vajalik hinnata, kas taotluses ja lisatud arvetes märgitud summad on käsitatavad mõistliku suurusega tasuna. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle hindamisel tuleb muu hulgas arvestada osutatud teenuse vajalikkust, seotust konkreetse kriminaalasjaga, koostatud dokumentides esitatud seisukohtade õiguslikku põhjendatust, kriminaalasja mahtu ja keerukust. Kohtupraktikas on aktsepteeritud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vandeadvokaat Oliver Nääsi tunnihinda 120 eurot+ käibemaks mõistlikuks tunnitasuks. Seda enam peab kohus mõistlikuks vandeadvokaat Kristi Rande tunnihinda 104 eurot+ käibemaks. 1.Kohus loeb täielikult riigi poolt Margo Tomingasele hüvitamisele kuuluvateks alljärgnevalt loetletud arvetes kajastatud õigusabiteenuse ajakulud ja tasude suurused (ilma käibemaksuta), sh arvestades taotluses toodut: 1.1 arve 07.08.2017 – 1 h, summas 104 eurot; 1.2 arve 05.12.2019 – 1 h 8 min, summas 133.87 eurot; 1.3 arve 31.12.2019 – 2 h 03 min, summas 213.20 eurot; 1.4 arve 06.03.2020 - 21 h 12min, summas 2204.80 eurot; 1.5 arve 07.04.2020 - 55 min, summas 95.33 eurot; 1.6 arve 07.09.2020 – 4 h 58 min, summas 516.53 eurot; 1.7 arve 16.11.2020 – 4 h 15 min, summas 915.60 eurot; 1.8 arve 08.03.2021 - 25 min, summas 30 eurot; 1.9 arve 06.05.2021 – 11 h, summas 1160 eurot. 2. Margo Tomingasel on kriminaalmenetluses kaks lepingulist kaitsjat. Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (

§ 175lg 2).

Osutatud sätte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest 20 mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks. (RKKK 3-1-1-34-17 p 11). Kohtule esitatud taotlusest ega arvete spetsifikatsioonidest ei nähtu, et erinevatele kaitsjatele oleks makstud tasu selge tööjaotuse alusel erinevate ülesannete täitmise eest. Seega nendel juhtudel, kui Margo Tomingasega pidasid nõu ühel ja samal ajahetkel mõlemad kaitsjad, tutvusid ühe ja sama dokumendiga (süüdistusakt), analüüsisid ja koostasid ühte ja sama dokumenti (kaitseakt, kohtukõne teesid), arvab kohus hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks ühele kaitsjale, kelle ajamaht on näidatud suuremana, tasumisele kuulunud summa. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hüvitamisele alljärgnevad toimingud (summad arvestatud ilma käibemaksuta): 2.1 arve 13.06.2019 - O. Nääsi 03.05.2019 tutvumine süüdistusaktiga, nõupidamine kliendiga 2 h 15 min ulatuses, sest samal kuupäeval on tutvunud süüdistusaktiga, nõupidamine kliendiga ning olnud töönõupidamine K. Randel O. Nääsiga. Lisaks ei kuulu hüvitamisele 28.05.2019 ja 30.05.2019.a kajastatud K. Rande süüdistusakti analüüs, kaitseakti ettevalmistamine, koostamine, töönõupidamine O. Nääsiga ja materjalide analüüs, sest eelnevalt on juba O.Nääs suuremas mahus tegelenud toimiku analüüsi ja kaitseakti koostamisega. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks ajamahuks hindab kohus 19 h 44 min, summas 2324.27 eurot. 2.

1. arve 08.07.2019 –K. Rande 03.06.2019 materjalide analüüs, kaitseakti koostamine. 04.06.2019 ja 06.06.2019 O. Nääsi töönõupidamine K. Randega, nõupidamine kliendiga, kaitseakti korduv täiendamine. Vaatamata sellele, et kaitseakt on 21 lehekülge, hõlmab sellest 8 lehekülge süüdistusaktis esitatud faktilised väited, mida kaitsjad ei vaidlusta. Kohus peab piisavaks kaitseakti koostamise ajakuluks koos eespool märgitud 13.06.2019 arvega E 21 tundi. Samuti ei kuulu hüvitamisele ühe kaitsja - O. Nääsi osalemine 12.06.2019 eelistungil, kuivõrd eelistungil osalesid mõlemad kaitsjad. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks ajamahuks hindab kohus 4 h 36 min, summas 478.40 eurot. 2.3 arve 08.10.2019 - K. Rande osalemine eelistungil, kuna osalesid mõlemad kaitsjad. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks mõistlikuks suuruseks on 30 min, summas 60 eurot. 2.4 arve 07.02.2020 – 30.01.2020 K. Rande poolt materjalide analüüs, sest toimunud kohtuistungil, kestvusega 2h 04min on prokurörid esitanud süüdistusaktis nimetatud ja kaitsjate poolt eelnevalt juba analüüsitud kirjalikke tõendeid. Tasumisele kuulub kohtuistungil viibitud ajakulu 2h 04min, s.o 214,93 eurot. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks mõistlikuks ajakuluks ja tasuks hindab kohus 12 h 59 min, summas 1350,27 eurot. 2.5 arve 06.10.2020 - K. Rande 07.09.2020 tunnistajate küsitlemiseks ettevalmistamine 2h 26 min, sest kohus rahuldab suuremas mahus O. Nääsi kohtuistungiks ettevalmistamise. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks mõistlikuks ajakuluks ja tasuks hindab kohus 10 h 27 min, summas 1211.60 eurot. 2.6 arve 17.05.2021 – O. Nääsi 14.05.2021 ja 15.05.2021 ettevalmistamine kohtuvaidlusteks, kohtukõne teeside koostamine, sest kohus peab põhjendatuks ajakuluks kohtukõne teeside koostamiseks ja 17.mail kohtuistungil viibimisel 32h 10min, summas 3403.20 eurot. 2.7 18.05.2021.a kohtuistung kestis 4 h 30 min, s.o summas 540 eurot. 21 Valitud kaitsjad on õigusabi osutanud Margo Tomingasele alates 05.07.2017, aktiivselt alates 03.05.2019 kuni 18.05.2021 kriminaalasja menetlemisega kohtumenetluses, sh 24-l kohtuistungil osalemine. Kokku kuulub OÜ Advokaadibüroo Lextal poolt õigusabiteenuse osutamise eest advokaadibüroole tasutud või tasumisele kuuluvast summadest Margo Tomingasele riigi poolt hüvitamisele 17 689.28 eurot (sh käibemaks 2948.21 eurot), mida kohus peab mõistlikuks tasuks. Riigikohtu praktika kohaselt ei tulene seadusest nõuet, mille kohaselt peaks õigusabi eest maksma vaid see isik, kes kaitsjaga lepingu sõlmib. Maksjaks võib olla ka kolmas isik. Menetluskulud tuleb hüvitada sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti süüdistatava enda või mõne muu isiku arvel ning menetluskulu tuleb viimasel juhul välja mõista isikule endale, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku võimalik lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt tema huvides makstud kaitsjatasu hüvitamist on võimalik maksma panna tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 137). Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 185 lg 1 kohaldamisel ei ole seega tähtsust sellel, kas valitud kaitsjale maksis tasu süüdistatav ise või mõni menetlusväline isik süüdistatava huvides. Eelmärgitu ei välista teatud juhtudel siiski seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 48). Arved Margo Tomingasele osutatud õigusabiteenuse eest tasumiseks on kaitsjate poolt esitatud Y H OÜ-le, arve 07.08.2017 on esitatud Y L OÜ-le. Kaitsja taotlusest nähtuvalt on Margo Tomingasega kokkuleppel tasunud õigusabi eest Y H OÜ. Vaatamata sellele, et Margo Tomingase eest on tasunud talle osutatud õigusabiteenuse eest Y H OÜ ja Y L OÜ, siis tulenevalt Riigikohtu selgitustest tuleb menetluskulu hüvitada Margo Tomingasele. Asitõendid Kaitsepolitseiameti andmehoidlas asuvad kriminaalasjas digitaalsetest andmekandjatest tehtud järgmised koopiad, mida on kajastatud 14.06.2017 vaatlusprotokollis, tõmmised„S8164474", "5L04068", "S8164446", "00011111", "5L050951", "5L050948", "5L04067", "S8164445", "S8164447", "S8164646A", "S8164450", "5L150865", "5L150854", "5L054211", "000004461", "S8161013", "25_05_2017 lauaarvuti ORDI", "E2", "5L112225", "5L050927", "5L03367", "0017039", "5L050929", "5L050931", "5L050933", „5L050945“, „0016443“, „5L050925“, „5L050926“, „5L050940“, „5L050924“, „5L050922“, „S8164475“, „5L050941“, „5L04066“, „5L050921“, „S8164647A“, „S8164647B“, „S8164449“, „5L01908“, „5L01906“, „5L01907“, „5L01909“, „5L01905“, „S8164646A“, „S8164646B“, „S8164442“, „S8164448“, „S8164444“, „S8164443“, „S8164445“, „S8164441“, „5L159875“, „5L159877“, „5L160732“, „5L160724A“, „5L160724B“, „5L160723“, „5L160722“, „5L160721A“, „5L160721B“, „5L160720B“, „5L160720C“, „5L160720D“, „0016505“, „5L08523“, „5L08524“, „5L09226“, „5L09224“, „5L150867“, „5L150856A“, „5L150856B“, „5L150856C“, „5L150856D“, „5L150856E“, „5L150856F“, „5L150856G“, „5L150856H“, „5L150856I“, „5L150853“, „5L150858A“, „5L150858B“, „5L150858C“, „5L150858D“, „5L150858E“, „5L150858F“, „5L150858G“, „5L150857A“, „5L150857B“, „5L150850“, „5L150849B“, „00004435“, „0016129“, „000004437“, „000004436“, „000004438“, „0017035“, „0017039“, „5L03369“, „5L03362“, „00012839“, „00012831“, „00012840“, „5L050950“,„5L050947“,„5L06251B“, „5L06251C“, „5L06245“ Liitfailid:„5L04071A.ufdr“, „5L04071B.ufdr“, „5L04071C.ufdr“, „5L04071D.ufdr“, „5L050931.ufdr“, „5L050933.ufdr“, „5L050929.ufdr“, „5L159876.ufdr“, „5L160728.ufdr“, „5L160720A.ufdr“, „5L150866.ufdr“, „5L150863.ufdr“, „5L150864.ufdr“, „5L150861.ufdr“, „5L150859.ufdr“, „5L150848.ufdr“, „000004439.ufdr“, „5L156497.ufdr“, „5L112228.ufdr“, „5L112227.ufdr“, „5L112226.ufdr“, „5L03374A.ufdr“, „5L03374B.ufdr“, „5L03374C.ufdr“, „5L03379.ufdr“, „5L03371.ufdr“, „5L03370.ufdr“, „5L03364.ufdr“: 22 „5L06255.ufdr“, „5L06250A.ufdr“, „5L06250B.ufdr“, „5L06248.ufdr“, „5L06246.ufdr“ Failid: „5L150849 SIM.xry“, „5L150849.xry“, „5L03361.xry“, „Sony_ICDB5’monoRX_HL_RX.wav“ ja 30.05.2017 vaatlusprotokollis kajastatud tõmmised, „5L054211“, 17913000013\KAPO kettad\Y meilid\, „5L04068“, 17913000013\KAPO kettad\5L159873, \17913000013\KAPO kettad\5L063499 ja 13.04.2018 vaatlusprotokollis kajastatud tõmmised,: 5L050929, 5L050931, 5L050933 kuuluvad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas asuvate dokumentaalsete ja muude tõendite osas leiab kohus järgmist: 25.05.2017 aadressil xx A A kabinetis nr xxx B B kabinetis nr xxx, C C-C kabinetis nr xxx, D D kabinetis nr xxx toimetatud läbiotsimise raames äravõetud alljärgnevad objektid:  turvaplommidega nr 0016080/0016079 köidetud dokumendid 87-l lehel;  turvaplommidega nr S8164649/ S8164648 köidetud (enne pakend nr 5L160731/5L160730) kalendermärkmik;  pakend nr 5L160727/5L160726, milles dokumendid 3-l lehel;  turvaplommidega nr S8164791/S8164792 köidetud dokumendid 121-l lehel;  turvaplommidega nr S8164886/S8164881 köidetud dokumendid 6-l lehel;  turvaplommidega nr S8164883/S8164882 köidetud dokumendid kokku 3-l lehel.  pakendis nr 5L08527/5L08526 üks

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastamisele omanikele.

25.05.2017 xxx aadressil xxx E E kabinetis nr xxx, F F kabinetis nr xxx ja G G kabinetis nr xxx toimetatud läbiotsimiste raames leitud ja äravõetud järgmised objektid:  pakendis nr 5L150862 üks

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastamisele omanikele.

25.05.2017 xxx aadressil xxx toimetatud läbiotsimiste raames leitud ja äravõetud alljärgnevad objektid:  turvaplommiga nr S8161087 köidetud dokument 1-l lehel;  turvaplommiga nr S8161069 köidetud e-kirja väljatrükk 1-l lehel;  turvaplommidega nr S8161015/S8161014 köidetud dokumendid 2-l lehel;  turvaplommidega nr S8161046/ S8161047 köidetud dokumendid 2-l lehel;  turvaplommidega nr S8161051/S8161055 köidetud dokumendid 36-l lehel kuuluvad

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastamisele omanikele.

23 25.05.2017.a AS Y Y kontoris aadressil xxx toimetatud läbiotsimise raames leitud ja äravõetud alljärgnevad objektid:  pakendis nr 5L050932/5L050931 üks

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastamisele omanikele.

Margo Tomingase kahtlustatavana kinnipidamisel, AS Y Y kontoris aadressil xxx, tema elukohas aadressil xxx ja tema kasutuses olevas sõiduautos xxx registreerimismärgiga xxx raames leitud ja äravõetud alljärgnevad objektid:  turvaplommidega nr 00011011/00011012 köidetud dokumendid 16-l lehel;  turvaplommidega nr 000001003/000001004 köidetud dokumendid 151-l lehel;  turvaplommidega nr 00011117/00011101 köidetud dokumendid 17-l lehel;  turvaplommidega nr 00011114/00011113 köidetud dokumendid 37-l lehel;  turvaplommidega nr 00011119 /00011112 köidetud dokumendid 15-l lehel;  turvaplommidega nr 00011115/00011116 köidetud dokumendid 16-l lehel kuuluvad

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastamisele omanikele.

25.05.2017 aadressil xxx toimetatud läbiotsimise raames A A (jr) juurest leitud ja äravõetud alljärgnevad objektid:  pakendis nr 5L112229 üks

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastamisele omanikele.

25.05.2017.a OÜ X X X kontoris aadressil xxx ja Kaido Laanjärve elukohas aadressil xxxtoimetatud läbiotsimiste raames leitud ja äravõetud alljärgnevad objektid:  turvaplommidega nr 00012820/00012811 köidetud dokumendid 96-l lehel;  turvaplommidega nr 00012818/00012819 köidetud dokumendid 181-l lehel;  turvaplommidega nr 0017024/0017023 köidetud dokumendid 46-l lehel;  turvaplommidega nr 00012817/00012816 köidetud dokumendid 266-l lehel;  turvaplommidega nr 00012813/00012812 köidetud märkmikulehed 157-l lehel;  turvaplommidega nr 0017118/0017119 köidetud dokumendid 269-l lehel;  turvaplommidega nr 00012931/00012932 köidetud kalendermärkmik 135-l lehel;  turvaplommidega nr 00012938/00012937 köidetud dokumendid 226-l lehel;  50-l lehel.  turvaplommidega nr 00012933/0012934 köidetud dokumendid kuuluvad

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastamisele omanikele.

 25.05.2017.a C C Cs OÜ juriidilisel aadressil xxx ja H Hile kuuluval kinnistul aadressil xxx ning Margo Tomingasese kasutuses olevas sõiduautos xxx registreerimismärgiga xxx toimetatud läbiotsimiste raames leitud ja äravõetud alljärgnevad objektid:  turvaplommidega nr 00008201/00008202 köidetud dokumendid 33-l lehel;  turvaplommidega nr 00008208/00008205 köidetud dokumendid 18-l lehel; 24    turvaplommiga nr 00008209 köidetud dokumendid 16-l lehel; turvaplommiga nr S8164471 köidetud dokumendid 82-l lehel; pakendis nr 5L04060/5L04059 üks

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastamisele omanikele.

31.01.

1. a istungil on kohtule üle antud: 1) väline kõvaketas Maxtor NM13WSEB; 2) DVDplaat kirjega „25.05.2018 reg nr 7918“ – 25.05.
2. a jälitustoimingu protokolli lisa; 3) kaks

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub

§ 306, § 309 lg 2, § 311, § 314 p 1,2,5,7.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aime Ivanson Kohtunik Muudetud RKK 16.12.21 otsusega 25